Eesti Haridusfoorumi 25. suurfoorum “Tulevikukool – avatud haridusruum” raames toimus 20. 11. 2020  virtuaalne eelfoorum “Digitulevik hariduses”, mis koondas erinevate sihtgruppide eksperte, kes arutlesid digiteemadega seotud problemaatikat. Päevakorral oli personaalsete õpiteed võimalikkus digivahendeid kasutades ning digitaristu (riist- ja tarkvara) hetkeseis ning tulevikuvajadused.

EHF poolt olid organiseerijad Maria Erss (õppekavateooria dotsent, TLÜ), Kristi Mets-Alunurm (haridusvaldkonna referent, TLÜ AR ja külalislektor, TLÜ HTI, TÜHI) ja Astrid Sildnik (EÕLi juhatuse liige, Kose Gümnaasiumi saksa keele õpetaja).

Kutsutud ekspertidena olid kaasatud

  • Kairit Tammets (haridustehnoloogia vanemteadur, TLÜ), Oliver Laas (filosoofia nooremlektor, TLÜ), Riin Seema (pedagoogilise nõustamise dotsent, TLÜ), Õnne Uus (kliiniline psühholoog ja nooremteadur, TLÜ)
  • Einar Rull, Aivar Hiio, Triin Kaasik, Karin Kuldmets (HARNO)
  • Mirjam Burget (TÜ, Haridustehnoloogia keskus)
  • Sirje Riitmuru (Kose Gümnaasium, ERÜ kooliraamatukogude sektsioon)
  • Kadri Sildnik (lapsevanem)
  • Urmas Heinaste (EIÕPS)
  • Robin Rüütel (õpilane, Jakob Westholmi Gümnaasium)
  • Mihkel Kunnus (Postimees, Meie Eesti haridus- ja teaduskülgede toimetaja)
  • Kirjalikult saatis oma mõtteid ka Aaro Toomela (kultuuri- ja neuropsühholoogia professor, TLÜ)

Eksperdid jagati kolme rühma. Zoom keskkonnas toimunud virtuaalfoorumil toimus kaks 60 minutilist kahe teemadeplokki arutelu. 

Aruteludes üles kerkinud teemafookused olid:

Tehisintellekt vs õpetaja

  • Masin kindlasti ei asenda õpetajat!
  • Masinaga suheldes puudub häbitunne.
  • Tehisintellekt kui eelkõige õpetaja tööriist.
  • Lastele on vajalik teise inimese kohalolek.
  • Tehisintellekt ei hakka kunagi langetame laste tulevikku mõjutavaid otsuseid.
  • Massiloengutes võiks TI-st kasu olla.

Tehnoloogia ja eetika

  • Algoritmid peavad olema läbipaistvad;
  • Kallutatuse probleem süsteemi poolt;
  • Eetilised otsused kasutaja poolt.
  • Vajadus pilootprojektide ja koosloome järele enne uute tehnoloogiate massilist kasutuselevõttu.
  • Uurijate eetika ja vastutus laste tervise ees.

Digiturvalisus

  • Kas me teame, kuidas distantsõppe ajal internetti üles laetud sisu võib laste tulevikku mõjutada?
  • Tasuta suurkorporatsioonide tarkvara kasutamine tähendab, et nad müüvad meie andmeid edasi.

Digitaristu

  • Tegelikult dikteerib „mängu“ sotsiaal-majanduslik olukord so tarkvara ja riistvara osas sõltub koolis kõik KOV rikkusest, Eesti kontekstis suured erinevused.
  • Ebavõrdsus vs võrdsed võimalused
    • Tuleb pöörata tähelepanu praktilisele poolele so digipädevused, kuidas tasandada erinevate osapoolte (õpetaja, õpilane ja lapsevanem) pädevused – kõik peavad ühte so ühtlustatud ruumi kokku tulema. (SR)
    • Diginuhtlus on see, et peavad olema digioskused, oluline on korralik digipädevus. Kooliharidus on digitaristu osas vaeslapse rollis. Koolis on halvemad võimalused. (ER)

 

Kokkuvõte

  • Digilõhe (inimeste või riikide ebavõrdne juurdepääs info- ja sidetehnikale) ja digipädevuste lõhe (infotehnoloogiline murrang praeguste vanemate ja nooremate põlvkondade vahel (HARharidussõnastik) ON REAALSUS. Tehnoloogia puhul kerkib esile digilõhe ja erinevate osapoolte erinevad digipädevused.
  • Oluline on, et tehnoloogiat kasutatakse pedagoogiliselt mõtestatult.
  • Oskussõnad ja terminid ehk kuidas kodustada teemakohaseid termineid? (metafoor laenatud Einar Rullilt). Reaalsuses eksisteerib erinev mõistete tõlgendamine, ÜLIOLULINE ühene mõistete ja terminite tähendusväli, kas räägime ühest ja samast asjast? Nt Tehisintellekt on defineerimata. Erinev terminite ja mõistete kasutamine:
    • Individuaalne õpitee ja personaliseeritud õpirada VÕI kaasav haridus ja õppijakeskne lähenemine, kohanduv õppimine
    • Digitaalne kirjaoskus ja tehnoloogiline kirjaoskus, digitehnoloogiline kirjaoskus
    • Digitaalne pädevus ja digioskus ja digipädevus, infotehnoloogiline pädevus
    • Digioskused, digiteadmised, digihoiakud
  • Internet on põhiseaduslik õigus - riik peab õla alla panema.
  • Haridustehnoloogide rolli nähtavaks tegemine, neilt saab siseabi, kui ka e-õppevahendite retsenseerimist.

 

Tulevikuvaade e-õppele

Masinaõppe tehnoloogiad ja rakendused ei pruugi olla õppimisvõimalused.
Hariduse automatiseerimine on juba käes (OL). Kas eesmärgiks on stereotüüpne mõtlemine või ühiskonnas olevad stereotüübid masinate abil või kaudu?

  • Eesti kontekstis ei ole tehisintellekt teema, sest meie infrastruktuur ei ole veel sellel tasemel (KT).
  • Tehisintellekti ei väsi ära ja vastab korduvalt ühele ja samale küsimusele (ER).
  • Õppeprotsessi kohandamise ning andmekorje eetiliste poolte osas on erimeelsused.
  • Eraraha kasutamine e-õppematerjalide juures (NB! eetilised dilemmad).
  • Liitvirtuaalsuse kohanemise ohud. Kelle eetiline ja moraalne vastutus?
  • Distantsõpe ei pea olema digiõpe (UH).
  • Tehnoloogia ON võimalus õpianalüütikas st õpetaja abivahend nt teema esitamisel, hindamisel (KT; ER). Dilemmad: Andmekorje (õpianalüütika) eetilisus; kogutud andmete kasutamise eetilisus. Fookuses peab olema, kuidas tagada eetiline ja turvaline hindamine ja tagasisidestamine (ER, OL).
  • Järk-järguline personaliseeritud õppele üleminek peab toimuma koolis (MB).

 

Ettepanekud

  1. VÕTMESÕNA on KOOSTÖÖ nt õpetajate paremate praktikate jagamine ning ühine mõtteruum - haridustehnoloog, psühholoog, KOV, lapsevanem.
  2. Inimese energeetiline väli ja privaatsus on tähtsad lapse arengu toetajad.
  3. Ajaplaneerimine, enesejuhtimine, keskendumisvõime on olulised arengu märksõnad.
  4. Üks eestisisene platvorm, e-õppematerjalide retsenseerimine.
  5. Õpetajatepoolne sisend tarkvara arendajatele.

Sisunõustaja pedagoogilise suunaga tarkvarade osas, et erinevad tasemed ning võimalused oleksid teada.