Teadusuuringute ümarlaud Tallinnas 9. oktoobril

Eesti Haridusfoorum koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldas 9. oktoobril 2019 ümarlaua arutelu haridusteaduste teemal “Haridusuuringud uuteks strateegilisteks väljakutseteks”

Teaduspõhine õpe tugineb haridusteaduste arengule. Haridusvisooni 2035 rakendamisega tõstatuvad haridusteadustes teoreetilised ja rakenduslikud probleemid. Teadusuuringute tuge vajab enamus visoonis esitatud põhilisi ideid, sh individualiseeritud õpiradade rakendamine ja selle eeldus: õppijate üldiste pädevuste, reflektsioonivõime, enesekohaste pädevuste ja agency kujunemine läbi elukestva õpitee; samuti avatud (nn õmblusteta) haridusruumi kujundamine ning koolivälistes autentsetes keskkondades toimuva õppimise tunnustamine, uusi ideid toetava tehnoloogilise keskkonna loomine jpm.

Ümarlaud keskendus küsimusele, missuguseid teadusuuringuid on viimase 10 aasta jooksul tehtud ja milliseid on (veel) vaja, et hariduse areng saaks lähiaastatel teaduspõhise aluse?

Ajakava

12.00–13.30 Sissejuhatus – sisend aruteluks rühmades

  • Strateegia 2020 ja visioon 2035 (peamised ideed) – Marju Lauristin, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor
  • Haridusteaduste “maastik” – mis on teadmistega paremini, mis halvemini kaetud?
    – Aune Valk, TÜ prorektor (esitlus) ja Krista Loogma (esitlus), Tallinna Ülikooli kutsehariduse professor
  • HTM: Haridusuuringute programmi lähtepunktid (vajadus baasuuringute järele haridusteadustes)
  • Hariduse ja teaduse seostest haridusuuringute vaatevinklist – Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president
  • HITSA andmeanalüütika põhisest õpiradade projektist – HITSA andmearhitekt Peep Küngas (esitlus)

13.30–14.00 Kohvipaus

14.00–15.30 Arutelud rühmades – 6 rühma, erinevate fookustega:

  • õpiradade individualiseerimine – kuidas leida tasakaalu õppimise inividualiseerimise ja ühisosa (õppekavad) vahel;
  • õppija isikususe, enesejuhtimisvõime ja agency areng, selle mõõtmine/hindamine avatud õppimise keskkondade puhul;
  • tehnoloogia, sh tehisintellekti mõju õppimisele ja õpetamisele lähiaastatel, tasakaal virtuaalsetes ja reaalsetes keskkondades õppimise vahel;
  • hariduskorraldus ja -logistika avatud õppimise keskkondade puhul;
  • pädevuste kujunemine ja hindamine avatud õppimise keskkonnas;
  • teaduskommunikatsioon: kuidas jõuab teadmine uuringute tulemustest koolide ja õpetajateni; 15.30–16.30 Rühmade töö tulemused; ümarlaua kokkuvõte Kokkuvõte 1
    Kokkuvõte 2