20.11.2020 Digitulevik hariduses

Eesti Haridusfoorumi 25. suurfoorum “Tulevikukool – avatud haridusruum” raames toimus 20.11.2020 virtuaalne eelfoorum “Digitulevik hariduses”, mis koondas erinevate sihtgruppide eksperte, kes arutlesid digiteemadega seotud problemaatikat.

Päevakorral oli personaalsete õpiteed võimalikkus digivahendeid kasutades ning digitaristu (riist- ja tarkvara) hetkeseis ning tulevikuvajadused.

EHF poolt olid organiseerijad Maria Erss (õppekavateooria dotsent, TLÜ), Kristi Mets-Alunurm (haridusvaldkonna referent, TLÜ AR ja külalislektor, TLÜ HTI, TÜHI) ja Astrid Sildnik (EÕLi juhatuse liige, Kose Gümnaasiumi saksa keele õpetaja).

Kutsutud ekspertidena olid kaasatud:

  • Kairit Tammets (haridustehnoloogia vanemteadur, TLÜ), Oliver Laas (filosoofia nooremlektor, TLÜ), Riin Seema (pedagoogilise nõustamise dotsent, TLÜ), Õnne Uus (kliiniline psühholoog ja nooremteadur, TLÜ)
  • Einar Rull, Aivar Hiio, Triin Kaasik, Karin Kuldmets (HARNO)
  • Mirjam Burget (TÜ, Haridustehnoloogia keskus)
  • Sirje Riitmuru (Kose Gümnaasium, ERÜ kooliraamatukogude sektsioon)
  • Kadri Sildnik (lapsevanem)
  • Urmas Heinaste (EIÕPS)
  • Robin Rüütel (õpilane, Jakob Westholmi Gümnaasium)
  • Mihkel Kunnus (Postimees, Meie Eesti haridus- ja teaduskülgede toimetaja)
  • Kirjalikult saatis oma mõtteid ka Aaro Toomela (kultuuri- ja neuropsühholoogia professor, TLÜ)

Eksperdid jagati kolme rühma. Zoom keskkonnas toimunud virtuaalfoorumil toimus kaks 60 minutilist kahe teemadeplokki arutelu.

Aruteludes üles kerkinud teemafookused olid:

Tehisintellekt vs õpetaja

  • Masin kindlasti ei asenda õpetajat!
  • Masinaga suheldes puudub häbitunne.
  • Tehisintellekt kui eelkõige õpetaja tööriist.
  • Lastele on vajalik teise inimese kohalolek.
  • Tehisintellekt ei hakka kunagi langetame laste tulevikku mõjutavaid otsuseid.
  • Massiloengutes võiks TI-st kasu olla.

Tehnoloogia ja eetika

  • Algoritmid peavad olema läbipaistvad;
  • Kallutatuse probleem süsteemi poolt;
  • Eetilised otsused kasutaja poolt.
  • Vajadus pilootprojektide ja koosloome järele enne uute tehnoloogiate massilist kasutuselevõttu.
  • Uurijate eetika ja vastutus laste tervise ees.

Digiturvalisus

  • Kas me teame, kuidas distantsõppe ajal internetti üles laetud sisu võib laste tulevikku mõjutada?
  • Tasuta suurkorporatsioonide tarkvara kasutamine tähendab, et nad müüvad meie andmeid edasi.

Digitaristu

  • Tegelikult dikteerib „mängu“ sotsiaal-majanduslik olukord so tarkvara ja riistvara osas sõltub koolis kõik KOV rikkusest, Eesti kontekstis suured erinevused.
  • Ebavõrdsus vs võrdsed võimalused
  • Tuleb pöörata tähelepanu praktilisele poolele so digipädevused, kuidas tasandada erinevate osapoolte (õpetaja, õpilane ja lapsevanem) pädevused – kõik peavad ühte so ühtlustatud ruumi kokku tulema. (SR)
  • Diginuhtlus on see, et peavad olema digioskused, oluline on korralik digipädevus. Kooliharidus on digitaristu osas vaeslapse rollis.
  • Koolis on halvemad võimalused. (ER)

Kokkuvõte

  • Digilõhe (inimeste või riikide ebavõrdne juurdepääs info- ja sidetehnikale) ja digipädevuste lõhe (infotehnoloogiline murrang praeguste vanemate ja nooremate põlvkondade vahel (HARharidussõnastik) ON REAALSUS. Tehnoloogia puhul kerkib esile digilõhe ja erinevate osapoolte erinevad digipädevused.
  • Oluline on, et tehnoloogiat kasutatakse pedagoogiliselt mõtestatult.
  • Oskussõnad ja terminid ehk kuidas kodustada teemakohaseid termineid? (metafoor laenatud Einar Rullilt). Reaalsuses eksisteerib erinev mõistete tõlgendamine, ÜLIOLULINE ühene mõistete ja terminite tähendusväli, kas räägime ühest ja samast asjast? Nt
  • Tehisintellekt on defineerimata. Erinev terminite ja mõistete kasutamine:
  • Individuaalne õpitee ja personaliseeritud õpirada VÕI kaasav haridus ja õppijakeskne lähenemine, kohanduv õppimine
  • Digitaalne kirjaoskus ja tehnoloogiline kirjaoskus, digitehnoloogiline kirjaoskus
  • Digitaalne pädevus ja digioskus ja digipädevus, infotehnoloogiline pädevus
  • Digioskused, digiteadmised, digihoiakud
  • Internet on põhiseaduslik õigus – riik peab õla alla panema.
  • Haridustehnoloogide rolli nähtavaks tegemine, neilt saab siseabi, kui ka e-õppevahendite retsenseerimist.

Tulevikuvaade e-õppele

  • Masinaõppe tehnoloogiad ja rakendused ei pruugi olla õppimisvõimalused.
  • Hariduse automatiseerimine on juba käes (OL). Kas eesmärgiks on stereotüüpne mõtlemine või ühiskonnas olevad stereotüübid masinate abil või kaudu?
  • Eesti kontekstis ei ole tehisintellekt teema, sest meie infrastruktuur ei ole veel sellel tasemel (KT).
  • Tehisintellekti ei väsi ära ja vastab korduvalt ühele ja samale küsimusele (ER).
  • Õppeprotsessi kohandamise ning andmekorje eetiliste poolte osas on erimeelsused.
  • Eraraha kasutamine e-õppematerjalide juures (NB! eetilised dilemmad).
  • Liitvirtuaalsuse kohanemise ohud. Kelle eetiline ja moraalne vastutus?
  • Distantsõpe ei pea olema digiõpe (UH).
  • Tehnoloogia ON võimalus õpianalüütikas st õpetaja abivahend nt teema esitamisel, hindamisel (KT; ER). Dilemmad: Andmekorje (õpianalüütika) eetilisus; kogutud andmete kasutamise eetilisus. Fookuses peab olema, kuidas tagada eetiline ja turvaline hindamine ja tagasisidestamine (ER, OL).
  • Järk-järguline personaliseeritud õppele üleminek peab toimuma koolis (MB).

Ettepanekud:

  • VÕTMESÕNA on KOOSTÖÖ nt õpetajate paremate praktikate jagamine ning ühine mõtteruum – haridustehnoloog, psühholoog, KOV, lapsevanem.
  • Inimese energeetiline väli ja privaatsus on tähtsad lapse arengu toetajad.
  • Ajaplaneerimine, enesejuhtimine, keskendumisvõime on olulised arengu märksõnad.
  • Üks Eesti-sisene platvorm, e-õppematerjalide retsenseerimine.
  • Õpetajatepoolne sisend tarkvara arendajatele.
  • Sisunõustaja pedagoogilise suunaga tarkvarade osas, et erinevad tasemed ning võimalused oleksid teada.