{article 76}{text}{/article}

EESTI   HARIDUSKONVERENTSI   JÄTKUKONVERENTS TARTUS  27. ja 28.OKTOOBRIL 1995

 

Konverents toimus Tartu Ülikooli aulas.

 

Konverentsi avas Ene-Mall Vernik-Tuubel, projekti Eesti Hariduskonverents `95 juht.

 

Ta tuletas meelde, et 22. aprillil Tallinnas alanud konverents otsustas:

  1. pidada otstarbekaksEesti Hariduskonverentsi `95 jätkamist ja kujunemist Haridusfoorumiks;
  2. lugeda Haridusfoorumi põhiülesandeks Eesti hariduspoliitika kontseptsiooni läbiarutamist, täpsustamist, vastuvõtmist, selle edastamist Riigikogule, Vabariigi Valitsusele, Kultuuri- ja Hari-dusministeeriumile;
  3. kutsuda kokku jätkukonverents 1995. aasta oktoobrikuus Tartus.

 

Jätkukonverentsile oli valitud 272 delegaati erinevatest organisatsioonidest.

 

Jätkukonverentsi ettevalmistamine jäi redaktsioonikomisjoni ülesandeks.

 

Komisjon pakkus jätkukonverentsile kuulamiseks ja aruteluks järgmised ettekanded:

  1. Minister Peeter Kreitzbergi ettekanne “Eesti hariduse arengu perspektiividest”. Ettekanne annab hinnangu hariduse tänasele sisule, iseloomustades olukorda riigis hariduse vallas.
  2. Peeter Tulviste ettekanne “Hariduse koht Eesti arengus” ja sama-sisuline otsuse  projekt.
  3. Olav Aarna ettekanne” Hariduse kättesaadavus, kohustuslikkus ja standardiseeritus” ja otsuse projekt, mis näeb ette hariduskorralduse seaduse ettevalmistamise ning nimetab põhimõtted, millest lähtudes seda seadust tuleks ette valmistada. Selle seadusega läheks Eesti haridusalane seadus teisele ringile.
  4. Heino Levaldi ettekanne „Haridusfoorum kui hariduspoliitika subjekt”. Me peaksime vastu võtma Eesti Haridusfoorumi statuudi, heaks kiitma Eesti Haridusfoorumi Sihtfondi põhikirja põhimõtted, leippma kokku korras, kuidas valmistatakse ette Haridusfoorum `96.

 

Valitakse konverentsi juhatus:

  1. Arvi Altmäe – Kõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees, Tallinna Kõrgema Tehnikakooli rektor;
  2. Andres Sarri – Tööstuse Keskliidu volikogu esimees;
  3. Kalle Küttis - Viljandi Maavalitsuse kultuuri- ja haridusodakonna juhataja;
  4. Helga Luukas – Kadrina Keskkooli õpetaja;
  5. Aivar Ojavere – Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse büroo esimees;
  6. Mare Peil – Tallinna Pedagoogikakooli direktor;
  7. Toomas Tenno – Tartu Ülikooli professor, Füüsikalise Keemia Instituudi juhataja.

Valiti kahekümne nelja liikmeline redaktsioonikomisjon ja asuti tööle.

 

Lisaks ettekannetele esinesid sõnavõttudega:

  • Voldemar Pinn Haapsalu Sanatoorsest Internaatkoolist;
  • Henn Värs Kultuuri- ja Haridusministeeriumist;
  • Heikki Kongi Eesti Disainerite Liidust;
  • Talis Bachmann Tallinna Pedagoogikaülikoolist;
  • Priscilla Mändmets;
  • Larissa Vassiltšenko Tartu Ülikoolist;
  • Raivo Vilu Tallinna Tehnikaülikoolist, kes rääkis ämblikuvõrgust WWW, Internet;
  • Sulev Ojap Waldorfkoolide Ühendusest;
  • Armin Allas Eesti Rahva Tarkuste Instituudist;
  • Ervin Laanvee Lohusalu Algkoolist;
  • Inger Kraav Tartu Ülikoolist;
  • Jaak Aaviksoo Tartu Ülikoolist;
  • Ants Kõiv Eesti Humanitaarinstituudist;
  • Andres Huul Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumist ja ühendusest „Omanäoline kool”;
  • Peeter Vihalemm Avatud Hariduse Liidust;
  • Heino Levald Tallinna Tehnikaülikoolist ja Eesti Inseneride Kutseliidust;
  • Lehte Jõemaa Eesti Naiskäsitööõpetajate Seltsist;
  • Urve Vool Riigi Tööturuametist ja
  • Andres Salu Tartu Ülikoolist.

 

Redaktsioonitoimkonna nimel tegi sotsioloogilis-politoloogilise kokkuvõtte konverentsist professor Marju Lauristin.

 

Konverentsi lõppsõnavõttu alustas Ene-Mall Vernik-Tuubel juba sõnadega: „Austatud  H A R I D U S F O O R U M!”

 

Hariduskonverentsi `95 Jätkukonverentsi LÕPPDOKUMENDID

 

Eesti Hariduskonverentsi avaldus „ Hariduse kohast Eesti arengus”, Tartus 28. oktoobril 1995

 

1. Eesti hariduse eelistuseks on Eesti rahvuskultuuri säilitamine ja areng.

2. Investeerimine haridusse on investeerimine Eesti inimesse, Eesti ühiskonna arenemisse ja Eesti rahvusvahelisse konkurentsivõimesse.

  • Hariduskonverents `95 hindab haridust kui Eesti tähtsaimat ressurssi selleks, et edukalt toimida maailma, eriti Euroopa kultuuri- ja majandusruumis, mida iseloomustab üleminek teabeühiskonda.
  • Hariduse prioriteetsus peab kujunema riiklike arendusprogrammide, investeeringute ja eelarvepoliitika juhtmõtteks.

3. Eesti haridusruum on avatud.

  • Hariduskonverents `95 peab õigeks Eesti haridusprogrammide haakumist Euroopa Liidu raames toimivate koostööprogrammide ning Eesti kui Euroopa Liidu assotsieerunud liikme staatusega. Eesti hariduskorraldus peab võimaldama rahvusvahelist integratsiooni ja tagama konkurentsivõime.

4. Haridus ja teadus on lahutamatud.

  • Hariduskonverents `95 peab vajalikuks, et hariduse sisu ja riiklik hariduspoliitika toetuksid teadusuuringutele ning ühiskondlikele kokkulepetele.

5. Hariduspoliitika on osa Eesti riigi tulevikustrateegiast.

  • Hariduskonverents `95 rõhutab, et haridusprogrammid on oma loomult ja mõjult pikaajalised. Tänaste hariduspoliitiliste otsuste tulemuslikkus ilmneb alles 21. sajandil. Haridusprogrammide välja-töötamiseks  ja realiseerimiseks vajame hariduspoliitiliste subjektide kokkuleppeid, mis tagaksid hariduspoliitika stabiilsuse.

 

OTSUS HARIDUSKORRALDUSE PÕHIMÕTETEST

 

Tartus, 28. oktoobril 1995

 

  • Lähtudes sellest, et hariduspoliitika subjektideks on üksikisikud (hariduspoliitika individuaalsed subjektid) või nende ühendused (hariduspoliitika  kollektiivsed subjektid), kes on endale teadvustanud oma huvid hariduse vallas, et hariduse kättesaadavus tähendab indiviidi tegelikke võimalusi tema soovidele vastava hariduse saamiseks; et hariduse kohustuslikkus tähendab indiviidi ühiskonna vajadustest tulenevat ja seadusega sätestatud kohustust omandada haridust; et hariduse standardiseeritus tähendab hariduse ja hariduskorralduse vastavust kehtestatud standarditele;
  • pidades haridust väga oluliseks ühiskonna arengu teguriks ning õigust haridusele põhiliseks ja võõrandamatuks inimõiguseks;
  • arvestades vajadusi suurendada Eesti hariduse rahvusvahelist konkurentsivõimet;
  • võttes arvesse, et ühiskonnas valitseb hariduspoliitika individuaalsete ja kollektiivsete subjektide paljusus, kusjuures nende huvide üheks väljendusvormiks on haridusnõudlus, st soov omandada reatavat liiki haridus ja vajadus teatud haridusega inimeste järele;
  • teadvustades, et haridusnõudluse väljendamise vahendiks on hariduspoliitika subjektilt lähtuv haridustellimus, mis peab koolitusteenuste turel leidma täitja;
  • pidades silmas, et haridustellimus täidetakse õppekohtade moodustamisega sobiva õppekavaga õppeasutustes, lähtudes reaalsest haridusnõudlusest ning võimalustest, kusjuures õppekoha võib moodustada nii õppija enda kui ka teiste isikute, sh riigi vahenditest;
  • tõdedes, et paljud tänase hariduselu ebakohad on tingitud hariduspoliitika subjektide suhete ebapiisavast korraldatusest,

 

Hariduskonverents otsustab:

1.       Teha kultuuri- ja haridusministeeriumile ettepanek töötada välja hariduskorralduse seaduse eelnõu, tutvustades seda Haridusfoorumitoimkonnale.

2.       Pidada vajalikuks, et seaduse eelnõus sätestatakse:

  • haridussüsteemi struktuuri ning selle juhtimise ja finantseerimise põhimõtted;
  • õppeasutuse mõiste, nende liigid, asutamise , sulgemise ja finantseerimise põhimõtted;
  • õppekava mõiste, nende liigid, avamise, sulgemise ja finantseerimise põhimõtted;
  • õppekoha mõiste, nende liigid, avamise , sulgemise ja finantseerimise põhimõtted;
  • hariduskohustuse mõiste ja sisu, järelevalve pöhimõtted;
  • haridustellimuse mõiste, erinevate hariduspoliitika subjektide rühmade haridustellimuse realiseerimise üldpõhimõtted;
  • haridusstandardi mõiste, nende liigid, koostamise, kehtestamise ja kontrolli põhimõtted.

3.       Hariduskorralduse seaduse eelnõu koostamisel on vaja lähtuda järgmistest põhimõtetest:

-          kõigil hariduspoliitika subjektidel peab olema võrdne õigus oma haridusnõudluse rahuldamiseks, sh:

  • kõigil Eesti Vabariigi kodanikel ja siin elamisloa alusel elavatel isikutel peab olema võimalus omandada nende sovidele vastavat haridust ja vajadusel moodustada sellels oma vahenditest õppekohti;
  • kollektiivsetel hariduspoliitika subjektidel peab olema õigus asutada avalikke õppeasutusi (asutajaks riik või kohalik omavalitsus) ja eraõppeasutusi (asutajaks füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik);

-          hariduskohustus Eesti Vabariigis peab olema määratletud selliselt, et hariduskohustuse täitmiseks luuakse õppekohti ainult hariduspoliitika kollektiivsete subjektide (riigi, omavalitsuste) vahenditest;

-          õppimine teise subjekti vahendite arvel moodustatud õppekohal annab sellele subjektile õiguse panna õppijale kohustusi vastavalt seadusele või nendevahelisele lepingule.

 

OTSUS  haridusuuringutest

 

Tartus, 28. oktoobril 1995

 

Pidades haridusuuringuid hariduse sisu ja riikliku hariduspoliitika kujundamise oluliseks vahendiks, Hariduskonverents otsustab soovitada kultuuri- ja haridusministeeriumil:

  1. parandada haridusalase teabe kogumise, analüüsi, vahetuse ja levi süsteemi kõigil juhtimistasanditel ja suhtlemisel avalikkudega;
  2. näha ette ministeeriumi eelarves vahendid haridusalaste rakendusuuringute tellimiseks;
  3. töötada välja uuringute tellimise, finantseerimise ja avalikkustamise mehhanism.

 

EESTI  HARIDUSFOORUMI  PÕHIMÄÄRUS

 

1. Eesti Haridusfoorum (edaspidi Haridusfoorum) on Eesti hariduspoliitiliste huvigruppide esinduskogu.

2. Haridusfoorumil tegevuse peamine vorm on kokkutulek. Kokkutulekud    toimuvad üks kord aastas. Kokkutulekute nimetuseks on Haridusfoorum, millele lisatakse kokkutuleku aastanumber.

3. Haridusfoorumil osalevad Eesti hariduspoliitiliste huvigruppide volitatud esindajad. Haridusfoorumil osalejate volitused kehtivad järgmise kokkutuleku alguseni.

4.  Haridusfoorumi põhieesmärk on tagada osalusdemokraatia, partnerluse ja ühiskondliku kokkuleppe põhimõtete edendamine Eesti hariduspoliitikas.

5.  Oma põhieesmärgi saavutamiseks Haridusfoorumi kokkutulek:

5.1. kuulab ära ettekanded ja arutab hariduse olukorda Eestis;

5.2. töötab välja Eesti hariduspoliitika põhimõtted nig täpsustab ja täiustab need;

5.3. käsitleb oma kokkutulekutel eesti hariduspoliitika sõlmküsimusi ning töötab välja soovitusi nende lahendamiseks;

5.4. avalikustab oma tegevuse tulemised ja suunab oma soovitusi adressaatidele;

5.5. kogub informatsiooni ja teeb kokkuvõtteid oma tegevuse tulemuslikkusest Eesti hariduselus.

6.  Haridusfoorumi kokkutulekust osavõtvate huvigruppide esindusnormi määrab Haridusfoorumi Toimkond.

7.  Haridusfoorumi kokkutuleku aja määrab eelmine kokkutulek.

8.  Haridusfoorumi kokkutulekute tööd korraldatakse vastavalt kokkutuleku alguses kinnitatud kodukorrale.

9.  Haridusfoorumi kokkutulek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 50% Haridusfoorumi Toimkonna määratud esindusnormide alusel huvigruppide volitatud esindajatest.

10.    Haridusfoorumi kokkutuleku otsused (käsitlevad Haridusfoorumi enda tegevust) ja soovitused (käsitlevad muude institutsioonide tegevust) võetakse vastu lahtise hääletuse teel. Haridusfoorumi otsused võetakse

vastu konsensuse, lihthäälteenamuse või kvalifitseeritud poolthäälteenamusega. Iga otsuse ja soovituse puhul märgitakse , millise tulemusega see vastu võeti.

11.    Haridufoorumi kokkutulek valib Haridusfoorumi Toimkonna järgmiste ülesannete täitmiseks:

-  kokkutuleku otsuste, soovituste ja muude materjalide redigeerimine, paljundamine ja aressaatidele saatmine;

-  väljasaadetud materjalide vastuste ja reaktsioonide analüüsimine;

-  järgmise kokkutuleku ettevalmistamine;

-  järgmise kokkutuleku ettevalmistamiseks vajalikeks peetavate küsitluste läbiviimise, informatsiooni kogumise ja muude materjalide ettevalmistamise korraldamine.

12.    Haridusfoorumi Toimkond valib ning esitab kinnitamiseks Haridusfoorumi kokkutulekule juhataja ja juhataja asetäitja. Toimkond võib moodustada alakomisjone ja kaasata oma töösse abilisi. Toimkond töötab Haridusfoorumi poolt kinnitatud kodukorra alusel.

Toimkond annab oma tegevusest aru Haridusfoorumi kokkutulekul.

13.    Haridusfoorumi kokkutuleku töörühmad jätkavad vajadusel tegevust ka kokkutulekute vaheajal. Töögruppide tegevust korraldab siis Haridusfoorumi Toimkond.

14.    Haridusfoorumi tegevust ja kokkutulekute korraldust finantseerib Haridusfoorumi Sihtasutus, mille asutab Haridusfoorumi Toimkond.

 

 

Hariduskonverentsi otsus Eesti Haridusfoorumi moodustamisest

 

Tartus, 28. oktoobril 1995

 

1.     Kinnitada Eesti Haridusfoorumi põhimäärus vastavalt lisale.

2.     Asutada Eesti haridusfoorum, lugedes Eesti Hariduskonverentsi `95 koosseis  Eesti Haridusfoorumiks `95.

 

Otsustati kinnitada Eesti Haridusfoorumi esimene Toimkond.

 

Eesti Haridusfoorum oli ellu astunud.

 

Ülevaate koostas EHF  juhatuse liige Jüri Jürivee

 

Tohutu töö teksti lindilt maha kirjutades tegi sihtasutuse tollane sekretär Viive Jüriso.

 

Pöhjaliku ülevaate leiad kogumikust „Eesti Hariduskonverentsi Jätkukonverents 27.-28. oktoober 1995”, Tallinn 1996.