Kultuuri ja Hariduse Kongress 2018
Inimese areng ja õppimine Eesti kultuuris

23. – 25. novembril 2018 Tallinnas ja Viljandis motoga “Õppimine ja areng Eesti kultuuris”.

Kongressi korraldavad Eesti Kultuuri Koda, Eesti Haridusfoorum ja Eesti Teaduste Akadeemia

Kongressi idee sai alguse Koja 2016. aasta konverentsi „Kultuur, haridus ja haritus” ettevalmistavate tegevuste käigus, mil tuli ilmsiks vajadus oluliselt tugevdada seoseid kultuuri- ja haridusvaldkonna vahel.

Kongressi üldeesmärgiks on leida hariduse-, teaduse- ja kultuuriväljade kokkupuutepunktid ja otsida võimalusi, kuidas ühendada kultuurilised jõud heade arengute nimel.

 

Kongressi sisueesmärgid:

  • toetada jagatud väärtuste ja arusaamade kujunemist, kultuuri-hariduse potentsiaali ja mõjude kohta isiksuse ning kogukondade arengus (nn rahvavalgustuslik eesmärk);
  • kriitiliselt mõtestada kultuuri/kasvatuse/hariduse ja inimese olukorda tänases Eestis, pöörates muuhulgas vajalikku tähelepanu väärtus- ja komberuumile, inimeste kasvatatusele ja haritusele (metarefleksiivne eesmärk);
  • toetada Eesti inimeste, sh õpetajate subjektsust kultuuris, ergutades nende aktiivset osalemist kultuuri- ja ühiskonnaelus, suurendada ühtekuuluvustunnet (identiteedipoliitiline eesmärk);
  • aidata kaasa õppija ja õpetaja maine ja staatuse tõstmisele, ergutada õppimis- ja õpetamiskultuuri edendamist ühiskonnas (sotsiaalpedagoogiline eesmärk);
  • koondada valitsusväliseid institutsioone (liikumisi, ühendusi), kõnelemaks kultuuri, kasvatuse ja hariduse probleemidest ning saada teada nendepoolsest valmisolekust sekkuda nende lahendamisse (sotsiaalpoliitiline eesmärk);
  • hinnata kasvatus- ja haridusteaduste olukorda Eestis ja teha ettepanekuid nende parandamiseks (teaduspoliitiline eesmärk).


Kongressi ettevalmistamiseks loodi Eesti Kultuuri Koja juurde töörühm, kuhu kuuluvad: Reet Laja, Pille Lill, Marju Lauristin, Marika Veisson, Tiiu Kuurme, Maria Erss, Astrid Sildnik, Tarmo Soomere, Jüri Engelbrecht, Aivar Haller, Rein Einasto, Tõnis Lukas, Viive Jüriso, Egge Kulbok-Lattik, Krista Loogma, Maarja Undusk, Indek Treufeldt, Maarja Vaino, Ene-Silvia Sarv, Ene-Mall Vernik-Tuubel, Kaie Piiskop, Olav Aarna, Raivo Juurak, Sandra Vellevoog, Tiina Jääger.

 

Kongress toimub kolmel päeval Tallinnas ja Viljandis:

  • 1. päev
    NB! Teaduspäeval (23.11) osalemine on kutsetega!
    23.11 Teaduste Akadeemia saal –
    “Inimese arengu ja kasvatuprotsessi peegeldusi teadustes” on teaduse keskne päev.
    Tervitus: EV President Kersti Kaljulaid
    Peaesinejaks on kutsutud Alberto Zucconi, kes on Maailma Kunsti ja Teaduse Akadeemia (World Academy of Art and Science) varahoidja (Treasurer) ja Maailma Ülikoolide Konsortsiumi (World University Consortium) peasekretär (Secretary-General).
  • 2. päev
    24.11 Viljandi teater Ugala ja Viljandi Gümnaasium – “Inimeseks õppides ja kasvades”
    .
    Ootused haridusele ja hariduse ootused kunstiinimestele. Päeva ettevalmistamisse on kaasatud Viljandi Kultuuriakadeemia õpilased.
  • 3. päev
    25.11 Estonia Kontserdisaal
    – “Eesti Vabariik 100″.
    Päev pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile.

 

Novembris 2018 toimuv kongress saab olema rahva kongress, kus kõneldakse sellest, mis elus juhtub, millega on silmitsi ja omapäi jäetud need inimesed, kes veavad laste kasvatamise, harimise ja aitamise koormat. Tekitame dialoogi, kus inimesed saavad sõna, rahva esindajad avavad oma mõtteid ja räägivad kaasa. Tahame teada, mis Eestimaal sünnib kultuuri ja hariduse valdkonnas sügavuti. Kongressi “suure ringi” teemade arutelud peaksid andma inimestele, sh õpetajatele, kultuuritöötajatele tahtmist ja jõudu oma missiooniga jätkata. Et sünniks lõppdokument, kus oleks ära toodud võimalikult palju probleemkohti ja lahenduste pakkumisi. Kongressil kogutakse kokku paljude erinevate valdkondadega seotud inimeste vaatenurki ja arusaamu. Soovime, et just sellest kongressist kasvab välja uus kodanike omaalgatusel põhinev koostöövorm – kultuuri- ja haridusinimeste ühine teemaplatvorm avalikus ruumis.

 

Kongressi toetab teiste seas Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Linnavalitsus, Viljandi Linnavalitsus.

 

 

 

 

23.11 kell 10.00-18.00 Teaduste Akadeemia saal, Tallinn

PÄEVAL OSALEMINE ON AINULT KUTSETEGA!
Teaduse keskne päev “Õppimise ja kasvatuse peegeldusi erinevates teadusvaldkondades”
Väitlusjuht Indrek Treufeldt

9.30 Registreerimine, tervituskohv
10.00-10.30 Avamine
Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja prof Marju Lauristin
10.30-11.00 Avakõne: EV president Kersti Kaljulaid
11.00-11.30 Ettekanne: The sustainable  social construction of  the future depends on effective education and effective application of sciences
Dr Alberto Zucconi (maailma Kunstide ja Teaduse Akadeemia varahoidja, Maailma Ülikoolide Konsortsiumi peasekretär)
11.30-12.00 Ettekanne: Tänapäeva haridusest ja komplekssüsteemidest
Akadeemik Jüri Engelbrecht
12.00-12.30 Ettekanne: Neoliberalism hariduses ja teaduses Eesti moodi
Dr Kadri Aavik
12.30-13.00 Küsimused ja sõnavõtud eelnenud ettekannete alusel

13.00-14.00 Lõuna

14.00-15.00 I paneel: Ülikooli missioon ühiskonnas ning kõrghariduse, teaduspoliitika ja haridusteaduste kestlikkus
Prof Tiit Land, prof Aune Valk, akad Martti Raidal, akad Maarja Kruusmaa
modereerib prof Marju Lauristin

15.00-16.00 II paneel: Teadus õppimise sisusse panustajana; erinevate teaduste panus õppimise sisu ning viiside ümbermõtestamisse, et valmistada inimesi ette elama üha keerulisemaks muutuvas maailmas
Akad Peeter Saari, prof Marek Tamm, akad Urmas Varblane, akad Jaan Undusk
modereerib akad Tarmo Soomere

16.00-16.30 Kohvipaus

16.30-17.30 III paneel: Haridus- ja kasvatusteaduste olukorrast; millised on peamised väljakutsed, milliseid probleeme märgatakse, kui head on teaduse tööriistad nende lahendamiseks, kas poliitiline, majanduslik, administratiivne jm surve jätab teadlastele piisavalt vabadust, kas olmasolev kompetents on rahuldav ja järelkasv piisav?
Prof Äli Leijen, prof  Priit Reiska, prof Margus Pedaste, prof Katrin Niglas
modereerib prof Krista Loogma

17.30 Kohapeal registreeritud sõnavõtud ja päeva kokkuvõte

Ajakavas ja esinejates võivad ette tulla muudatused!

 

 

24.11 kell 10.30-15.00 Ugala Teater 15.00-19.00 Viljandi Gümnaasium
„Inimeseks õppides ja kasvades“

Päeva suunab Reet Laja

Buss väljub Viljandisse Tallinnast kl 8.00 Mere pst Vene Kultuurikeskuse eest ja
Tartust 9.00 Vanemuise alumisest parklast.

9.45 Kogunemine, registreerimine, tervituskohv
10.30-10.45 Avamine
Viljandi linnapea Madis Timpson, haridusminister Mailis Reps ja
kultuuriminister Indrek Saar
10.45-11.00 Ettekanne:
Emeriitprofessor Viive-Riina Ruusi kui KHK idee ja kava initsiaatori erilisest rollist Eesti haridusmaastikul
Olav Aarna
11.00-11.50 Arutelu: Kultuur ja haridus – kas üht vankrit vedamas?Haridusminister Mailis Reps ja kultuuriminister Indrek Saar
modereerib Joonas Hellerma
11.50-12.15 EttekanneOECD projektist “Haridus 2030”
Pille Liblik

12.15-12.45 kohvipaus
Johannes Käisi teose “Õpetuse alused ja teed” esitlus Ugala teatri fuajees
J. Käisi Seltsi esinaine Aina Alunurm

12.45-14.00 Paneelarutelu: Eesti hariduse ja kultuuri kestlikkusest lokaalses ja globaalses võtmes
Marju LauristinMargit SutropRaul EametsTiit AleksejevÜlle Matsin
modeerib Joonas Hellerma

14.00-15.00 lõuna Ugala teatris

14.40 Töötubade juhtide kogunemine Viljandi Gümnaasiumi aatriumis

15.00-18.00 Rühmatööd Viljandi Gümnaasiumis
töötubade NIMEKIRI SIIN

18.00-18.10 
Sissevaade kasvatusvaldkonna arengusse
Kristi Mets
ja Ene Silvia Sarv
18.10-19.00 Rühmatööde kokkuvõtted

Bussid tagasi Tallinnasse ja Tartusse

Ajakavas ja esinejates võivad ette tulla muudatused!

 

 

25.11 kell 10.30-16.00 Estonia Kontserdisaal, Tallinn
“Vaimult suureks saamine”

Päeva suunab Pille Lill

Buss väljub Tartust Tallinnasse 7.30 Vanemuise alumisest parklast.


09.30-10.30 kogunemine, registreerimine, tervituskohv
10.30-10.45 Avamine
EV peaminister Jüri Ratas, peaministri nõunik Egge Kulbok-Lattik
10.45-11.15 Noorte hääl
Eik Erik Sikk, Joosep Kään, Tõnis Tamme, Tiina Theresa Gross, Artur Haller, Oskar Kröönström, Meeri Krass, Raul Steinberg, Taavet Borovkov
11.15-12.30 Paneelarutelu:
 Tööturg ja ülikool – kes keda?
Mart KalmMait KlaassenToomas AsserTiit LandHando Sutter
modereerib Märt Treier
12.30-13.00 Kokkuvõte eelnevatest kongressi päevadest
Marju Lauristin, Tiiu Kuurme ja Tarmo Soomere
13.00-14.00 Lõuna
14.00 Galina Grigorjeva “Palve” – Virgo Veldi (saksofon) ja Tiia Tenno (orel)
14.10-14.30 Esimene Isamaa kõne: Viivi Luik
14.30-14.45 Tervitus Eestimaa kultuurirahvale – Tallinna balletikooli õpilased juhendajad Kaie Kõrb, Irina Härm, Marina Volkova
14.45-15.05   Teine Isamaa kõne: Kaido Ole
15.05-15.20 Eestimaa meloodiad – Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli viiuliansambel “Võlukeeled”, juhendaja Tereza Šmerling
15.20-15.40 Kolmas Isamaa kõne: Martin Saar
15.40-16.00 Eestimaa koorimuusika klassika – segakoor K.O.O.R.
dirigent Raul Talmar

Buss tagasi Tallinnast Tartusse

Ajakavas ja esinejates võivad ette tulla muudatused!

 

 

Viljandi hariduspäev on osa kultuuri ja hariduse kongressist “Õppimine ja areng Eesti kultuuris”, mille korraldavad Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Haridusfoorum ning Eesti Kultuuri Koda ühiselt. Ühise kongressi läbiviimise idee sündis varasematel foorumitel ja meie hulgast tänaseks lahkunud emeriitprofessor Viive-Riina Ruusi eestvedamisel, tõukudes vajadusest oluliselt tugevdada seoseid kultuuri, teaduse ja haridusvaldkonna vahel. Hiljem lisandus sellele eesmärgile märska konkreetsem taotlus – arutada Viljandi hariduspäeval laia haridusavalikkusega haridusstrateegia 2035 võtmeteemasid.

Kongressi kolm päeva on pühendatud Eesti vaimse arengu kolme põhidimensiooni – teaduste, hariduse ja kunstide olukorra ja tulevikuarengute seostele. Eeldame, et kõiki neid kultuurivaldkondi ühendavaks missiooniks on inimese arengu ja õppimise toetamine ja edendamine.
Arutelude, eriti alljärgnevate töötubade olulise tulemusena ootavad korraldajad sisendit Eesti tulevikku - järgmisse haridusstrateegiasse aastani 2035. Valdav osa töötubade juhte on samas ka haridusstrateegia ekspertrühmades osalejad.

 

Haridusfoorumi töötoad kongressil

  1. Heaolu loov kool (Dagmar Kutsar, Meedi Neeme)
    Fookus: Kuidas luua õppijate ja õpetajate heaolu loovat kooli?
    Haridust on traditsiooniliselt käsitletud tulevikku vaatavalt kui ühiskonna sotsiaalse taastootmise ühte mehhanismi. Sellest tulenevalt on hariduses väärtustatud enim õpiedu, mis on varjutanud heaolu temaatika esiletõusu haridusuuenduslikes käsitlustes. Mida silmas pidada, et koolis oleks kõigil osapooltel (õpilased ja õpetajad) hea koostööd teha? Kuidas luua koolirõõmu? Millised võiksid olla edasised sammud kooliuuenduses õpilaste ja õpetajate heaolu suurendamiseks ja kooli sidustamiseks ühiskonnaga? Arutleme uute võimaluste üle ning jagame omavahel juba toimivaid häid praktikaid.
  2. Lõimiv haridus (Irene Käosaar, Kaja Sarapuu)
    Fookus: Kuidas tekib mitmekultuuriline kool ja toimivad mitmekultuurilised võrgustikud?
  3. Võimestav kool (Ene Mall Vernik, Kadi Kreis)
    Fookus: kuidas luua kooli, mis toetab iga inimese eneseteadlikkuse arengut, oma õpitee eesmärgistamist ja seatud eesmärkide saavutamist?
    Töötoa sisu: Võimestav kool loob õpikeskkonna, mis toetab õpilastel eneseanalüüsi oskuse, õpioskuse, kriitilise mõtlemise, loomingulisuse, algatusvõime, sotsiaalsete oskuste kujunemist, suutlikkust ja julgust olla loov ning püstitada ja teostada nii isiklikke kui ühiseid eesmärke. Võimestav kool toetab õppija agentsuse/subjektsuse, tema tegevusvõimekuse suurenemist, mis võimaldaks inimesel olla oma elu peremees ja tulla toime üha keerulisemaks muutuvas maailmas.
  4. Haridus ja tööelu (Krista Loogma, Raul Eamets)
    Töötuba on seotud Haridusstrateegia 2035 protsessiga. Töötuba on jaotatud kaheks 1,5 tunniseks sessiooniks.
    Üks neist on pühendatud hariduse ja tööturu makroproblemaatikale, keskendudes küsimustele:
    – Kas me ei peaks inimeste erialavalikud mõned aastad edasi lükkama, aega pärast gümnaasiumi, kui nad on sotsiaalselt küpsemad. Siit jätkuküsimused: Kui suures mahus tuleks gümnaasiumi õppekava muuta, et see oleks jõukohane 90% põhikooli lõpetajale? Kui see on realistlik stsenaarium on, peamised vastulaused?
    – Kui me eeldame, et tuleviku haridustee on ühe rohkem indiviidi keskne ja personaliseeritud, siis kuidas me tagame riigi seisukohast oluliste erialadel õppimise? Millisel määral peaks riik suunama inimese haridusvalikuid ja mis meetmetega?
    (Juhib Raul Eamets)
    Teine osa töötoast käsitleb õppijate tulevikuvalmiduse (OECD Learning Framework 2030) problemaatikat ning keskendub küsimustele:
    – Kuidas arendada kiirenevas ja keerukamaks muutuvas tööelus vajalikke pädevusi erinevates õppimise keskkondades?
    – Millised on võimalused luua nn „õmblusteta (barjäärideta) õpikekskkond“ nende arendamiseks? Üks võimalus, mille pakkus tulevikuvisoonina CEDEFP (2108) võib olla kutsehariduse (VET) mõiste laiendamine – kutse/professionaalset õpet ei mõisteta kui eraldiseisvat haridussektorit, vaid kui osa erinevatel haridustasemetel ja keskkondades (eriti töökeskkonnas) toimuvast õppest
    (Juhib Krista Loogma)
  5. Enesekindel ja professionaalne õpetaja (Margit Timakov, Mihkel Rebane)
    Fookus: Õpetaja autonoomia suurendamine ning õpetaja agentsuse toetamine. Õpetaja kutse – litsents või luksus.
  6. Uute väljakutsetega kooskõlas olevad, õpetajaid toetavad töötingimused (Elin Ots, Edgar Roditšenko)
    Fookus: Õpi- ja õpetamiskeskkond üldisemalt. Vaimse tervise hügieen. Riigi ja koolipidaja vastutus
  7. Digipööre ühiskonnas, hariduskeskkonnas ja õppimises (Marju Lauristin, Mart Laanpere, Astrid Sildnik)
    Fookus: Kuidas saavutada kõigi õppijate jaoks võrdsed võimalused (koolide taristu, kodused võimalused) tõhus metoodika ja pädevad õpetajad?
  8. Millist kõrgharidust Eesti vajab? (Ene Grauberg, Maarja Vaino)
  9. Eesti haridus ja kultuur maailmatuultes (Maria Erss, Katrin Maiste)
    1. fookus: Hariduse üleilmastumine ja OECD roll selles. Küsimused: Milles väljendub hariduse üleilmastumine ja miks see toimub? Kuidas jõuda heaolu-keskselt eesmärgistatud õppimiseni valdavalt neoliberalistlikus maailmas/Eestis, kus üks põhiväärtusi on konkurents?
    2. fookus: Eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkus. Küsimused: Kuidas tõsta eesti keele mainet eestlastest ja muust rahvusest kasutajate hulgas? Kuidas laiendada ja levitada Eesti kultuurivälja Eestis, välismaal ja veebis? (Maria Erss ja Katrin Maiste (Eesti Instituut))
  10. Raamatukoguta kool? Kooliraamatukogude väljakutsed (Sirje Riitmuru, Lea Paasik + ERÜ kooliraamatukoguhoidjate sektsioon)
    Kas kooliraamatukogu eesmärk on õpilase ja õpetaja toetamine – koostöö kooli juhtkonnaga? Kas lugemise väärtustamine ja raamatute olemasolu koolis on teadlik otsus? Kas lihtsalt raamatud riiulitel või organiseeritud asjatundlikult valik? Kas õpiala ja raamatuala koos on raamatukogu või õpikeskus? E-raamat ja e-õpik üks valikutest või ainuvõimalus? Millised on e-raamatute lugemis- ja laenutusvõimalused tegelikult? Kui palju peaks õpilane kasutama digiseadmeid õppetöös? Raamatukogu digivahendid kui võimalus ühtlustada õpilaste võimalusi digiõppes? Õpikeskus-raamatukogu võimalused õppekava üldpädevuste ja sealhulgas digipädevuse osaoskuste õpetamisel ? Kohustuslik kirjandus – kas ainult ilukirjandus? Huvi äratamine lugemise vastu – kas võimaluse pakkumine raamatunäituste, ürituste näol on juba pool võitu?

    Kas raamatukogu on vajalik koht koolis lapsele, kes soovib rahulikku keskkonda koolisaginas? Raamatukoguala kui “kogupäevakooli” osa õppimise ja vaba aja sisustamise võimalustega?

    Raamatukoguhoidja – kas haridustehnoloog, informaatikaõpetaja, noorsootöötaja, psühholoog ja oma ala spetsialist ühes isikus? Kas kooliraamatukogu jääb hariduse valdkonda või kultuuri valdkonda?

  11. Kas praegune kasvatusteadus vastab Eesti (tuleviku)vajadustele? (Kristi Mets)
    Töötuba otsib vastuseid järgmistele küsimustele: Milliste teemadega peavad kasvatusteadlased kindlasti järjepidevalt tegelema? Milliseid teemasid, nähtusi valdkonnas on oluline uurida? Milline on ühiskondlik ootus kasvatusteadlastele?Millised kasvatus-ja haridusteaduste kitsamad valdkonnad vajavad tõenduspõhised uuringuid?
  12. Haridus väärtuste kujundajana (Margit Sutrop, Helen Hirsnik ja Nele Punnar)
    Töötoas arutame selle üle, milliseid väärtuseid meie koolides tegelikult elatakse? Millal saame rääkida teadlikust väärtuskasvatusest ja kuidas seda mõõta? Mis üldse mõõdab kooli headust? Kas ja mida annavad meile eksamitulemuste põhjal koostatud pingeread? Millist tagasisidet koolid tegelikult vajavad ja kes seda andma peab? Toome näiteid Hea kooli ja Hea lasteaia konkurssidel osalenud koolide ning lasteaedade kogemustest.
  13. Õmblusteta haridus, takistusteta haridus- ja kultuurikorraldus (Tõnis Lukas, Helmer Jõgi)
    Praegu on väljalangevus nii gümnaasiumist kui kutsekoolist suur, pettunud või muidu lohakil noori liiga palju. Kahe koolitüübi sügavam integratsioon nii ühisõppekavade kui individuaalkavade tasemel hajutaks jutud kutseharidusest kui tupikteest ja rikastaks seega noorte valikuid. Noor peaks saama kokku panna endale võimete ja huvidekohase haridustee – eesmärgiks on seda takistavate barjääride maha lõhkumine nii põhi-, kesk- kui ka kõrghariduslikus õppes, aga ka parem koostöö üle eri omandivormide piiride. Õppekava läbimist toetavad koolivälised tegevused kõigis elusfäärides.
  14. Täiskasvanud õppijani jõudmine (Tiina Jääger, Reet Valgmaa)
    Fookus: Kas vähemate võimalustega õppijani jõudmine on koolituse pakkuja vastutus või probleem, mis vajab laiemat lahendajate ringi?
    Probleem: On olemas dokumendid, kampaaniad, retoorika, arutelud, on olemas koolituse pakkujad/korraldajad ja on olemas potentsiaalsed õppijad. Kuidas peaks toimima, et need kolm osapoolt kokku saaks ning tekiks ühine eesmärk. Kuidas luua sellised tingimused, et koolituse korraldaja jõuaks võimalikult paljude, just vähemate võimalustega ja madala motivatsiooniga õppijani?
  15. Elukestev õpirajal püsimine ja selle võimekuse toetamine (Reet Laja, Tiiu Männiste)
    Fookus: Elukestva õppe poliitikate kohandamine muutuvate õpi- ja töökeskkondadega.
    Elukestval õpirajal püsimine sõltub osaleja aktiivsusest ning seda toetavast poliitikatest, töö- ja õpikeskkondadest. Õppes osalemise aktiivsust soodustab/mõjutab aina enam ka tehnoloogia areng. Ideaalis peaks pidevalt muutuv ja avarduv elukestva õppe väli sisaldama nii personaalseid igapäeva toimetuleku kui ka laiemaid ühiskonna, kultuuri-, ja töömaailmas tekkivate probleemide lahendamise oskusi.
    Millele peaksime tähelepanu pöörama?
    Elukestva õppe aina avarduvad väljundid ja võimalused sunnivad küsima, kuivõrd suudavad senised toetajad (haridus- ja tööturupoliitikud, tööandjad jt) ja koolitajad püsida kiirete muutuste rajal, millistele uutele oskustele peaks enam tähelepanu pöörama; kuidas kasutada aktiivsete õppijate kogemusi ja uuenduslike töökeskkondade võimalusi elukestva õppe võimestamiseks; milliste uute vahenditega või kuidas aktiviseerida elukestva õpiraja passiivsemaid osalejaid ja neid, kes pole sinna veel jõudnud

 

NB!
Siinne nimekiri loetleb vaid Eesti Haridusfoorumi läbiviidavaid töötubasid; kongressil on töötubasid veelgi – töötubade täieliku nimekirja leiate SIIT.

 

 

Töötubade ladusaks ja tõhusaks toimimiseks paluvad korraldajad töötubade juhtidel silmas pidada järgmist:

  • Et töötubade väljundid tõhusalt strateegia võtmeküsimuste arendamisse panustaksid ning ekspertrühmad oma seni tehtud tööle tagasisidet saaksid, paluvad korraldajad kõigil töötubade juhtidel niipea kui võimalik täpsustada oma töötoa eesmärki ja fookust ning sõnastada konkreetsed aruteluküsimused, millele töötoas vastuseid oodatakse.

  • Arutelu- ehk fookusküsimusi ei tohiks olla üle 3-4 Oma töötoa fookusküsimused ja eesmärgiseade palun saatke aadressile: hiljemalt 9.novembriks.
  • Soovitame töötubade juhtidel kutsuda oma töötubadesse osalejaid, kes on töötoa teema asjatundjad
  • Töötuba algab sissejuhatusega teemasse – miks on valitud arutamiseks antud teema, kuidas see teema on strateegiliselt tähtis ja mida oleks sellel teemal lisada hariduse tuleviku visiooni
  • Töötoa juhid selgitavad töötoa eesmärgid, kuhu tahetakse välja jõuda.
  • Töö tulemusena pannakse kirja ettepanekud ja tagasiside haridusstrateegia ekspertrühmadele.
  • Töötubade arutelude tulemusena ootavad korraldajad nii suulist kui kirjalikku kokkuvõtet.

  • Kvaliteetse kirjaliku kokkuvõtte saamiseks peab töötoas olema kokku lepitud nn protokollija, kes teeb arutelust jooksvalt kokkuvõtte.
  • Suuline kokkuvõte tuleb ettekandmisele suures saalis peale töötubade lõppu.
    Kirjalik kokkuvõte vormistatakse Padlet.com keskkonnas, mille kasutamiseks tehakse juhend (koostab Astrid Sildnik)

 

Eesti Haridusfoorumi töötubade info leiate siit.

 

 

Kongressi osalemistasu info:

24.-25. nov: 25.-/10.- (üliõpilasele ja pensionärile)
24. nov: 15.-/5.- (üliõpilasele ja pensionärile)
25. nov: 20.-/5.- (üliõpilasele ja pensionärile)
Üldhariduskoolide õpilastele tasuta, registreerumine vajalik!
23. nov: ainult KUTSETEGA

Osalustasu saab kanda pangakontodele:
Swedbank EE192200221068284605 (Eesti Kultuuri Koda MTÜ) või
SEB EE421010220016200017 (Eesti Haridusfoorum MTÜ)

 

 

Transport

Transport Tallinnast ja Tartust on tasuta osalejatele, kes on ülekandega osalustasu maksnud hiljemalt 19.11 ja registreerimisel märkinud, et soovivad bussis kohta.

24. novembril väljub buss Tallinnast kell 8.00 Vene Kultuurikeskuse (Mere pst 5) eest
24. novembril väljub buss Tartust kell 9.00 Vanemuise alumisest parklast
25. novembril väljub buss Tartust kell 7.30 Vanemuise alumisest parklast

 

11. juulil lahkus meie seast Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi emeriitprofessor Viive-Riina Ruus.
Mälestame sügavas kurbuses meie väsimatut innustajat ja Eesti haridusmõtte säravat eestvedajat Viive-Riinat.

Eesti Haridusfoorum

Viive-Riina Ruusi ärasaatmine toimub 21. juulil kell 15 Kaarli kirikus, mälestusüritus järgneb Tallinna Ülikoolis kell 16.30 (Mare maja III korruse aatriumis).

 

Loe järelhüüdeid:

„Õppimine kriisidest ja õppimiskriisid“

Ettekanded

 

Pildigalerii


Fotode autor: Tiina Erik

 

Oled väga oodatud Eesti Haridusfoorumi arutelule

„ÕPPIMINE KRIISIDEST JA ÕPPIMISKRIISID“

Kolmapäeval, 13. detsembril 2017, algus kell 14.15, lõpp 19.00
Tallinnas, Narva mnt. 25, Tallinna Ülikooli Terra maja IV korrusel (ruum T-410)

Maailm muutub iga päevaga ikka keerulisemaks, ikka raskemini mõistetavamaks, inimese olukord järjest ebakindlamaks ja tulevik ikka vähem ennustatavaks. Järjest suureneb lõhe selle vahel, mida teame, mõistame, oskame, väärtustame ja mida oleks vaja teada, mõista, osata, väärtustada, et mitte kaotada kontrolli oma oleviku ja tuleviku üle.

Maailmapanga raport 2018 väitel valitseb maailmas õppimiskriis. Faktid näitavad, et koolis käimine ja koolitused ei pruugi tähendada, et toimuks õppimine. Seetõttu ei täida haridus sageli talle pandud suuri lootusi.
Kriisid võivad mõjuda õppimisele ja arengule ergutavalt. Ent sügavad ja süsteemsed kriisid, kui nendega ei tegelda, võivad lõppeda katastroofiga. Arutelul küsime, kas Eesti suudab kriisidest õppida või on ka meil õppimiskriis. Õppimise kriisid ei ole üksnes hariduse kriisid ja neid ei saa ka haridus omaette lahendada.
Kõigest ei jõua kõnelda. Meie seekordne valik oli:
1)teaduse valdkond; 2) põllumajanduse valdkond; 3) informatsiooni- ja kommunikatsioonivaldkond;
4) valitsemise (governance) valdkond.

Arutelu keskendub järgmistele küsimustele:
– milliseid suuri/suuremaid kriise olete antud valdkonnas märganud?
– kas meie olemasolevad (individuaalsed ja kollektiivsed) teadmised, arusaamad, oskused, väärtushoiakud on adekvaatsed ja piisavad kriiside märkamiseks ja lahenduste väljatöötamiseks?
– mis takistab või soodustab õppimist antud valdkonnas?

Inspireerivate sissejuhatavate ettekannetega esinevad:
Akadeemik Jüri Engelbrecht Maailma Kunsti ja Teaduse Akadeemia, Maailma Ülikoolide Konsortsiumi ja Rooma Tre Ülikooli aastakonverentsi 16.-18.nov.2017 („Effective Learning in an Age of Increasing Speed, Complexity and Uncertainty“) peamiste tendentside põhjal.

TLÜ professor Mati Heidmetsa ülevaadet haridusest ja õppimisest Maailmapanga raporti 2018 põhjal.

Seejärel arutatakse laudkondades, mida kriisist/kriisidest (teaduses, põllumajanduses, riigivalitsemises jne) on olnud võimalik õppida ja kas/mida siis erinevad tegijad õppisid.

Arutelu lõpeb seisukoha formuleerimisega, mis adresseeritakse asjaomastele isikutele ja/või organisatsioonidele.

Osavõtust palume teatada hiljemalt 11. detsembril aadressil

Eesti haridusfoorumi ja vabaharidusliidu ümarlaud Tallinnas ametiühingute keskliidu saalis. Fotod: Raivo Juurak

Eesti haridusfoorumi ja vabaharidusliidu ümarlaud Tallinnas ametiühingute keskliidu saalis. Fotod: Raivo Juurak

 

Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson märkis, et tööandjad peaksid oma töötajaid õppima suunama niisama järjekindlalt, nagu haigekassa kutsub inimesi sõeluuringule.

HTM-i analüüsi­osakonna asejuhataja Tatjana Kiilo tõi välja, et Eestis suunduvad kutsekooli eelkõige vene kodukeelega noormehed.

Õpetajate liidu juhatuse liige Astrid Sildnik selgitas, kui suure surve all on tänased põhikooli­õpetajad.

Kutsekoja OSKA meeskonna liige Urve Mets märkis, et kiiresti muutuvas ühiskonnas on põhikoolijärgset kutseharidust vaja järjest vähem.

 

Maaomavalitsuste liidu büroo tegevdirektor Ott Kasuri kutsus poliitikuid üles viima gümnaasium ja kutsekool ühe katuse alla.

Õpilasesinduste liidu esindajad Lennart Mathias Männik ja Markos Parve pooldasid mõtet, et õpilased peavad saama kooli vabalt valida. Teisalt leidsid nad, et gümnaasiumis tuleks õppida rohkem faktide leidmist, probleemide lahendamist ja teha praktilisi töid.

 

13. oktoobril toimus Tallinnas ametiühingute keskliidu saalis Eesti haridusfoorumi ja vabaharidusliidu ühine ümarlaud, kus analüüsiti noorte põhikoolijärgseid haridusvalikuid.

Arutelu sissejuhatuseks küsiti piltlikult, kas haridussüsteemi ülesehitust peaksid iseloomustama eelkõige müürid või pigem sillad. Küsimus oli ajendatud minister Mailis Repsi mõni aeg tagasi avaldatud mõttest, et põhikoolilõpetajad võiksid pääseda gümnaasiumisse lävendipõhiselt ja lävend võiks jääda vahemikku 3,75–3,85. See oleks müür, millest gümnaasiumi pürgija peaks üle saama. Vastasel juhul läheks ta kutsekooli.

Minister Repsi idee on leidnud nii pooldajaid kui ka vastaseid. Viimased on väitnud, et kutsekool on tupiktee ja sinna ei tohi põhikoolilõpetajaid jõuga suunata. Seevastu lävendi pooldajate arvates tõstaks lävend gümnaasiumi kvaliteeti.

Väidetud on aga sedagi, et just gümnaasium võib olla tupiktee. Nimelt on Eestis aasta-aastalt rohkem noori, kes ei lähe pärast gümnaasiumi tööle ega õpi ka edasi. Selliseid on juba üle paari­kümne tuhande ja paljud neist ei lähe tööle sel lihtsal põhjusel, et ei oska ühtki tööd teha – gümnaasiumis seda ei õpetata.

Miks eelistatakse gümnaasiumi?

See oli esimene teema, mida põhjalikumalt arutati. Tallinna ülikooli professor Krista Loogma tõi ühe põhjusena välja, et ilma kutseta gümnaasiumilõpetaja saab täna tööturule siirdudes keskmiselt rohkem palka kui kutsekoolis kutse omandanu. Ettevõtjad ise põhjendavad seda sellega, et kutsekoolist tulnud noored pole isiksustena küpsed – neil on raskusi töödistsipliiniga jms.

Teine gümnaasiumi eelistamise põhjus võib Loogma väitel olla see, et gümnaasiumist pääsevad kõrgkooli ligi pooled lõpetanud, kutsekoolist aga kõigest kümnendiku ringis. Varem oli kontrast veelgi suurem: 1980. aastatel läks kutsekoolist kõrgkooli vaid 1% lõpetanutest, keskkoolist aga 60%. Selle näite põhjal näib kutsekool olevat päris kõrge müür kõrgkooli ukse ees.

Ümarlauas nimetati siiski ka erandeid. Näiteks koka, IT- ja veel mõnele erialale on tekkinud kutsekoolides nii suur konkurents, et lävendiks on palju kõrgem hinne kui 3,75–3,85. Nendelt erialadelt lähevad samuti ligi pooled kõrgkooli ja kõrgkoolid isegi eelistavad neid.

Ühe müürina kutsekooli enda ukse ees tõi Krista Loogma välja kõrgharidusega lapsevanemad – nemad ei soovita oma lastel kutsekooli minna. Nad teavad, et viimase majanduskriisi ajal oli kutseharidusega inimeste seas töötus palju suurem kui kõrgharidusega inimeste seas.

Kutsekool ja elukestev õpe

Järgmisena räägiti ümarlauas elukestvast õppest. Küsimus oli lihtne: kui inimene õpib kogu elu, pole ju kuigi tähtis, kas ta lõpetab varases nooruses kutse- või üldhariduskooli. Elukestva õppe põhimõtted toetavad mis tahes kooli lõpetanu edasiõppimist kogu elu vältel. Miks võtta siis kutsekooli suunamist nii traagiliselt?

Tatjana Kiilo HTM-i analüüsiosakonnast märkiski, et Eestis on elukestva õppega aasta-aastalt paremini – tublisti paremini kui Euroopa Liidus keskmiselt. Teha on aga veel palju, sest Eestis on paljud töötajad väheste oskustega. Probleem on ka see, et ülikooli katkestavad ligi pooled noored, kutsekooli ligi viiendik alustanutest. Gümnaasiumi katkestajaid on samal ajal vaid 1% ringis.

Ümarlauas öeldi nende arvude kommentaariks, et on üsna loomulik, et kutsekoolist langeb välja rohkem õpilasi kui gümnaasiumist, sest kutsekoolis tuleb õppida lisaks üldainetele ka eriala. Selles mõttes on gümnaasiumis kergem õppida. Järelikult peaksid kutsekooli astuma just kõige tugevamad õpilased, kes suurema õppemahuga hakkama saavad. Kipub olema aga vastupidi: lävendiga püütakse kutsekooli suunata just nõrgemaid õppijaid.

Tatjana Kiilo tõi välja soo probleemi – tüdrukutest siirdub põhikoolist gümnaasiumi 77,8, poistest aga 59,3 protsenti. Suuremates linnades läheb eesti kodukeelega tüdrukutest koguni 90% gümnaasiumi, Ida-Virumaal aga vene kodukeelega poistest ainult 40%. Vene poiste jaoks näib gümnaasiumi ukse ees ka ilma lävendita päris kõrge müür olevat.

HTM on kutsehariduskeskuste juhtidelt uurinud, mida tuleks teha, et kutsekooli efektiivsus ja maine paraneksid ning noored sinna ilma suunamisetagi õppima läheksid.

Üks kutsekoolijuhtide idee on olnud, et põhikooli tuleks hinnata selle järgi, kuidas lõpetanud kutsekoolis või gümnaasiumis edasi õpivad. Probleemiks peetakse seda, et ettevõtjate ootused kutsekoolile üha suurenevad, kuid põhikoolist kutsekooli tulijate tase pole muutunud.

Eraldi punktina on kutsekoolide juhid toonud välja vene õppekeelega põhikoolide õpilaste kehva eesti keele oskuse – mis on jälle etteheide põhikoolile.

Uudse ideena on pakutud, et kõrgkoolid peaksid ka omalt poolt kutsekoole aktiivselt toetama, et sealt rohkem tublisid noori kõrgkooli õppima läheks.

Probleemina toodi välja seegi, kutsekool ja gümnaasium ei tee head koostööd, vaid konkureerivad põhikoolilõpetajate pärast. Konkureerimine aitab aga ehitada müüri kutsekooli ja gümnaasiumi vahele.

Veel üks etteheide põhikoolile oli õpilaste digioskuste väga kõikuv tase. Kui digioskusi ongi, siis pole tegemist sellistega, mida töökohal vaja osata.

Mida teha põhikooliga?

Õpetajate liidu juhatuse liige Astrid Sildnik möönis, et noorte hakkamasaamine kutsekoolis ja ka gümnaasiumis sõltub paljuski põhikoolist. Paraku on põhikooliõpetaja sedavõrd ülekoormatud, et ei suuda praegu oma töös suurt sammu edasi teha. Astrid Sildnik tõi mõned näited.

Põhikooliõpetajad peavad tagama oma õpilastele digioskused, mida on töö juures vaja. Paraku pole õpetajale endale neid õpetatud. Kui koolil puudub haridustehnoloog, nagu tihti juhtub, on tal veelgi raskem.

Iga aastaga tuleb tavakooli juurde hariduslike erivajadustega lapsi. See tähendab, et lisaks digikirjaoskusele peab põhikooliõpetaja õppima ka eripedagoogikat. Paraku on ka selle ala spetsialiste koolides vähe. Nii vähe, et klassidesse, kust lausa karjumist ei kosta, nad ei jõua, ütles Astrid Sildnik.

Põhikooliõpetaja kolmas uus ülesanne on olla kõige muu kõrval ka karjäärinõustaja, ning sedagi peab ta alles õppima.

Astrid Sildnik ütles oma sõnavõtu kokkuvõtteks, et nõudmised põhikooliõpetajale on järjest kasvanud. Õpetajad püüavad hakkama saada, kuid töötingimused paranenud pole. Lahendus oleks, kui põhikooliõpetaja tunnikoormus langeks sel määral, et ta jõuaks uusi nõudmisi korralikult täita. Muidu pole põhikoolis varsti enam üldse õpetajaid, hoiatas Astrid Sildnik.

Täiskasvanuharidus tuleb appi

Vabaharidusliit on organisatsioon, mis tuleb haridusmüüride vahele kinni jäänud noortele appi. Liidu juhatuse liige Tiina Jääger ütles, et Eestis on praegu 32 vabahariduslikku koolituskeskust. Seal õpib igal aastal ligi 20 000 täiskasvanut, kellest paljudele saab pakkuda tasuta koolitust.

Paraku on õppimise jätkamisest vabahariduse keskustes huvitatud vähesed, eelkõige 30–45-aastased kõrgharidusega naised, kes suudavad kursuste eest maksta. Paljudel madalama haridustasemega inimestel on aga õppimisest nii halvad mälestused, et neid on raske edasi õppima meelitada. Ainus võimalus äratada nende huvi õppimise vastu on alustades looduse ja kultuuri põnevamate teemadega. Sealt saab tasapisi edasi minna tõsisema õppimise juurde. Vabaharidusliit teeb kõik selleks, et kursustele tulnud jätkaksid õpinguid kas täiskasvanute gümnaasiumis või kutsekoolis, mis on mõlemad õppijatele tasuta.

Tiina Jääger ütles, et uuesti õppima hakkamine on hea kahes mõttes. Uuringud näitavad, et õppiv inimene on õnnelikum ja jääb harvemini haigeks. Teiseks on Eestis nii suur töökäte puudus, et iga inimese tagasitulek õppimise ja senisest keerukama töö juurde aitab seda probleemi leevendada.

Ka ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson pidas täiskasvanute õppimist väga tähtsaks. Õppimata pole võimalik töökohtade innovatsiooniga kaasas käia. Soomes on Turu kutsehariduskeskuse õpilastest 75% täiskasvanud. Õppima ei pea üksnes tööga seotut – igasugune õppimine hoiab aju vormis ja võimaldab vanemas eas noorte kolleegidega võrdses tempos uusi asju selgeks õppida. Peterson lisas, et tööandjad peavad motiveerima oma töötajaid õppima. Näiteks kaevuritel on viimane aeg mõnd muud ametit õppima hakata, sest kaevandustöö saab Eestis 4–5 aasta pärast otsa. Peep Peterson arvas, et madalama haridustasemega töötajaid tuleb kutsuda õppima niisama süsteemselt, nagu haigekassa kutsub inimesi sõeluuringutele.

Kutsekool ja gümnaasium ühe katuse alla

Maaomavalitsuste liidu büroo tegevdirektor Ott Kasuri küsis ümarlaual, miks peetakse Eestis loomulikuks, et kutsekool ja gümnaasium omavahel õpilaste pärast konkureerivad. Alles see oli, kui ehitati välja üleriigiline kutsehariduskeskuste võrgustik. Nüüd ehitatakse riigigümnaasiumide näol selle kõrvale üldhariduskoolide võrgustikku.

Näiteks Viljandis on nii riigigümnaasium kui ka kutseõppekeskus, kes saaksid koostööd teha. Selle asemel plaanitakse gümnaasiumis avada kutseõppeklassid. Õpilane muidugi mõtleb: „Mis ma sinna kutsekooli ikka lähen, kui gümnaasiumis saab samuti eriala omandada.” Ka õppesuunad on sisuliselt kutseõpe või siis eelkutseõpe gümnaasiumis.

Ott Kasuri küsis, miks ei võiks igas maakonnakeskuses ja suuremas linnas avada hariduskeskuse, kus on kutsekool ja gümnaasium ühe katuse all. Osas ruumides omandaks õppur eelkõige eriala, teises osas oleks rõhk üldainetel. Üldainete õppijad saaksid kutseõppe poole pealt hõlpsalt valikaineid võtta, kutseõppurid aga gümnaasiumi poolelt üldainete lisakursusi. Kõik sellise hariduskeskuse lõpetanud saaksid ühesuguse lõpudiplomi. See oleks silla ehitamine gümnaasiumi ja kutsekooli vahele.

Väike-Maarjas on kutsekool ja üldhariduskool teinud head koostööd. Kui tulevikku vaadata, siis Tallinnas ehitatakse sellise hariduskeskuse põhimõttel üles uus kaunite kunstide kool, kus hakkavad ühe katuse all tegutsema riigigümnaasium ja Tallinna muusikakeskkool ning kutsekoolidena defineeritavad Tallinna balletikool ja Georg Otsa muusikakool.

On vaja poliitilist tahet, et selliseid üld- ja kutseharidust lõimivaid hariduskeskusi Eestisse kiiresti juurde tekiks, toonitas Ott Kasuri.

Õpilaste arvamus

Ümarlaual ütlesid oma seisukoha välja ka õpilasesinduste liidu esindajad. Tallinna 32. keskkooli 10. klassi õpilaneLennart Mathias Männik pidas Eesti haridussüsteemis kiiduväärseks, et õpilane saab ise otsustada, missuguses koolis ta õpib. Kutsekoolis võiks tema arvates üldainete mahtu suurendada, siis oleks rohkem noori kutsekoolist huvitatud. Vene koolide õpilastele, kes ei oska piisavalt eesti keelt, soovitas ta pakkuda eesti keele oskust arendavat keskkonda.

Markos Parve Kohila gümnaasiumi 10. klassist lisas, et muuta tuleb mitte ainult kutsekooli, vaid ka gümnaasiumi. Vaja on õppida iseseisvalt fakte leidma, probleeme lahendama, praktilist tööd tegema. Need oskused aitavad gümnaasiumilõpetanul kiiremini tööd leida, sest igal töökohal on vaja ise fakte leida ja probleeme lahendada.

Mis töid on tulevikus vaja osata?

Me liigume kiiresti, aga ei tea, kuhu, ütles Urve Mets Kutsekoja OSKA meeskonnast. Ta rääkis, mis ametid võivad paarikümne aasta jooksul kaduda ja mis alles jääda. Urve Mets tõi välja, et lähemas tulevikus on vaja kindlasti IT-spetsialiste, masinõppe eksperte, telemeditsiini spetsialiste jt. Kõik need ametid eeldavad vähemalt gümnaasiumiharidust. Ameteid, mille puhul piisab vaid põhikooli lõpetamisest, jääb kiiresti vähemaks. Põhiharidusest piisab edaspidi näiteks hooldustöötajal ja tehnikul. Kusjuures hooldustöötaja puhul on esikohal isikuomadused, mitte diplom.

Urve Mets jätkas, et varsti hakkavad autosid, tramme ja ronge juhtima robotid, 3D-printimine kaotab paljud töökohad, sest printima hakatakse isegi maju, igat liiki proteesidest meditsiini jaoks rääkimata.

Ümarlauas korrati kaduvate ametikohtade prognoosi jälgides juba aastaid õhus olnud küsimust: kas ei ole aeg minna üle üldisele keskharidusele ja võtta kutsekooli vastu ainult keskharidusega noori?

13. oktoobril pidas Eesti Haridusfoorum koos Eesti Vabaharidusliiduga ümarlauda teemal “Millist haridussüsteemi ülesehitust vajame tulevikku (tulevikutööd) silmas pidades: kas müürid või sillad?” Ümarlaua alateemadeks olid põhikoolijärgsed ja edasised haridusvalikud, tulevikutöö, õppimine ja õppimisteadused.

Millest me rääkisime?

Viive-Riina Ruus – "Miks gümnaasium on populaarsem kui kutsekeskkool?"
Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna asejuhataja Tatjana Kiilo – "Elukestva õppe strateegiast ja programmidest"
OSKA uuringujuht Kutsekojas Urve Mets – "Tulevikutöö oskused"
Krista Loogma – "Kutseharidus ja üldharidus: ajalooline pärand ja kutsehariduse negatiivse maine nõiaring"
Raivo Juurak
– "Miks ma eelistasin 15-aastase poisina keskkoolile kutsekooli"
Tiina Jääger "Vähemate võimalustega täiskasvanud õppijate kaasamine õppesse"

Sõna võtsid ka Astrid Sildnik (ajalooõpetaja, EHF), Kaarel Haav (EHF), Ott Kasuri (Eesti Maaomavalitsuste Liit) ja Peep Peterson (Eesti Ametiühingute Keskliit).

Vaata ümarlaual tehtud pilte!

11. ja 12. augustil toimunud viiendal arvamusfestivalil Paides arutleti ühiskonna ja poliitika, majanduse, tervishoiu, teaduse, energiasäästu ja muudel elulistel teemadel.

Arvamusfestivali haridusala asus otse keskväljaku kõrval ja sealt käis läbi väga palju rahvast. Fotod: Raivo Juurak

Kiriku taga said lapsed suhelda Hullu Teadlasega.

Kiriku taga said lapsed suhelda Hullu Teadlasega.

Kaasava ühiskonna alal sai tasuta kohvi ja pirukat.

Kaasava ühiskonna alal sai tasuta kohvi ja pirukat.

Ei puudunud ka eelarvamuste ala.

Ei puudunud ka eelarvamuste ala.

Energiapöörde ala.

Energiapöörde ala.

Õhtulehe telk.

Õhtulehe telk.

Keskväljakul sai kohale veetud liival rannavollet mängida.

 

Olgu märgitud, et festivali teise päeva lõpus toimunud arutelus „Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?” osales ka Soome 11. president Tarja Halonen, kes rääkis oma avakõnes põlissoomlaste edust, meedia vastutusest ja vihakõne kriminaliseerimisest. Väga populaarne oli sellelgi arvamusfestivalil muidugi hariduse teema, kusjuures haridusaruteludesse oli kaasatud ka õpilasi.
Ent milliseid uusi mõtteid festivali haridusalal välja käidi? Küsimus on asjakohane, sest arvamust ei avaldata ju lihtsalt ajaviiteks, vaid ikka selleks, et uusi ideid ja lahendusi välja pakkuda. Oma uusi mõtteid tutvustab järgnevalt neli festivalil osalenut.

 

Ott Kasuri, Eesti maaomavalitsuste liidu tegevdirektor: „Üks uus mõte, mis meelde jäi: noored, kes ei soovi minna kaitseväkke aega teenima, võiksid töötada selle aja koolis õpetajana. Kui noormees on õppinud ülikoolis inseneriks, siis võiks tal olla õigus sooritada oma alternatiivteenistus üldharidus- või kutsekoolis, näiteks reaalainete õpetajana.
Teine uus mõte, mille Paidest kaasa sain, on see, et riik võiks pakkuda noortele ülikoolis õppimise ajaks stipendiumi ja noored võiksid vastutasuks töötada pärast ülikooli lõpetamist viis aastat üldharidus- või kutsekoolis õpetajana, nagu tehakse USA-s ja Singapuris. See võiks kehtida kõigi erialade puhul.
Kolmas uus mõte on, et riigigümnaasiumide juurde võiks rajada progümnaasiumiklassid. Seegi aitaks lahendada õpetajate põuda, näiteks füüsikatunde oleks siis riigigümnaasiumis rohkem ja füüsikaõpetaja saaks lihtsamini täiskoormuse. Õpilased saaksid aga senisest varem alustada süvendatud õppega.”

 

Astrid Sildnik, Kose gümnaasiumi õpetaja: „Minu enda vana mõte osutus arvamusfestivalil mõne jaoks uueks. Swedbanki alal räägiti asendusõpetajate defitsiidist. Pakkusin seal välja idee, et asendusõpetaja võiks õpetada lapsi veebis, kodunt väljumata. Oleme ju Skype’i rahvas. Ma ise olen seda juba teinud. Kahjuks ei ole Skype õpetajale veebitundide andmiseks piisavalt käepärane. Teised veebikeskkonnad on aga suhteliselt kallid. Vaja on midagi Skype’i konverentsi taolist, kuid koolile sobivama tehnilise lahendusega, mis oleks tunduvalt interaktiivsem kui näiteks videokonverentsid. Olen programmeerijatele rääkinud, et nad võiksid Skype’i kooli jaoks kohandada, kuid nad on vastanud, et see on liiga kallis töö. Püha taevas, juba 2006. aastast on sellised lahendused olemas, aga Eesti koolis neid ikka veel pole! Tore üllatus oli, et varsti pärast minu sõnavõttu otsisid Skype’i esindajad mu üles ja küsisid, mida siis õieti teha vaja on. Olid minu kuulajate seas istunud. Lubasid esmaspäeval asja üle mõtlema hakata.”

 

Indrek Lillemägi, Emili kooli direktor: „Mulle jäi meelde õpetajateenistuse idee – noor inimene peaks pärast ülikooli lõpetamist koolis n-ö aega teenima, sest koolides on õpetajaid puudu ja üha rohkem räägitakse ühiskonna kaasamisest kooliellu. Utoopiline küsimusepüstitus, millest kasvas välja häid ideid. Leiti, et vaja pole mitte õpetaja-, vaid haridusteenistust. Kool vajab inimesi, kes panustaksid abiõpetajatena, aitaksid viia kokku ettevõtteid ja koole, käiksid külalisõpetajaks jne. Koolile on kasuks, kui vabatahtliku teenistuse korras tuleb kooli rohkem inimesi, eriti kui see oleks riigi reguleeritud programm.
Uusi mõtteid pakkus Hirmu Kohvik, kus õpilased nõudsid õppe mitmekesisemaks muutmist ja oma valikuvabaduse suurendamist. Kui neile öeldi, et nad ei oska veel targalt valida, vastasid nad, et haridussüsteem ise ei ole ka tarku otsuseid just palju teinud. Põhjuseks pakuti hirmu. Nii lapsevanemad, õpetajad kui ka haridusametnikud kardavad muutusi, ei soovi rutiinist välja tulla. Samas tahavad õpilased ise valida, mida ja kuidas ning kus ja kellega õpivad, kuid seda võimalust neil veel pole. Õpilased ise pelgavad, et nende klassikaaslased võivad vaba valiku puhul eelistada kõige kergemaid ja lihtsamaid variante.”

 

Äli Leijen, TÜ professor: „Mulle jäi meelde mõte, et ühiskondlikku debatti jälgides tuleks vaadata, missugused huvigrupid vaikivad. Võtame näiteks vene õppekeelega kooli Eestis. Nende koolide lapsevanemad vaikivad, ehkki just nende häält peaks kõige rohkem kuulda olema. Teiseks jäi festivalilt meelde mõte, et väitlus on avalikus diskussioonis väga oluline, kuid ei ole võluvits, kui talle ei eelne põhjalik ettevalmistus. Ilma väitlusteemasse kriitiliselt süvenemata jäädakse lihtsalt suvalisi arvamusi loopima.”

 

 

Tekst: Raivo Juurak

Artikkel ilmus Õpetajate Lehes 18. augustil 2017
http://opleht.ee/2017/08/milliseid-uusi-motteid-kaidi-valja-paide-arvamusfestival/http://opleht.ee/2017/08/milliseid-uusi-motteid-kaidi-valja-paide-arvamusfestival/

 

Arvamusfestival 2017 pildis

Valik pilte SA Archimedes galeriis https://www.flickr.com/photos/archimedesfoundation/albums/72157687615390925. Piltide autor Tiina Erik.

Haridusfoorum korraldab laupäeval, 12. augustil Arvamusfestivalil arutelu "Kolme tõe tuba".

Arutelu eesmärk on diskuteerida õpilase, üliõpilase, õpetaja dilemmade üle ebakindlas maailmas, näidata osalejatele väljavalitud näidistekstide najal aina aktuaalsemaks muutuvat kriitilise lugemise, kuulamise ja mõtlemise oskuse vajalikkust. Me oleme ümbritsetud väga erinevatest (meedia, raamatud, s.h. õpikud) tekstidest ja loome neid ka ise. Kuidas ära tunda tõde? Kas olulised on faktid või emotsioonid? Vabas ühiskonnas võivad inimeste arusaamad olla väga erinevad. Millised on väärtused, millest sealjuures ei taganeta? Arutelude tekstid on tõsised ja aktuaalsed, valitud meediast ja keskenduvad Eesti ühiskonnas ja maailmas viimasel ajal vaidluse all olnud teemadele.

Lisaks
Kuidas läks meil festivalil eelmisel aastal? Vaata siit: http://www.haridusfoorum.ee/uudiste-arhiiv/arvamusfestivalil-kaisid-osalejad-mitte-kulastajad


Info

Kolme tõe tuba

12. august 2017 kell 13.15-14.45
https://www.arvamusfestival.ee
https://www.arvamusfestival.ee/stage/kolme-toe-tuba/?url=/kava

Arvamusfestivali hariduse ala Facebookis https://www.facebook.com/events/1684941825147062
Arvamusfestival Facebookis https://www.facebook.com/pg/Arvamusfestival
Paide linn https://paide.kovtp.ee