12. juunil toimus EHF ja HITSA arutelu koroonakriisi aegse distantsõppe kohta

12. juunil 2020 toimus aruteluring ZOOMis EHF, HITSA ja HTM esindajate vahel, kus arutleti distantsõppe esialgsete kogemuste üle.

HITSA esindaja Heli Aru-Chabilan andis ülevaate HITSA kogemustest. Põhipunktidena koorusid välja järgmised õppetunnid:

  • Otsene (häda)vajadus digivahendite kasutamiseks lõi võimaluse õppimiseks ja õppetöö muutmiseks.
  • Haridustehnoloogi tugi on keskse tähtsusega.
  • Õpetajate digipädevused paranesid oluliselt.
  • Digivahendite kättesaadavuse probleem õpilaste jaoks sai lahenduse, ent eeldas head koostööd kohalikul tasandil.
  • Palju erinevaid õpikeskkondi loob huvitavaid võimalusi, ent „pigem vähem on parem“. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata süsteemsele lähenemisele!
  • Kommunikatsioon on ülioluline: nii õpetajate vahel kui lastevanematega.

Eesti Haridusfoorumi juhtgrupi poolt viidi läbi kiirküsitlus õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele koroonakriisiaegse distantsõppega toimetuleku kohta. Uuring toimus veebiküsitlusena viimasel karantiininädalal (12-18 mail). EHF facebooki lehtede kaudu täitsid õpetajad, lastevanemad ja õppijad küsimustiku, mis sisaldas küsimusi toimetulekust õppija, õpetaja ja lapsevanema rolliga pealesunnitud distantsõppes, õppijate enesejuhtimiskogemusest ja abivajadustest, positiivsetest ja negatiivsetest õppetundidest ning tehnoloogiliste vahendite kasutamisest. Nädala jooksul täitsid küsimustiku 672 õppijat, 513 lapsevanemat ja 335 õpetajat

Mõned esialgsed järeldused uurimistulemuste kohta Marju Lauristini poolt:

  • FB kaudu vastanud õpetajate, vanemate ja õpilaste üldine hinnang DÕP ajal toimetulekule on suhteliselt sarnane: pooled või veidi enam õpilastest tulid ennastjuhtiva õppega hästi toime, veerand kuni  kolmandik vajas toimetulekuks olulist individuaalset abi ja iga kuues–seitsmes õpilane ei tulnud üldse toime või oli negativistlikult häälestatud.
  • Juba algklassidest alates kujunev ja ilmnev õppijate erinev enesejuhtimisvõimekus on määrava tähtsusega nende toimetulekule kriisolukorras, mõjudes otseselt nii nende endi kui vanemate ja õpetajate tervisele ning heaolule.
  • Enesejuhtimisvõimekus on õppijakeskse haridusmudeli nurgakivi.
  • Edasistes uuringutes vajab täpsemat analüüsi, kuidas hinnata ja arvestada õppijate olemasolevat enesejuhtimisvõimekust kui ressurssi õppetöö ja hariduskeskkonna korralduses ja milliste meetoditega seda arendada kui keskset üldpädevust, arvestades kooliastmete eripära.

Uurimistulemuste põhjalik analüüs,  kokkuvõtted ja soovitused saavad valmis augusti lõpuks ja jõuavad ka EHF kodulehele.