Head kogemused. Täiskasvanud

Arvamus 2014 – KEELEKÜMBLUSEST Eesti koolides

4. jaanuari 2014 Eesti Päevalehe Laupäevalehes ütleb Oleg OSSINOVSKI, meieedukas ettevõtja, ajakirjanik Andres REIMERi artiklis oma õnne valemist, et venekeelse kooli eestistamine on möödapääsematu, kui soovitakse Eesti ühis-konnas kooskõla saavutada. Venelased säilitavad oma identiteedi eestikeelsest haridusest hoolimata, sest nii suurt ja võimsa kultuuriruumiga rahvast ei ohusta eestlastesse sulandumine sugugi.

„Kõige suurem probleem on see, et eesti ja vene lapsed õpivad eri koolides. Asi ei ole isegi niivõrd keeles, kuivõrd selles, et neil ei saagi omavahel kontakti tekkida.

Isegi vene koolis hästi eesti keelt õppinud noorel on raske sulanduda Eesti ühiskonda, kui sul ei ole eestlastest sõpru. Sa pead elama eesti keskkonnas, et integreeruda.

Ma arvan, et see võiks olla reaalselt edasiviiv lahendus“.

Tema mõlemad pojad on Tallinna Realkooli õppurid, üks lõpetanud, teine õpib.

Hea kogemus 2013 KEELEKÜMBLUS meie koolides ja lasteaedades

ÕPIME ELU, MITTE KOOLI JAOKS.

Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava – Riigikogus vastu võetud 25.01.2002 nr. 56 sätestab, et 2011/2012. õppeaastal minnakse gümnaasiumites 60 % üle eestikeelsele õppele.

Keelekümbluse programmiga alustati 2000. aastal neljas vene-õppekeelega koolis, Tallinna Läänemere Gümnaasiumis, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis, Narva Vanalinna Riigikoolis ning eestikeelset õpet omal käel juba varem rakendanud Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis.

Aastal 2014 on selle programmiga liitunud 51 lasteaeda ja 36 kooli üle 6000 õpilase ja 1000 õpetajaga. See on programm oma süsteemsuse ja metoodikaga, mis pakub oma lõpetajatele unikaalsed võimalused läbi lüüa nii eesti-, kui ka venekeelsel tööturul, jätkata õpinguid mistahes õppeasutuses kodu- või välismaal. Mitte vaid keelteoskus ei ole nende trump, vaid ka koostööoskus, suhtlemisvalmidus ning avatus, mida kümbluses on aastaid arendatud ja lihvitud.

Lasteaiad lisandusid programmiga 2003. aastal.

2004. aastast toetab keelekümblusprogrammi lastevanemate liit.

Mõned näited gümnaasiumidest ja lasteaedadest, kus ülesande lahendamisele on asutud.

  1. Hea kogemuse pealkirja saime Tallinna Mustamäe Humanitaar-gümnaasiumi peahoone seinalt, kuhu lisasin koma teise sõna järel.

Kool alustas süvenenud eesti keele õpetamist juba 2000. aastal. Kaks kevadet tagasi lõpetasid need, kes on õppinud keelekümblusklassides esimesest koolipäevast alates, nemad õpivad juba 2. kursusel Eesti ja välismaa ülikoolides või kutseõppes. Paljud on leidnud põneva õppimisvõimaluse või töö just tänu oma kolme keele oskusele ja headele teadmistele.

Asedirektor Marina ŽURAVLJOVA SÕNUL ei ole eesti keeles suhtlemine nende õpilastele üldse probleem. Tema sõnul otsustavad teadlikud lapsevanemad ise, milline kool on nende lapse tuleviku jaoks parim. Tema sõnul on natuke hirmunud pigem vanem generatsioon, kes ei saa alati kõigest õigesti aru ning seetõttu avaldab ka vastuseisu. Osavad poliitikud aga kasutavad seda ära. Neile kätte-saadav press aga võimendab probleemi veelgi.

Kool läks lisaks varasele keelekümblusele üle ka hiliskeelekümblusele aastast 2011, mis teeb teises keeles õppimisega algust alates 6. klassist.

Lisainfot saab: www.mhum.tln.edu.ee , direktor Tatjana LÜTER, õppedirektor Marina ŽURAVLJOVA. Kooli aadress: Tammsaare tee 145, 12915, Tallinn.

  1. Tartu Annelinna Gümnaasium. Ka siin on teises keeles õppimisel aluseks võetud 1965. aastal Kanadas Montrealis kasutusele võetud keelekümblusprogramm.

Täpsem info: Tartu Annelinna Gümnaasium, Kaunase pst. 68, 50708 Tartu, www.tag.ee, direktor Hiie ASSER.

  1. Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium. Selle kooli omapäraks on esimese kuue klassi puudumine. Õppetöö toimub perioodide kaupa alates seitsmendast klassist. Missiooniks on olla hoolas aednik ja kasvatus on kuldne puu. Kool kaalub keelekümblusprogrammi rakendamist oma õppetöö korraldamisel.

Täpsemalt: www.kjvg.edu.ee , Järveküla tee 39, Kohtla-Järve 30328, Ida- Virumaa. Kooli juhib Veera SIBRIK.

  1. Narva Soldino Gümnaasium. Üle on mindud osalisele eestikeelsele õppele. Hea kontakt on nii kohalike võimudega kui ka lapsevanematega. Koolis toimib nii varane kui ka hiline keelekümblus. Rakendatud on kujundavat hindamist. Lapsevanemate seas on kool populaarne, sest lapse tulevik on selles koolis õppides oluliselt perspektiivikam.

Kontakte leiate: Narva Soldina Gümnaasium, Tallinna mnt. 40, 21006 Narva,

Direktriss Ljubov FOMINA, www.soldino.edu.ee.

  1. Tallinna Pae Gümnaasium. Koolis ollakse arvamusel, et alushariduse tasemel peaks laps saama selgeks emakeele, alused oma rahvuskultuurist ja siis lisanduksid riigikeel ning võõrkeeled. Koolis toimivad nii varase, kui ka hiliskeelekümbluse programmid, et igal lapsel oleks võimalus osaleda keelekümbluses. Kool on veendunud, et praktiliselt on õppekavas määratletud teadmised ja oskused võrdselt omandatud kõikides klassides. Õpilased valdavalt enam-vähem ühtlase tasemega nii eesti kui vene keelt.

Lisateave: Tallinna Pae Gümnaasium, Pae 5, 11414 Tallinn, www.pae.tln.edu.ee. Kooli direktriss on Isabella Riitsaar.

Lasteaiad keelekümblusprogrammis

Praegu keelekümblusmetoodikaga kaetud lasteaedade üldarv (51) moodustab 40% muu õppekeelega ja keelekümbluslasteaedade üldarvust.

Lasteaia keelekümblusprogramm toimib Eestis aastast 2002. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (2008) järgi eesti keele kui teise keele õppega lasteasutuses või selle rühmas, mille õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, alustatakse kolmeaastaselt osalise keelekümbluse metoodikat rakendades ja viieaastastele lastele täieliku keelekümbluse metoodikat.

Täieliku keelekümbluse (TKK) mudeliga rühmades õppetöö toimub 100% eesti keeles, ehk mõlemad õpetajad suhtlevad lastega ainult eesti keeles.

Osalise keelekümbluse (OKK) mudeliga rühmades õppetöö toimub 50% eesti keeles ja 50% vene keeles, s.t. koos planeerides tegevusi rühmas üks õpetajatest suhtleb lastega ainult eesti keeles ja teine õpetaja – ainult vene keeles.

Joonis 1. Rühmade arv rakendatavate mudelite järgi

Täiskeelekümblusrühma õpetaja Jana Talviste naudib keelekümblusõpetajaks olemist: “On imeline tunne näha lapse arengut eesti keele omandamisel. Kui lapsed tulevad rühma ja ei oska absoluutselt keelt ja lähevad kooli nii, et räägivad seda hästi – see on fantastiline.”

“Mulle meeldib osalise keelekümbluse lähenemine, sest see annab lapsele võimaluse omandada korraga kaks keelt. Lapse maailm rikastub emakeeles ja samal ajal õpib ta selgeks ka eesti keele. Osaline keelekümblus loob tingimused, et igapäevaselt kuulda ja kasutada kahte keelt. Lapsele loob see turvalise keskkonna, kus ta ei karda kasutada eestikeelseid sõnu ja lauseid mängudes või õppetegevustes. Osaline keelekümblus loob kindla aluse lapse arengule. See on baas, millega ta saab edaspidi õppida süvendatult eesti keeles,” kommenteerib õppealajuhataja Svetlana Podtsepajeva lasteaia valikut osalise keelekümbluse kasuks.

Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad mitte-eesti kodukeelega lapsed eesti keele täieliku keelekümbluse metoodikat rakendades.

Seisuga september 2013 Lasteaia keelekümblusprogrammiga on liitunud 51 lasteaeda, neist

41 – vene õppekeelega ja 10 – eesti õppekeelega. Lasteaia programmis osaleb 1800 last.

Programm laieneb, kuna huvi efektiivse keeleõppe vastu lastevanemate hulgas on väga suur.

Seoses kasvava huviga varase mitmekeelsuse vastu Eestis, keelekümbluskeskus koostöös välispartneritega käivitas kahesuunalise keelekümbluse mudeli arendamist lasteaedades. Kahesuunalise keelekümbluse programmi eesmärk on integreerida eesti ja vene kodukeelega lapsi kakskeelsesse õpikeskkonda lasteaias ja hiljem ka koolis, pakkudes neile õppimist ja arendamist kahes keeles ja kahe kultuuri ruumis. Kahesuunaline keelekümblus on õppe-ja kasvatusvorm, mille puhul mõlema keele kandjad on esindatud õpperühmas võrdse arvuga ning mõlemad keeled ja kultuurid on õppe-kasvatuslikus protsessis võrdselt tähtsustatud.

Kahesuunalise keelekümbluse programmi järgi töötavad esimesed lasteaia rühmad avatakse õppeaastal 2015/2016 viies linnas Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kundas ja Tapal. Praegu nende lasteaedade juhtkonnad ja õpetajad on juba alustanud ettevalmistamistööga, koolitades ennast Haridus- ja Teadusministeeriumi toel ja Keelekümbluskeskuse korraldamisel.

Tugisüsteem

Keelekümblusprogrammi tõhusaks toimimiseks on loodud tugisüsteemid:

  • Üleriigiline õpetajate nõustamissüsteem;
  • Metoodilised koolitused;
  • Koolitusjärgne nõustamine;
  • Keelekümbluskeskuse visiidid liitunud asutustesse;
  • Toimiv koostöö võrgustik (Keelekümbluskeskus+KOV+asutused+Keelekümblusprogrammi Lapsevanemate Liit)

Lisaks metoodikakoolitustele ja toimivatele tugisüsteemidele arendatakse ja täiendatakse alusharidusele suunatud õppevara (nt. ühislugemise raamatute sari „Loeme koos“, keelemängu komplekt raamatute juurde, rutiintegevuste kaartide komplekt, abiraamat õpetajatele „Keele, kunsti ja kultuuri integreeritud õpe lasteaias“, „Joonista ja jutusta“ jne.).

Käivitatud on ka kvaliteediauhind „Keelekümblusasutus 2014“.

Eesti Päevalehe ajakirjaniku Andres Reimeri artiklis „Oleg Ossinovski tutvustab oma õnne valemit“ 4. jaanuari LP-s loeme Ossinovski arvamust eestikeelsest õppest: „Oma mõlemale pojale eestikeelse hariduse andmine on Eestis möödapääsmatu, kui soovitakse Eesti ühiskonnas kooskõla saavutada. Venelased säilitavad oma identiteedi Eesti eestikeelsest haridusest hoolimata, sest nii suurt ja võimsa kultuuriruumiga rahvast ei ohusta eestlastesse sulandumine sugugi. Kõige suurem probleem on see, et eesti ja vene lapsed õpivad eri koolides ja neil ei saagi omavahel kontakti tekkida. Vaja on lõimumise kaudu sulanduda ühiskonda. Siit ka probleem tõesest informatsioonist“.

Paremat põhjendust lõimumisele ja keelekümblusele on raske leida.

Rohkem infot saab INNOVE Keelekümbluskeskuse keelekümblusprogrammi kodulehelt www.innove.ee.

Tutvustasid Svetlana Belova, INNOVE Keelekümbluskeskuse peaspetsialist ja Jüri Jürivee, Eesti Haridusfoorumi juhatuse liige.

Hea kogemus 2012 Haapsalu Rahvaülikool

Kursus „UUESTI ÕPPIMA“ EL-i ja EV programm Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes 1.1.0603-0002.

Kursuse kavandamisel püüti teha nii, et õppijad oleksid maksimaalselt kaua seotud õppeprotsessiga ja neil kujuneksid õppimiskogemused ning koolis käimise vajadus.

Kursus kutsuti kokku ajalehe „Lääne Elu“ abiga. Artiklis paluti toetada ja julgustada lähedasi osalema kursusel. Infoga aitas ka töötukassa. Saavuti olukord, kus enamus registreerunuid olid NOORMEHED vanuses 18 – 20 aastat. Kursuslaste eelnev hariduslik pilt oli üsna kirev. Enamuses olid kursuslased töötud.

Haapsalu Rahvaülikooli juhataja Heli Kaldas jutustas, et kursuse teemade kavandamisel lähtuti kahest aspektist:

  • julgustada ja toetada inimesi ennast arendama (eneseareng ja suhtlemine, õppimisvõimalused täiskasvanutele, töö ja õppimise ühildamine, karjääriplaneerimine)
  • tegeleda põhioskuste (emakeel, matemaatika, arvuti) meeldetuletamisega.

Kursuse läbiviijad peavad olema kannatlikud, sest algul kulub kõigele palju aega, kuid oskuste suurenedes muutus kõik kiiremaks ja arusaadavamaks.

Tuli ka selgitada, et see kursus ei anna juurde uut hariduse taset vaid innustab tulevikus õppima kas üldhariduslikus või kutsekoolis.

Info huvitavast kursusest aga levis nii Haapsalus kui ümbruses.

Tutvu ka: www.hru.ee, MTÜ Haapsalu Rahvaülikool, Lihula mnt. 12, 90507 Haapsalu.

Telefon 473 7056, info@hru.ee, Rahvaülikoolikooli dirktriss on Heli Kaldas.

Tutvustuse tegi EHF juhatuse liige Jüri Jürivee.

2012 Kuressaare Ametikooli ja ehitusettevõtete vahelise koostöö arendamine

Projekti nimetus – Leonardo da Vinci programmi lähetusprojekt COCOVET – Ehitusettevõtete ühine panus kvalifitseeritud tööjõu väljaõppesse 2007. a.

Lühikirjeldus: projekti lähetus viis kooli juhtkonna ja ehitusvaldkonna esindajad koos ehitusettevõtete juhtidega Hollandisse ja Belgiasse, eesmärgiga kaasata ettevõtted ehituse valdkonna kutseõppe arendamisse.

Tulemus: Projekti olulisim tulemus on MTÜ E-Umbrella asutamine.

E-Umbrella on 2007. a lõpus Saaremaa ehitusettevõtete ja Kuressaare Ametikooli koostöös moodustatud mittetulundusühing. Ühingu eesmärgiks on tõsta ettevõtete ja Kuressaare Ametikooli konkurentsivõimet, arendades ettevõtete ühistegevust, tõstes kutseõppe kvaliteeti ja väärtustades erialase ettevalmistusega tublisid töötegijaid. Põhitegevuste hulka kuuluvad:

  • Praktilise kutseõppe kvaliteedi tõstmine.
  • Ühtse kvalifikatsioonisüsteemi ja tasustamispõhimõtete väljatöötamine ettevõtetes.
  • Töötajate kvalifikatsiooni hindamine ja olemasoleva kvalifikatsiooni tõstmise soodustamine.
  • Ametite väärtustamine ja tunnustamine.
  • Kutseõppe (sh erialane täiendus- ja ümberõppe) vahendamine ja praktilise väljaõppe koordineerimine (sh stipendiumite maksmine).
  • Ettevõtetevahelise koostöö tõhustamine.
  • Tööturu nõuetele vastavate oskustööliste väljaõppe tagamine, tööturu olukorra hindamine ja preventatiivne tegutsemine.

Sellele on järgnenud uued ametikooli ja E-Umbrella ühised projektid:

2008 – LLP lähetusprojekt “Kohalike ettevõtjate vajadusest alguse saanud muudatuste elluviimine kutseõppeasutuses“, lähetus Sloveeniasse Celje Kutseõppekeskusesse. Eesmärk kutseõppe kvaliteedi tõstmine ehituse valdkonnas ning ehituse erialade õppekavade arendus (keskhariduse baasil õppekavade väljaarendamine).

2008-2010 LLP koostööprojekt COCOMPEUR, “Comparison of construction sector curricula for easy work placement”. Eesmärk ehituse valdkonna õppekavade, tööohutuse nõuete ja praktiseerimisvõimaluste kaardistamine ja võrdlemine eri riikides, et hõlbustada praktikantide ja tööliste riikidevahelist liikumist.

2011 – LLP lähetusprojekt “Green Footprint”, rohelise ehituse põhimõtete õppimine Berliinis.

Kontakt: Sirje Ellermaa, Kuressaare Ametikooli arendusdirektor, sirje.ellermaa@ametikool.ee

Lisainfo: https://www.ametikool.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=13&Itemid=70

Kooliks ettevalmistav tööraamat – HEA KOGEMUS 2012

Kooliks ettevalmistav tööraamat „Aastaringmäng” I ja II osa.

Autorid: Maris Kilmi, Veronika Kivisilla, Irja Loorand, Tiiu Maasik – Rocca al Mare kooli õpetajad

Kontakt: liivika.simmul@ramkool.edu.ee

Sisu: Mänguline, soe, perekeskne, terviklik, loominguline, mitmekülgne ja värviline

ALUSHARIDUSE ÕPPEKAVALE tuginev materjal.

TÖÖRAAMATU kaante vahele on kokku pandud juturaamat, töövihik ja nõuanded lapsevanemale.

Õppematerjalid emakeele, matemaatika, loodus-ja kunstiõppe, muusika ja liikumise omandamiseks.

Teemad järgivad looduse ja tähtpäevade aastaringi.

Raamatut läbiv sõnum on: LAPSE ARENGU PÕHIKESKKONNAKS ON KODU JA PEREKOND.

Laps kasvab kooliküpseks loomuliku ja armastava igapäevaelu keskel.

Trükis Rocca al Mare koolis.

2011 Karjääriteenused ja Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus INNOVE

Kontakt: Lõõtsa 4, 11415 Tallinn, tel. 699 8080, innove@innove.ee

Tunnussõnad: Siit leiad riikliku ja erasektori pakutavaid karjäärinõustamise, karjääriõppe ja karjääriinfo vahendamise teenuseid.

Mida otsid, kuidas leiad: Tunnusmärgiks on Rajaleidja rajaleidja@innove.ee.

Saad infot karjääriplaneerimisest, õppuimisvõimalustest nii Tallinnas kui maakondades. Infot saavad noored, täiskasvanud kui ka suunajad.

Saad vastuse küsimustele: Kes ma olen? Kelleks saada? Kus õppida?

Rajaleidjas on palju erinevat informatsiooni, millega tutvumiseks peab olema tahtmist ja aega. Asuge tutvuma!

2011 VÄLJAKUTSE HARIDUSSÜSTEEMILE TÖÖTURUL OLIJATE KONKURENTSIVÕIME TÕSTMISEL

Kontaktandmed: LJUBOV SAMUHHINA, ljubov.samuhhina@skk.edu.ee, INNA NAZAROVA, inna.nazarova@skk.edu.ee

Tunnussõnad: erialase töö iseloomu muutumine, enesekindluse ja usu puudumine, isikuomaduste lüngad, töö uus kvaliteet ja kõrgem tootlikkus.

Lühikirjeldus: Kuidas olla vajalik kriisist väljatulemise perioodil? Kuidas olla nõutud oma eelneva erialal uute nõudmiste valguses? Ettevõtjate ja koolitajate koostöö lokaalsete vajaduste rahuldamiseks tööjõuturul Sillamäel ja ümbruses, linnavalitsuse ja kooli koostöö. Võimalused täiendkoolituse kursuste organiseerimiseks HTM projekti „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” raames, mis on osavõtjatele tasuta.

Loe täpsemalt: www.skk.edu.ee või info telefonil 397 2785

2011 Võrumaa Kutsehariduskeskus

Teema: Kooli lähenemine töötute täiendkoolituse korraldamisel

Kontakt: Terje Kruusalu, VKHK õppetalituse juhataja, terje.kruusalu@vkhk.ee

Tunnussõnad: täiendkoolituse paindlikkus, orienteeritus nii tööandjatele, kui ka töötaja huvidele, oma kooli kompetentsi suurem ärakasutamine, e-õppe rakendamine, õpe töökohas, ressursside parem ärakasutamine.

Lühikirjeldus: Iga inimest tuleks Eestis rakendada nii et jätkusuutlikkus jääks püsima, et iga inimene oleks tööturul rakendatud vastavalt oma võimetele ja võimalustele. Samas tuleb kaasa aidata inimese tööalase kvalifikatsiooni tõstmisele nii tasemeõppes kui täiendkoolituse kaudu. Aluseks on kutsehariduse arengukava aastateks 2009 – 2013. Püüame arendada iga õppija üldoskusi, sotsiaalseid oskusi, erialaseid oskusi.

Täpsemalt: Väimela, Võru vald 65566, tel. 785 0800, ykhk@ykhk.ee