{article 76}{text}{/article}

Kutse

 

Eesti Haridusfoorum kutsub haridusest huvitatuid teisipäeval, 17.detsembril 2013 kella 12-16 toimuvale eelfoorumile-ümarlauale „Innovaatilised õpikeskkonnad“.

Ümarlaud toimub Tallinna Ülikooli Terra maja Innovaatikakeskuses (Narva mnt 25) ruumis T-410.

Arutelul lähtutakse Eesti elukestva õppe strateegiast 2020 (EÕS), mille üheks strateegiliseks eesmärgiks on iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse rakendamine kõigil haridustasemetel ja õppeliikides.

Ümarlaua eesmärgiks on aidata ette valmistada EÕS elluviimiseks kavandatavat temaatilist programmi „Uue õpikäsituse rakendamine“.

Lisaks EÕS-s kirjeldatule (www.haridusfoorum.ee) toetub EHF ümarlaual OECD CERI (Centre for Educational Research and Innovation) projekti „Innovaatilised õpikeskkonnad“ (Innovative Learning Environments) käsitustele ja uuringutele (http://www.oecd.org/edu/ceri/innovativelearningenvironments.htm).

EHF visiooniks on Eesti – innovaatiliste õpikeskkondade katselabor ja musterriik .

EHF eelfoorum-ümarlaud püüab selleks anda omapoolse impulsi, pakkudes võimalust arvamuste ja kogemuste vahetamiseks seni suhteliselt lahus toimunud ettevõtluse ja hariduse maailmade esindajatele.

Ümarlaud otsib vastuseid järgmistele põhiküsimustele:

  1. Kuidas elukestva õppe strateegias pakutud meetmed saaksid panustada kvaliteetsete õpikeskkondade kujunemisele koolis, ülikoolis, tööl?
  2. Kuidas institutsioonilised tingimused (nt kutsestandardid, ajaloolis-kultuurilised arusaamad, materiaalsed ja inimressursid jm) võivad takistada/soodustada kvaliteetsete õpikeskkondade teket ja arengut?

Ümarlauda juhib EHF juhatuse liige Eimar VELDRE.

17-12-2013-eelfoorum-2 17-12-2013-eelfoorum-1

 

Eesti Haridusfoorumi 17.12.2013 eelfoorumi-ümarlaua taust: Eesti teekond innovaatiliste õpikeskkondade suunas

 

Ümarlaua arutelul lähtume Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (EÕS 2020) eelnõust ja eesmärgiks on toetada EÕS 2020 elluviimist eelkõige Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) poolt kavandatava temaatilise programmi „Uue õpikäsituse rakendamine“ raames. Ümarlaud taotleb anda omapoolse tõuke selle programmi koostamiseks. Teiseks lähtekohaks on OECD kaasaegne käsitlus õpikeskkondadest, mis võimaldab näha ühise tervikuna õppimist, õppijat, õpetajat, õppesisu ja olemasolevaid ressursse ning seekaudu mõtestatumalt käsitleda nii keerukat nähtust, nagu seda on „uus õpikäsitus“.

EÕS 2020 projektis on üheks keskseks eesmärgiks õpikäsituse muutumine nii, et õppimine toetaks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut, kriitilist mõtlemist, loovust ja ettevõtlikkust kõikidel haridustasemetel ja õppeliikides. Selle eesmärgiga on ühel või teisel viisil seotud ka ülejäänud EÕS 2020 püstitatud eesmärgid.

Need eesmärgid ja kavandatud meetmed peaks aitama lahendada hariduse ja elukestva õppe keskseid probleeme, nagu näiteks õppes osalejate sooline tasakaalustamatus, õpetaja elukutse prestiiž, koolijuhi oskused koolimeeskonda kujundada ja õpetajate arengut toetada, toetava ja inspireeriva õpikeskkonna kujundamine ja sobiva õpikäsituse rakendamine, jpm.

 

Kavandatud strateegilised meetmed:

(1) Õppe sisu ja mahu vastavusse viimine õppekavades seatud eesmärkide ja õpitulemustega (sh võtmepädevustega).

 

(2) Hindamispõhimõtete muutmine (õppija ning õppeasutuse tulemuslikkuse hindamisel):

      1) rõhuasetus kujundavale hindamisele, mis toetab õppimist ja igaõppija individuaalset arengut. Kujundava hindamise puhul seavad hinnatav ja hindaja – õppija ja õpetaja – lati nii kõrgele, et see oleks jõupingutust rakendades ületatav.

       2) hindamise mitmekesisus omanäolise koolikultuuri arendamiseks.

 

(3) Õpetajate ja koolijuhtide koolitussüsteemi kujundamine, kus keskne eesmärk on koolijuhi ja õpetaja rolli ümbermõtestamine nii, et nad suudaksid luua keskkonna, kus pööratakse tähelepanu iga õppija arengule ja potentsiaali väljaarendamisele ning väärtustatakse isiksuslikke erinevusi.

 

(4) Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine

Meeskonnatöö, võtmepädevuste lõimimine, õpetajate, tugispetsialistide, õppejõudude koostöö, ühised tegevusuuringud, ühis/koostööprojektid,

 

(5) Kompetentsikeskuste väljaarendamine õpetajakoolituse ning kasvatusteaduste arengu eest vastutavate Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli juures

 

(6) Kasvatusteaduslike uuringute programmi käivitamine, mille teemade valik lähtub riigi haridusstrateegilistest prioriteetidest ja on suunatud kõigi haridustasemete arenguvajadustele.

 

Lisaks neile meetmetele haakuvad selle eesmärgiga (üleminek uuele õpikäsitusele) ka digikultuuriga seotud ja õpetajate ja koolijuhtidele suunatud meetmed.

Teisalt on ümarlaua sisendiks OECD CERI (Centre for Educational Research and Innovation) käsitused õppimisest ja innovaatilistest õpikeskkondadest (See lähenemine on OECD/CERI andmetele tuginedes esitatud Viive Ruusi poolt). 

 

Mis on õpikeskkond?

 

Õpikeskkond on õppimise ökosüsteemi orgaanilise / pideva elukestva õppimise ühik, mis hõlmab õppimist kui tegevust ja õpitulemusi.

Õpikeskkonnal on pedagoogiline tuum, mille koostisosad on:

  • õppijad
  • õpetajad/õppimisprofessionaalid
  • sisu
  • ressursid (materiaalsed, sh digimaterjalid, rahalised, aeg, kompetentsid jm)

 

Need koostisosad sõlmib omavahel kokkuja kujundab tervikuks

  • organisatsioon ja juhtimine: õppimise korraldamine, õpetajate ja õppijate rühmade moodustamine
  • ja rakendatavad pedagoogikad.

 

OECD/CERI tunnustab iga õpikeskkonna õigust ise otsustada selle üle, mis on tema jaoks, lähtuvalt konkreetsest kontekstist, uudne ja oluline, sest seda on suutnud või suudavad kasutusel olevad praktikad ja õpikeskkonnad.

 

Millised on kvaliteetset õppimist soodustavad õpikeskkonnad?

OECD/CERI võtab kaasaegsed arusaamad kvaliteetsest õppimisest ja kvaliteetsetest õpikeskkondadest kokku järgmiste põhimõtete näol:

  1. õppijad on fookuses;
  2. arusaam, et õppimine on olemuslikult sotsiaalne, mistõttu peetakse esmatähtsaks hästi organiseeritud koostöist õppimist;
  3. tähelepanu õppija motivatsioonil, eriti positiivsetel emotsioonidel kui võtmerollil õppimise edukuses;
  4. õppekava peab nõudma igaühelt tõsist pingutust, kuid ei esita ülejõu käivaid nõudmisi;
  5. kasutatakse hindamisstrateegiaid, mis on nende ootustega kooskõlas, tagasisides asetatakse rõhk õppimise edendamisele;
  6. tehnoloogia kasutamine toimub õppimise, mitte aga tehnoloogia enda huvides, kuna õpikeskkondade kõiki komponente (suhteid õppijatega ja koostööpartneritega, õppimise iseloomu jm) võib tehnoloogia muuta nii heas kui halvas suunas
  7. õpikeskkonnad väljuvad etteantud institutsioonilistest ja organisatsioonilistest raamidest, ületades nende piire; tekivad õpikeskkondade võrgustikud (sh rahvusvahelised), sealhulgas sellised, kus õppimine on lahutamatu tööst või mõnest muust tegevusest.

 

Innovaatilistele õpikeskkondadele annab võimendusefekti ja muudab innovatsioonid jätkusuutlikuks see, kui mastaapsed, püsivad ja elujõulised on õpikeskkondade võrgustikud ja nende hübriidsed vormid.

 

Õpikeskkonnad toimivad institutsionaalses raamistikus (seadused, valitsemisstruktuurid, riiklikud ja organisatsioonilised regulatsioonid jne). Kriitilise tähendusega on õpikeskkondade ja nende institutsionaalse raamistiku vahekord: halvimal juhul hakkavad need eri tasandi struktuurid teineteise arengut tõkestama või halvama, parimal juhul tekib nendevaheline sünergia.

 

Sealhulgas: kas ja kuidas elukestva õppe keskkonnad (koolikeskkonnad, töökeskkonnad, virtuaalsed/küberkeskkonnad) omavahel põimuvad ja kuidas õppimine ja institutsioonid peaksid seejuures koos arenema?

 

EÕS 2020 planeeritud meetmete täpsustamine/edasi arendamine elukestva õppe erinevate keskkondade näiteil.

 

Ümarlaua eesmärgiks 

  • EÕS 2020 planeeritud meetmete täpsustamine/edasi arendamine elukestva õppe erinevate keskkondade näiteil;
  • näidata, kuidas erinevates elukestva õppimise keskkondades ja nende võrgustikes toimub õppimine, missugune on nende keskkondade pedagoogiline tuum, milliseid õppimisvõrgustikud on kaasatud ning
  • analüüsida, kuidas ametlikud reeglid toetavad või soodustavad õppimist (st kas tõhus õppimine toimub tänu institutsionaalsele keskkonnale või sellele vaatamata), kuidas arvestada institutsioonilisi piiranguid (nt standardid, ühelaadsete väljundite nõudmine, vaatamata õppijate suurtele erinevustele jms).
  • Milline on tehnoloogia/digivahendite ja ka nt virtuaalsete keskkondade roll neis?

 

Õpikeskkonnad, mida ümarlaual soovime lähemalt analüüsida, on:

  1. formaalhariduse keskkonnad, sh lasteaed/eelkool, põhikool, gümnaasium, kõrgkool, kutseõppeasutus;
  2. ettevõtte töökeskkonnad (näited kõrgtehnoloogia, aga ka teeninduse valdkonnast, st kõrgtaseme oskusi ja ka madalama taseme oskusi nõudvaist õpikeskkondadest);
  3. mittetulundussektorist (nt Teeme ära, Heateo SA, Noored kooli)

 

Põhiküsimus: poliitikate väljatöötamine selle kohta, kuidas õpikeskkondi uuendada ja kaasajastada: mida teha poliitikakujundamisel, mida peaksid lisaks riiklikele regulatsioonidele tegema koolid, kõrgkoolid, ühendused?

Koostas Krista Loogma – EHF juhatus.

Foorumil osalesid:

Nimi Organisatsioon
Arne Piirimägi Kiviõli Vene Kool
Astrid Sildnik Eesti Õpetajate Liit
Britt Järvet Eesti Õpilasesinduste Liit
Eimar Veldre Eesti Haridusfoorum
Heiki Koov EHF
Helene Urva SA Noored Kooli
Heli Mattisen Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur
Iiris Oosalu SA Noored Kooli
Johann Peetre Eesti Üliõpilaskondade Liit
Juta Hirv Tallinna 21. Kool
Jüri Jürivee Eesti Haridusfoorum
Kaie Piiskop SA Innove
Krista Loogma Tallinna Ülikool, Eesti Haridusfoorum
Kristi Vinter Tallinna Ülikool
Lea Orro SA Innove
Liili Pille Eesti Lasteaednike Liit
Mart Laanpere TLÜ informaatika instituudi haridustehnoloogia keskus
Merle Tiigisoon Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Olav Aarna SA Kutsekoda, Eesti Haridusfoorum
Raivo Juurak Õpetajate Leht, Eesti Haridusfoorum
Reet Laja ENUT, Eesti Haridusfoorum
Sigrid Västra Eesti Üliõpilaskondade Liit
Silja Kimmel SA Innove
Tiina Annus Haridus- ja Teadusministeerium
Viive Jüriso Eesti Vabaharidusliit, Eesti Haridusfoorum
Viive-Riina Ruus Tallinna Ülikool, Eesti Haridusfoorum
Ülle Luisk Viljandi Gümnaasium