{article 76}{text}{/article}

EESTI HARIDUSFOORUM' 2008 - ÕPPIJA NING ÕPPIMINE TÄNASES JA HOMSES EESTIS

5. ja 6. detsembril 2008 Mõdrikul, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis ja Rakveres, Rakvere Ametikoolis.

 

EELFOORUMID:

  • Täiskasvanuharidusest „Kust king pigistab?". Luual, 12. juunil Luua Metsanduskoolis koos koolituskeskusega ANDRAS, osavõtjaid 36.
  • Kuidas aktiveerida täiskasvanuid osalema õppimises „Kas inimesed tahavad õppida?". Kärdlas, 15. augustil Kärdla Kultuurimajas koos Vabaharidusliiduga, osavõtjaid 91.
  • Millised on elukestva õppe põhikoolijärgsed valikud? Pärnus, 4. oktoobril 2008 Pärnu Kolledžis, osavõtjaid 40.
  • Eakate õppimisest „Õpin kuni elan – elan kuni õpin". Viimsis, 24. oktoobril 2008 Päevakeskuses, osavõtjaid 52.
  • Visioonifoorum – hariduse arengustsenaariumitest. Tartus, 21. novembril 2008 TÜ-s, osavõtjaid 33.

Kokku oli 2008. aasta foorumitel 425 osalejat.

 

Suurest foorumist võttis osa 163 delegaati.

Foorumit avades tõdes toimkonna asejuht, emeriitprofessor Olav Aarna, et EHF kolmeteistkümnenda tegevusaasta põhiteemaks oli TÄISKASVANUD ÕPPIJAGA toimuv Eestis. Pärast mitmeaastast vaheaega võeti jälle fookusesse Eesti pikaajalise haridusstrateegia teema. Valmis ka selle haridusstrateegia lähteülesande esialgne versioon.

Haridusfoorumil 2008 Mõdrikul ja Rakveres otsiti vastuseid küsimustele:

  • millised on Eesti hariduse põhiväärtused?
  • millised on peamised väljakutsed homsele haridusele?
  • milliseid samme on vaja astuda uue, integreeritud haridusstrateegia loomisel ja ellurakendamisel?

Foorumi edukale toimumisele andsid oma panuse vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, haridus-ja teadusminister Tõnis Lukas, Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg ja Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik.

 

Põhiettekande tegi TÜ professor Marju Lauristin. Ta alustas mõttega, et meil on unistus, kuidas muuta Eesti haridusmaastikku selliseks, et see aitaks meie rahval „saada suureks vaimult".

Maailm asub kriisis ja määramatuses.

Praeguses situatsioonis vajab ümberõpet ja vaimset värskendust, motivatsiooni ja julgust ruumi äratundmiseks uute võimaluste majanduse arengutes kui ka ühiskonna arengus. Veelgi kõrgemad on nõudmised meie lastele ja lastelastele.

„Homne haritlane, spetsialist, oskustööline on osake ülemaailmsest kõrgtehnoloogilisest riskiühiskonnast ka siis, kui ta vanemad pole saanud kaugemale Võrust või Sillamäelt. Ta peab vabalt valdama infoühiskonna võimalusi, olema valmis muutma oma tööd ja elukohta, lennult kasutama uusi tehnoloogiaid,

loovalt ühendama erinevate valdkondade teadmisi" tõdes professor.

Siit tulenevad ka uued nõudmised haridusele, õppijale ja õpetajale. i

M. Lauristin püstitas viis ülesannet, kuidas muuta hea haridus kõigile võrdväärselt kättesaadavaks – sõltumata elukohast, vanusest, jõukusest või emakeelest.

  • Esimene samm on ühtse rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise rahvusülikooli väljaarendamise idee.
  • Teine samm – gümnaasiumi lahutamine põhikoolist ning üle-eestilise gümnaasiumide ja kutsekeskkoolide võrgu loomine.
  • Kolmas samm on piirkondlik gümnaasiumi ja kutsekeskhariduse integratsioon.
  • Neljas samm oleks luua internetis eestikeelne interaktiivne koolikeskkond.
  • Viies samm on eesti- ja venekeelse üldhariduskooli samm-sammuline ühtesulamine, uue koolitüübina n-ö mitmekultuurilise kooli väljakujunemine.

Ettekande „VISIOONID, PROBLEEMID JA VÄÄRTUSED HARIDUSE VALDKONNA ARENGUKAVADES" esitas EHF toimkonna aseesimees emeriitprofessor Olav Aarna. Ta märkis, et kolmteist aastat tagasi asutatud Eesti Haridusfoorumi (EHF) tegevuse põhiideeks on olnud hariduse sõlmküsimuste analüüsimine, hariduspoliitiliste huvigruppide esindajate koondamine, osalusdemokraatia ja partnerluse põhimõtete edendamine Eesti hariduspoliitikas.

O. Aarna andis ülevaate viimastel aastatel koostatud eri haridusliikide arengustrateegiatest, riigi mitmete tegevuste arendamise strateegiatest, kuid tõdes, et siiani ei ole pikaajalist haridusstrateegiat teha õnnestunud.

Haridussüsteem aitab asju paremaks muuta ja ka tugevamana kriisidest välja tulla.

Me vajame pikaajalist haridusstrateegiat, mis:

  • seostaks formaalhariduse ja õppimise laiemas globaalses kontekstis teiste ühiskonnaelu valdkondades, nagu majandus ja tööhõive, kultuur ja teadus toimuvate muutustega;
  • toetaks kahte omavahel tihedalt seotud arengut: eluaegset õppimist erinevates õpikeskkondades (sh mittetraditsioonilistes, nagu kodu, töökoht, virtuaalsed õpikeskkonnad) ning valmistaks inimesi ette tööks ja eluks teadmusühiskonnas ja innovatsioonimajanduses;
  • seostaks"koolis õppimise" õppimisega erinevates mitteformaalsetes keskkondades (arvestades siinjuures uusi, sh virtuaalseid õpikeskkondi) ning rakendaks olemasolevaid ressursse, sh teadmisi tõhusamalt.

M. Lauristin avaldas arvamust, et ka erinevate poliitiliste jõudude arvates on aeg pikaajalise hariduspoliitilise kokkuleppe saavutamiseks küps.

 

EHF juhatuse esimees, TLÜ haridusuuringute keskuse juhataja Krista Loogma esinemine „PIKAAJALISE, ELUKESTVA ÕPPIMISE STRATEEGIA ETTEVALMISTAMINE EESTI HARIDUSFOORUMIS" teavitas osavõtjaid, et Tartu visioonifoorum 21. novembril 2008 oli seotud elukestva õppimise strateegia lähtealuse koostamisega. Sellele aitasid kaasa ka kõik teised 2008. aasta eelfoorumid.

Tartus olid fookuses järgmised küsimused:

  • millised haridusmuutuste ideed, visioonid, tärkavad trendid jm ideearendused selles valdkonnas on esile kerkinud?
  • millised on eesti suurimad väljakutsed haridusele lähema 10-15 aasta vältel?
  • missugused visioonid võivad meid siinjuures aidata?
  • kuidas peaksime neid arvestama Eesti elukestva õppe strateegias?

Tartu eelfoorumi märksõnad: rahvastiku vähenemine, uued meediad (IT rakendused ja tähendused), teadmusühiskond, innovatsioonimajandus, uue isiksuse kujunemine.

K. Loogma informeeris EHF kohtumisest Riigikogu kultuurikomisjonida ja laiapõhjalisest ümarlauast 23. jaanuaril 2008.

Siis käivitus ka pikaajalise haridusstrateegia ettevalmistamise protsess.

RK kultuurikomisjon soovitas pöörata peatähelepanu järgmistele küsimustele:

  • pikaajalise haridusstrateegia dokument peaks olema suhteliselt lühike, detailidesse mittelaskuv, väärtustepõhine ja analüüsidele toetuv dokument, kus on formuleeritud strateegilised võtmeküsimused;
  • dokumendis peaksid kajastuma muudatused, mis on seotud üleminekuga teadmusühiskonnale, võrdsete võimaluste, hariduse kättesaadavuse jt oluliste aspektidega;
  • pikaajalise/elukestva õppe strateegia peaks olema kriisist väljumise ja edasimineku strateegia.

 

Toetudes EHF aruteludele, eelnevatele haridusstsenaariumitele, riiklikele arengustsenaariumitele koostati ka EHFis pikaajalise haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) lähteülesanne.

 

Põhjalikult saab foorumist lugeda kogumikust Eesti Haridusfoorum 2008 5. ja 6. detsembril 2008 Mõdrikul ja Rakveres „ÕPPIJA NING ÕPPIMINE TÄNASES JA HOMSES EESTIS" - ettekannete ja artiklite kogumik, Tallinn 2009.

 

Loe kodulehelt: www.haridusfoorum.ee – strateegia.

 

Ülevaate koostas Jüri Jürivee - EHF juhatuse liige.