{article 76}{text}{/article}
Kongressi töötubade teemad ja teemajuhid

See siin on kongressi töötubade täielik nimekiri.
Eraldi on välja toodud EHFi juhitavate töötubade nimekiri ja info SIIN.

Kongressi töötubade teemad ja teemajuhid

  1. Heaolu loov kool (Dagmar Kutsar, Meedi Neeme)
    Fookus: Kuidas luua õppijate ja õpetajate heaolu loovat kooli?
    Haridust on traditsiooniliselt käsitletud tulevikku vaatavalt kui ühiskonna sotsiaalse taastootmise ühte mehhanismi. Sellest tulenevalt on hariduses väärtustatud enim õpiedu, mis on varjutanud heaolu temaatika esiletõusu haridusuuenduslikes käsitlustes.  Mida silmas pidada, et koolis oleks kõigil osapooltel (õpilased ja õpetajad) hea koostööd  teha? Kuidas luua koolirõõmu? Millised võiksid olla edasised sammud kooliuuenduses õpilaste ja õpetajate heaolu suurendamiseks ja kooli sidustamiseks ühiskonnaga? Arutleme uute võimaluste üle ning jagame omavahel juba toimivaid häid praktikaid.
  2. Lõimiv haridus (Irene Käosaar, Kaja Sarapuu)
    Fookus: Kuidas tekib mitmekultuuriline kool ja toimivad mitmekultuurilised võrgustikud?
  3. Võimestav kool (Ene Mall Vernik, Kadi Kreis)
    Fookus: kuidas luua kooli, mis toetab iga inimese eneseteadlikkuse arengut, oma õpitee eesmärgistamist ja seatud eesmärkide saavutamist?
    Töötoa sisu: Võimestav kool loob õpikeskkonna, mis toetab õpilastel eneseanalüüsi oskuse, õpioskuse, kriitilise mõtlemise, loomingulisuse, algatusvõime, sotsiaalsete oskuste kujunemist, suutlikkust ja julgust olla loov ning püstitada ja teostada nii isiklikke kui ühiseid eesmärke. Võimestav kool toetab õppija agentsuse/subjektsuse, tema tegevusvõimekuse suurenemist, mis võimaldaks inimesel olla oma elu peremees ja tulla toime üha keerulisemaks muutuvas maailmas.
  4. Haridus ja tööelu (Krista Loogma, Raul Eamets)
    Töötuba on seotud Haridusstrateegia 2035 protsessiga. Töötuba on jaotatud kaheks 1,5 tunniseks sessiooniks.
    Üks neist on pühendatud hariduse ja tööturu makroproblemaatikale, keskendudes küsimustele:
    – Kas me ei peaks inimeste erialavalikud mõned aastad edasi lükkama, aega pärast gümnaasiumi, kui nad on sotsiaalselt küpsemad. Siit jätkuküsimused: Kui suures mahus tuleks gümnaasiumi õppekava muuta, et see oleks jõukohane 90% põhikooli lõpetajale? Kui see on realistlik stsenaarium on, peamised vastulaused?
    – Kui me eeldame, et tuleviku haridustee on ühe rohkem indiviidi keskne ja personaliseeritud, siis kuidas me tagame riigi seisukohast oluliste erialadel õppimise? Millisel määral peaks riik suunama inimese haridusvalikuid ja mis meetmetega?
    (Juhib Raul Eamets)
    Teine osa töötoast käsitleb õppijate tulevikuvalmiduse (OECD Learning Framework 2030) problemaatikat ning keskendub küsimustele:
    – Kuidas arendada kiirenevas ja keerukamaks muutuvas tööelus vajalikke pädevusi erinevates õppimise keskkondades?
    – Millised on võimalused luua nn „õmblusteta (barjäärideta) õpikekskkond“ nende arendamiseks? Üks võimalus, mille pakkus tulevikuvisoonina CEDEFP (2108) võib olla kutsehariduse (VET) mõiste laiendamine – kutse/professionaalset õpet ei mõisteta kui eraldiseisvat haridussektorit, vaid kui osa erinevatel haridustasemetel ja keskkondades (eriti töökeskkonnas) toimuvast õppest
    (Juhib Krista Loogma)
  5. Enesekindel ja professionaalne õpetaja (Margit Timakov, Mihkel Rebane)
    Fookus: Õpetaja autonoomia suurendamine ning õpetaja agentsuse toetamine. Õpetaja kutse – litsents või luksus.
  6. Uute väljakutsetega kooskõlas olevad, õpetajaid toetavad töötingimused (Elin Ots, Edgar Roditšenko)
    Fookus: Õpi- ja õpetamiskeskkond üldisemalt. Vaimse tervise hügieen. Riigi ja koolipidaja vastutus
  7. Digipööre ühiskonnas, hariduskeskkonnas ja õppimises (Marju Lauristin, Mart Laanpere, Astrid Sildnik)
    Fookus: Kuidas saavutada kõigi õppijate jaoks võrdsed võimalused (koolide taristu, kodused võimalused) tõhus metoodika ja pädevad õpetajad?
  8. Millist kõrgharidust Eesti  vajab? (Ene Grauberg, Maarja Vaino)
  9. Eesti haridus ja kultuur maailmatuultes (Maria Erss, Katrin Maiste)
    1. fookus: Hariduse üleilmastumine ja OECD roll selles. Küsimused:  Milles väljendub hariduse üleilmastumine ja miks see toimub? Kuidas jõuda heaolu-keskselt eesmärgistatud  õppimiseni valdavalt neoliberalistlikus maailmas/Eestis, kus üks põhiväärtusi on konkurents?
    2. fookus: Eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkus. Küsimused: Kuidas tõsta eesti keele mainet eestlastest ja muust rahvusest kasutajate hulgas? Kuidas laiendada ja levitada Eesti kultuurivälja Eestis, välismaal ja veebis? (Maria Erss ja Katrin Maiste (Eesti Instituut))
  10. Raamatukoguta kool? Kooliraamatukogude väljakutsed (Sirje Riitmuru, Lea Paasik + ERÜ kooliraamatukoguhoidjate sektsioon)
    Kas kooliraamatukogu eesmärk on õpilase ja õpetaja toetamine – koostöö kooli juhtkonnaga? Kas lugemise väärtustamine ja raamatute olemasolu koolis on teadlik otsus? Kas lihtsalt raamatud riiulitel või organiseeritud asjatundlikult valik? Kas õpiala ja raamatuala koos on raamatukogu või õpikeskus? E-raamat ja e-õpik üks valikutest või ainuvõimalus? Millised on e-raamatute lugemis- ja laenutusvõimalused tegelikult? Kui palju peaks õpilane kasutama digiseadmeid õppetöös? Raamatukogu digivahendid kui võimalus ühtlustada õpilaste võimalusi digiõppes?    Õpikeskus-raamatukogu võimalused õppekava üldpädevuste ja  sealhulgas digipädevuse osaoskuste õpetamisel ? Kohustuslik kirjandus – kas ainult ilukirjandus?  Huvi äratamine lugemise vastu – kas võimaluse pakkumine raamatunäituste, ürituste näol on juba pool võitu?

    Kas raamatukogu on vajalik koht koolis lapsele, kes soovib rahulikku keskkonda koolisaginas? Raamatukoguala kui  “kogupäevakooli” osa õppimise ja vaba aja sisustamise võimalustega?

    Raamatukoguhoidja – kas haridustehnoloog,  informaatikaõpetaja, noorsootöötaja, psühholoog ja oma ala spetsialist ühes isikus? Kas kooliraamatukogu jääb hariduse valdkonda või kultuuri valdkonda?

  11. Kas praegune kasvatusteadus vastab Eesti (tuleviku)vajadustele? (Kristi Mets)
    Töötuba otsib vastuseid järgmistele küsimustele: Milliste teemadega peavad kasvatusteadlased kindlasti järjepidevalt tegelema? Milliseid teemasid, nähtusi valdkonnas on oluline uurida? Milline on ühiskondlik ootus kasvatusteadlastele?Millised kasvatus-ja haridusteaduste kitsamad valdkonnad vajavad tõenduspõhised uuringuid?
  12. Haridus väärtuste kujundajana (Margit Sutrop, Helen Hirsnik ja Nele Punnar)
    Töötoas arutame selle üle, milliseid väärtuseid meie koolides tegelikult elatakse? Millal saame rääkida teadlikust väärtuskasvatusest ja kuidas seda mõõta? Mis üldse mõõdab kooli headust? Kas ja mida annavad meile eksamitulemuste põhjal koostatud pingeread? Millist tagasisidet koolid tegelikult vajavad ja kes seda andma peab? Toome näiteid Hea kooli ja Hea lasteaia konkurssidel osalenud koolide ning lasteaedade kogemustest.
  13. Huviharidus ja vabaharidus – elukestva õppe võimalusterohked võrgustikud – tervikvaade ja korraldus? (Egge Kulbok-Lattik, Ülle Raud)
    Huviharidust käsitleme nii formaalse kui ka mitteformaalse haridusena, mis on suure potentsiaaliga rahvastikku võimestavad nähtused, mil oma ajalugu ja võrgustikud.
    Eesti modernse ühiskonna kujunemisel on need võrgustikud olnud kandvad nii kõrgkultuuri aluseeldustena, kui ka panustanud laiema kultuuriosaluse loomisel rahvastiku arengusse ning ühiskonna innovatsioonisüsteemi.
    Töörühmas käsitleme kolme teemat: Kuidas võiks tulevikus huviharidus Eestis korraldatud olla? Kuidas siduda tervikuks eri tasemega ja ei viisil korraldatud elukestva õppe võimalused? Mida tuleb muuta, või teha teisti võrreldes seniste praktikatega?
  14. Muutunud lapsepõlv (Marika Veisson, Pärje Ülavere)
    Fookus: Millele peaksime tähelepanu pöörama ja mida peaksime muutma, et lastel oleks õnnelik lapsepõlv ning neist kasvaksid õnnelikud, head ning targad ja ettevõtlikud inimesed?
    Töötoas arutleme järgmistel teemadel: Kuidas muutuv maailm mõjutab lapsepõlve? Millised mälestused ja tunded tänased lapsed oma lapsepõlvest eluks kaasa võtavad? Millised on erinevused võrreldes varasema ajaga? Millisteks kodanikeks kasvavad tänased lapsed tulevikus? Milliseid väärtusi me lastele praegu edasi anname ja kuidas me seda teeme?
  15. Loovus ja loomingulisus koolis (Eda Heinla)
    Küsimused töötoas osalejatele: Kuidas toetada õpetaja eneseusku, et ta on oma töös loov? Mida/milliseid tingimusi on selleks vaja? Millised on õpetaja võimalused oma ainetunnis õpilaste loovuse arendamiseks?  Milliseid teadmisi ja oskusi vajab õpetaja õpilaste loovuse arendamiseks? Kuidas/ kes teda selles aitab? Kuidas viia õppekavadesse (Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekava, Põhikooli Riiklik Õppekava; Gümnaasiumi Riiklik õppekava) sisse igale kooliastmele vastav konkreetne loovuspädevus,  loovuse arengut toetav õppekeskkond ja kooli õppekavasse õpetajate ja õpilaste loovuse arengu korraldus?
  16. Suhte- ja suhtlusprobleemid kooli-ilmas (Tiiu Kuurme, Pille Lill)
    Püüame kaardistada, milliseid inimsuhteid peegeldab meile täna vastu kooli-ilm, millised on toimunud muutused koolikultuuris, kuidas suhestuvad omavahel peamised koolirollid: õpilane ja õpetaja. Ja mis takistab  inimene-inimene-suhet viisil, nagu osapooled seda sooviksid? Mida ootaks kumbki pool neilt, kellest peamisena sõltub kooli suhetekultuur ehk milline on siin juhtkonna osa? Millistel eeldustel tekib koostöökultuur kõigi eri osapoolte vahel ja mis seda takistab? Millised koolivälised asjaolud mõjutavad kooli suhetekultuuri? Kuidas võiks välja näha suhteõpetus ja kuidas seda korraldada?
  17. Koduõpe (Kaire Kaur-Daniel)
    Töötoa arutelude keskmes on koduõpe vanema soovil kui  elujõuline ja jätkusuutlik alternatiiv hariduse omandamisel. Keskendume küsimustele, mis aitavad tõsta teadlikkust koduõppe alal ja luua paremat koostööd koolide ja koduõppijate vahel. Kellele sobib koduõpe ja miks? Millised on koduõppele jäämise põhjused? Millised on erinevad stiilid  või lähenemised ehk mis kellelegi sobiks? Mida eeldab ja ootab see otsus vanemalt? Millised ootused on koduõppele? Kas haridustöötajatel on põhjust muretseda õpilaste sotsialiseerumise pärast? Milliseid ühisjooni leidub uue õpikäsitluse ja koduõppe vahel? Mida on koduõppel pakkuda ühiskonnale?
  18. Millisena tahame näha maakooli homme? (Eha Jakobson, Veiko Viigipuu)
  19. Kas maakool on jätkuvalt maa ja loodusega seotud, nagu ta on olnud seda aastasadu? Kas maakool on jätkuvalt maa elulaadi toetaja ja hoidja ? Kui suur või väike võib olla maakool? Kas maakooli loetakse edaspidi väikekooliks, kuhu saab tuua kõik erivajadusega lapsed? Kas maakool võiks kujuneda kooliks nendele lastele, kelle vanemad teevad kaugtööd, kuid hindavad elukohana maakeskkonda?
  20. Kunstiharidusest ja kunsti mõistmisest (Heie Treier)
  21. Draamaõpe kui haridusuuenduse üks alusmeetodeid (Katrin Nielsen)
    JÄÄB ÄRA!
    Mida me mõistame draamas õppimise ehk draamaõppe alt? Miks on draamaharidust tänasel päeval eriti vaja? Mida õieti saab draama kaudu õppida? Kuidas peaks olema draamaõpe organiseeritud elukestva õppe kontekstis? Millised on draamatöö võimalused elukaare kontekstis? Kust tulevad draamaõpetajad ehk kus ja kes peaks koolitama draamaspetsialiste-õpetajaid?
  22. Milleks on vaja religiooniõpetust? (Allan Kährik ja Tuuliki Jürjo)
    * Religiooni ja selle avaldusvormide tundmine ja mõistmine muutub globaliseeruvas maailmas kultuuride vahelise dialoogi ja koostöö edendamisel järjest olulisemaks.
    * Eesti muinasusundi ja kristluse tundmine ja mõistmine on hädavajalik eeldus Eesti omakultuuri väärtustamisel, hoidmisel ja edasiarendamisel. *Kuna pluralistlikus ühiskonnas, sh Eestis on religioosne maastik väga kirju, erinevate religioossete praktikate ja nende järgijate arv järjest kasvab, siis vajavad noored inimesed teadmuspõhist ja süsteemset arusaama religioonist, et teha selles valdkonnas vastutustundlikke valikuid. *Kirikumuusika, sh orelimuusika tundmine ja väärtustamine seob meid Euroopa vaimse ühisruumi ja kultuuriga ning aitab hinnata esivanemate kultuurilist pärandit.
  23. Formaalse ja mitteformaalse hariduse lõimitusest (Mary-Ann Talvistu, Piret Sepp)
    Fookusteemad: *muuseumide potentsiaal formaalhariduse toetajana (muuseumitunnid, projektipäevad, uurimustööd, digiõppematerjalid); *muuseumide ligipääsetavuse suurendamine õpilastele (füüsiline, sisuline, rahaline); *muuseumiharidus õpetajakoolituses; *lapsevanemate teadlikkuse tõstmine: muuseumid kui informaalse õppe keskkonnad; *muuseum elukestva õppe toetajana
  24. Milline on uuendusmeelne haridus (Allan Kaljakin, Hedvig Evert)
    Töötoas käsitletavad teemad on: *üleminek ainepõhisuselt õppijakesksusele (Tallinna näitel); *ennastjuhtiv õppija vajab ennastjuhtivat õpetajat; *õpetaja kui eestvedaja, coach ja motiveerija; *“Kui seda on võimalik googeldada, kas seda tasub õpetada?” (mõte Euroopa haridusjuhtide konverentsilt); *nutiseadmed, pigem “hariduse sõbrad” kui “vaenlased”.
  25. Ajakirjanikuks olemine ja meedia roll (Helle Tiikmaa, Maarja Lõhmus)
    Arutame ajakirjanikuks olemisest meedia-keskses maailmas ning sellega seotud oskustest nii ajakirjanike kui auditooriumi poolel. Kuidas ja kust neid oskusi hangitakse ja edasi antakse. Kuidas ajakirjandust ja meediat kasutatakse ning mõistetakse.
  26. Erakoolide panus Eesti haridusuuendusse (Kristina Šanin ja Hillar Lõhmussaar)
    Töögrupis keskendume erinevate tasandite süsteemide põhierinevustele. Proovime välja selgitada, millised täna Eestis domineerivad mõttemustrid, käsitlusviisid, hoiakud jne võiksid vajada hariduse kontekstis kriitilist ümberhindamist, taasmõtestamist. Proovime sõnastada selles kontekstis erakoolide panust ja rolli.
  27. Mänguline õppemetoodika gümnasistidele – „Elumäng“ (Johannes Mengel)
    “Elumäng“ on mänguline õppemetoodika, mille abil saavutab noor terviklikuma tunnetuse iseenda ja maailma suhtes. Üksiti aitab see mõista koostöö olemust ning otsustamise ja vastutamise seoseid. Töötoas tutvustab metoodika looja põhiteese ja viib läbi praktilise õppetunni osa koos aruteluga.
  28. Lastevanemate roll tuleviku-Eesti vaimsuse kujundamisle (Aivar Haller, Tiit Urva, Ahto Kivi)
    Viimased 10 aastat on ELVL püüelnud haridusasutuste hoolekogudele suurema võimu andmise poole. Hoolekogude suurem otsustamise õigus eeldab ka vastutuse võtmist ja seetõttu otsustajate head hariduslikku ettevalmistust.  Rahvusvahelise õppekava alusel koolitused läbinud hoolekogu liikmetest on suur osa lapsevanemad, keda motiveerib kandideerima, tegutsema ja vastutama oma lastele sobiliku arengukeskkonna loomise võimalus. Aastaid ühiskondlikus korras rohujuure tasandil kogukonda loonud ja hoidnud lapsevanemate seast kujuneb välja hea haridusliku ettevalmistusega uus põlvkond poliitikuid, kes teavad kogemuslikult, mida tähendab kogukondlikku elu luua ja hoida. Säärase ettevalmistusega kodanike poliitikasse suundumine aitab luua senisest täiesti erineva, uue – vastutustundliku ja jätkusuutliku poliitilise kultuuri. Töötuba keskendub eelkirjeldatud plaani rakenduskava läbiarutamisele ning asjast huvitatud lapsevanemate kaasamisele.
  29. Teatri roll haridusmaastikul, teatrikogemus kui õppimine ja  refleksioon (Aita Vaher) JÄÄB ÄRA!
  30. Õmblusteta haridus, takistusteta  haridus- ja kultuurikorraldus (Tõnis Lukas, Helmer Jõgi)
    Praegu on väljalangevus nii gümnaasiumist kui kutsekoolist suur, pettunud või muidu lohakil noori liiga palju. Kahe koolitüübi sügavam integratsioon nii ühisõppekavade kui individuaalkavade tasemel hajutaks jutud kutseharidusest kui tupikteest ja rikastaks seega noorte valikuid. Noor peaks saama kokku panna endale võimete ja huvidekohase haridustee – eesmärgiks on seda takistavate barjääride maha lõhkumine nii põhi-, kesk- kui ka kõrghariduslikus õppes, aga ka parem koostöö üle eri omandivormide piiride. Õppekava läbimist toetavad koolivälised tegevused kõigis elusfäärides.
  31. Kehaharidus (Mari-Liis Pruul)
    Kehaharidus on uus õppeaine üldhariduskoolidele, mis on praegu kujundamisel. Töötoas puudutatavad teemad: Süvalihastreening, Aafrika tantsud, liikumise kaudu õppimine, tantsu-ja liikumisteraapia jm praktiline ning läbilõige käsitletavatest teoreetilistest teemadest.
  32. Eelduste loomine inimliku läheduse kujunemiseks koolis (Tiina Theresa Gross, Tõnis Tamme)
    Töötoas keskendume vaikushetkedele, inimeseks olemisele ning piiridest vabanemisele. Vaikuses ja pimeduses puhkab inimene rohkem kui tavalises kodu- ja koolikeskkonnas. Aja maha võtmine aitab taas leida iseennast. Hirmudest vabanemine muudab inimese enda ja teistega siiramaks ning vabamaks. Teisele inimesele silma vaatamine kasvatab enesekindlust ja loomupärasust
  33. Täiskasvanud õppijani jõudmine (Tiina Jääger, Reet Valgmaa)
    Fookus: Kas vähemate võimalustega õppijani jõudmine on koolituse pakkuja vastutus või probleem, mis vajab laiemat lahendajate ringi?
    Probleem: On olemas dokumendid, kampaaniad, retoorika, arutelud, on olemas koolituse pakkujad/korraldajad ja on olemas potentsiaalsed õppijad. Kuidas peaks toimima, et need kolm osapoolt kokku saaks ning tekiks ühine eesmärk. Kuidas luua sellised tingimused, et koolituse korraldaja jõuaks võimalikult paljude, just vähemate võimalustega ja madala motivatsiooniga õppijani?
  34. Elukestev õpirajal püsimine ja selle võimekuse toetamine (Reet Laja, Tiiu Männiste)
    Fookus: Elukestva õppe poliitikate kohandamine muutuvate õpi- ja töökeskkondadega.
    Elukestval õpirajal püsimine sõltub osaleja aktiivsusest ning seda toetavast poliitikatest, töö- ja õpikeskkondadest. Õppes osalemise aktiivsust soodustab/mõjutab aina enam ka tehnoloogia areng. Ideaalis peaks pidevalt muutuv ja avarduv elukestva õppe väli sisaldama nii personaalseid igapäeva toimetuleku kui ka laiemaid ühiskonna, kultuuri-, ja töömaailmas tekkivate probleemide lahendamise oskusi.
    Millele peaksime tähelepanu pöörama?
    Elukestva õppe aina avarduvad väljundid ja võimalused sunnivad küsima, kuivõrd suudavad senised toetajad (haridus- ja tööturupoliitikud, tööandjad jt) ja koolitajad püsida kiirete muutuste rajal, millistele uutele oskustele peaks enam tähelepanu pöörama; kuidas kasutada aktiivsete õppijate kogemusi ja uuenduslike töökeskkondade võimalusi elukestva õppe võimestamiseks; milliste uute vahenditega või kuidas aktiviseerida elukestva õpiraja passiivsemaid osalejaid ja neid, kes pole sinna veel jõudnud