{article 76}{text}{/article}

Kultuuri ja Hariduse Kongress 2018
Inimese areng ja õppimine Eesti kultuuris

23. – 25. novembril 2018 Tallinnas ja Viljandis motoga “Õppimine ja areng Eesti kultuuris”.

Kongressi korraldavad Eesti Kultuuri Koda, Eesti Haridusfoorum ja Eesti Teaduste Akadeemia

Kongressi idee sai alguse Koja 2016. aasta konverentsi „Kultuur, haridus ja haritus” ettevalmistavate tegevuste käigus, mil tuli ilmsiks vajadus oluliselt tugevdada seoseid kultuuri- ja haridusvaldkonna vahel.

Kongressi üldeesmärgiks on leida hariduse-, teaduse- ja kultuuriväljade kokkupuutepunktid ja otsida võimalusi, kuidas ühendada kultuurilised jõud heade arengute nimel.

 

Kongressi sisueesmärgid:

  • toetada jagatud väärtuste ja arusaamade kujunemist, kultuuri-hariduse potentsiaali ja mõjude kohta isiksuse ning kogukondade arengus (nn rahvavalgustuslik eesmärk);
  • kriitiliselt mõtestada kultuuri/kasvatuse/hariduse ja inimese olukorda tänases Eestis, pöörates muuhulgas vajalikku tähelepanu väärtus- ja komberuumile, inimeste kasvatatusele ja haritusele (metarefleksiivne eesmärk);
  • toetada Eesti inimeste, sh õpetajate subjektsust kultuuris, ergutades nende aktiivset osalemist kultuuri- ja ühiskonnaelus, suurendada ühtekuuluvustunnet (identiteedipoliitiline eesmärk);
  • aidata kaasa õppija ja õpetaja maine ja staatuse tõstmisele, ergutada õppimis- ja õpetamiskultuuri edendamist ühiskonnas (sotsiaalpedagoogiline eesmärk);
  • koondada valitsusväliseid institutsioone (liikumisi, ühendusi), kõnelemaks kultuuri, kasvatuse ja hariduse probleemidest ning saada teada nendepoolsest valmisolekust sekkuda nende lahendamisse (sotsiaalpoliitiline eesmärk);
  • hinnata kasvatus- ja haridusteaduste olukorda Eestis ja teha ettepanekuid nende parandamiseks (teaduspoliitiline eesmärk).


Kongressi ettevalmistamiseks loodi Eesti Kultuuri Koja juurde töörühm, kuhu kuuluvad: Reet Laja, Pille Lill, Marju Lauristin, Marika Veisson, Tiiu Kuurme, Maria Erss, Astrid Sildnik, Tarmo Soomere, Jüri Engelbrecht, Aivar Haller, Rein Einasto, Tõnis Lukas, Viive Jüriso, Egge Kulbok-Lattik, Krista Loogma, Maarja Undusk, Indek Treufeldt, Maarja Vaino, Ene-Silvia Sarv, Ene-Mall Vernik-Tuubel, Kaie Piiskop, Olav Aarna, Raivo Juurak, Sandra Vellevoog, Tiina Jääger.

 

Kongress toimub kolmel päeval Tallinnas ja Viljandis:

  • 1. päev
    NB! Teaduspäeval (23.11) osalemine on kutsetega!
    23.11 Teaduste Akadeemia saal –
    “Inimese arengu ja kasvatuprotsessi peegeldusi teadustes” on teaduse keskne päev.
    Tervitus: EV President Kersti Kaljulaid
    Peaesinejaks on kutsutud Alberto Zucconi, kes on Maailma Kunsti ja Teaduse Akadeemia (World Academy of Art and Science) varahoidja (Treasurer) ja Maailma Ülikoolide Konsortsiumi (World University Consortium) peasekretär (Secretary-General).
  • 2. päev
    24.11 Viljandi teater Ugala ja Viljandi Gümnaasium – “Inimeseks õppides ja kasvades”
    .
    Ootused haridusele ja hariduse ootused kunstiinimestele. Päeva ettevalmistamisse on kaasatud Viljandi Kultuuriakadeemia õpilased.
  • 3. päev
    25.11 Estonia Kontserdisaal
    – “Eesti Vabariik 100″.
    Päev pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile.

 

Novembris 2018 toimuv kongress saab olema rahva kongress, kus kõneldakse sellest, mis elus juhtub, millega on silmitsi ja omapäi jäetud need inimesed, kes veavad laste kasvatamise, harimise ja aitamise koormat. Tekitame dialoogi, kus inimesed saavad sõna, rahva esindajad avavad oma mõtteid ja räägivad kaasa. Tahame teada, mis Eestimaal sünnib kultuuri ja hariduse valdkonnas sügavuti. Kongressi “suure ringi” teemade arutelud peaksid andma inimestele, sh õpetajatele, kultuuritöötajatele tahtmist ja jõudu oma missiooniga jätkata. Et sünniks lõppdokument, kus oleks ära toodud võimalikult palju probleemkohti ja lahenduste pakkumisi. Kongressil kogutakse kokku paljude erinevate valdkondadega seotud inimeste vaatenurki ja arusaamu. Soovime, et just sellest kongressist kasvab välja uus kodanike omaalgatusel põhinev koostöövorm – kultuuri- ja haridusinimeste ühine teemaplatvorm avalikus ruumis.

 

Kongressi toetab teiste seas Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Linnavalitsus, Viljandi Linnavalitsus.

 

 

 

 

23.11 kell 10.00-18.00 Teaduste Akadeemia saal, Tallinn

PÄEVAL OSALEMINE ON AINULT KUTSETEGA!
Teaduse keskne päev “Õppimise ja kasvatuse peegeldusi erinevates teadusvaldkondades”
Väitlusjuht Indrek Treufeldt

9.30 Registreerimine, tervituskohv
10.00-10.30 Avamine
Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja prof Marju Lauristin
10.30-11.00 Avakõne: EV president Kersti Kaljulaid
11.00-11.30 Ettekanne: The sustainable  social construction of  the future depends on effective education and effective application of sciences
Dr Alberto Zucconi (maailma Kunstide ja Teaduse Akadeemia varahoidja, Maailma Ülikoolide Konsortsiumi peasekretär)
11.30-12.00 Ettekanne: Tänapäeva haridusest ja komplekssüsteemidest
Akadeemik Jüri Engelbrecht
12.00-12.30 Ettekanne: Neoliberalism hariduses ja teaduses Eesti moodi
Dr Kadri Aavik
12.30-13.00 Küsimused ja sõnavõtud eelnenud ettekannete alusel

13.00-14.00 Lõuna

14.00-15.00 I paneel: Ülikooli missioon ühiskonnas ning kõrghariduse, teaduspoliitika ja haridusteaduste kestlikkus
Prof Tiit Land, prof Aune Valk, akad Martti Raidal, akad Maarja Kruusmaa
modereerib prof Marju Lauristin

15.00-16.00 II paneel: Teadus õppimise sisusse panustajana; erinevate teaduste panus õppimise sisu ning viiside ümbermõtestamisse, et valmistada inimesi ette elama üha keerulisemaks muutuvas maailmas
Akad Peeter Saari, prof Marek Tamm, akad Urmas Varblane, akad Jaan Undusk
modereerib akad Tarmo Soomere

16.00-16.30 Kohvipaus

16.30-17.30 III paneel: Haridus- ja kasvatusteaduste olukorrast; millised on peamised väljakutsed, milliseid probleeme märgatakse, kui head on teaduse tööriistad nende lahendamiseks, kas poliitiline, majanduslik, administratiivne jm surve jätab teadlastele piisavalt vabadust, kas olmasolev kompetents on rahuldav ja järelkasv piisav?
Prof Äli Leijen, prof  Priit Reiska, prof Margus Pedaste, prof Katrin Niglas
modereerib prof Krista Loogma

17.30 Kohapeal registreeritud sõnavõtud ja päeva kokkuvõte

Ajakavas ja esinejates võivad ette tulla muudatused!

 

 

24.11 kell 10.30-15.00 Ugala Teater 15.00-19.00 Viljandi Gümnaasium
„Inimeseks õppides ja kasvades“

Päeva suunab Reet Laja

Buss väljub Viljandisse Tallinnast kl 8.00 Mere pst Vene Kultuurikeskuse eest ja
Tartust 9.00 Vanemuise alumisest parklast.

9.45 Kogunemine, registreerimine, tervituskohv
10.30-10.45 Avamine
Viljandi linnapea Madis Timpson, haridusminister Mailis Reps ja
kultuuriminister Indrek Saar
10.45-11.00 Ettekanne:
Emeriitprofessor Viive-Riina Ruusi kui KHK idee ja kava initsiaatori erilisest rollist Eesti haridusmaastikul
Olav Aarna
11.00-11.50 Arutelu: Kultuur ja haridus – kas üht vankrit vedamas?Haridusminister Mailis Reps ja kultuuriminister Indrek Saar
modereerib Joonas Hellerma
11.50-12.15 EttekanneOECD projektist “Haridus 2030”
Pille Liblik

12.15-12.45 kohvipaus
Johannes Käisi teose “Õpetuse alused ja teed” esitlus Ugala teatri fuajees
J. Käisi Seltsi esinaine Aina Alunurm

12.45-14.00 Paneelarutelu: Eesti hariduse ja kultuuri kestlikkusest lokaalses ja globaalses võtmes
Marju LauristinMargit SutropRaul EametsTiit AleksejevÜlle Matsin
modeerib Joonas Hellerma

14.00-15.00 lõuna Ugala teatris

14.40 Töötubade juhtide kogunemine Viljandi Gümnaasiumi aatriumis

15.00-18.00 Rühmatööd Viljandi Gümnaasiumis
töötubade NIMEKIRI SIIN

18.00-18.10 
Sissevaade kasvatusvaldkonna arengusse
Kristi Mets
ja Ene Silvia Sarv
18.10-19.00 Rühmatööde kokkuvõtted

Bussid tagasi Tallinnasse ja Tartusse

Ajakavas ja esinejates võivad ette tulla muudatused!

 

 

25.11 kell 10.30-16.00 Estonia Kontserdisaal, Tallinn
“Vaimult suureks saamine”

Päeva suunab Pille Lill

Buss väljub Tartust Tallinnasse 7.30 Vanemuise alumisest parklast.


09.30-10.30 kogunemine, registreerimine, tervituskohv
10.30-10.45 Avamine
EV peaminister Jüri Ratas, peaministri nõunik Egge Kulbok-Lattik
10.45-11.15 Noorte hääl
Eik Erik Sikk, Joosep Kään, Tõnis Tamme, Tiina Theresa Gross, Artur Haller, Oskar Kröönström, Meeri Krass, Raul Steinberg, Taavet Borovkov
11.15-12.30 Paneelarutelu:
 Tööturg ja ülikool – kes keda?
Mart KalmMait KlaassenToomas AsserTiit LandHando Sutter
modereerib Märt Treier
12.30-13.00 Kokkuvõte eelnevatest kongressi päevadest
Marju Lauristin, Tiiu Kuurme ja Tarmo Soomere
13.00-14.00 Lõuna
14.00 Galina Grigorjeva “Palve” – Virgo Veldi (saksofon) ja Tiia Tenno (orel)
14.10-14.30 Esimene Isamaa kõne: Viivi Luik
14.30-14.45 Tervitus Eestimaa kultuurirahvale – Tallinna balletikooli õpilased juhendajad Kaie Kõrb, Irina Härm, Marina Volkova
14.45-15.05   Teine Isamaa kõne: Kaido Ole
15.05-15.20 Eestimaa meloodiad – Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli viiuliansambel “Võlukeeled”, juhendaja Tereza Šmerling
15.20-15.40 Kolmas Isamaa kõne: Martin Saar
15.40-16.00 Eestimaa koorimuusika klassika – segakoor K.O.O.R.
dirigent Raul Talmar

Buss tagasi Tallinnast Tartusse

Ajakavas ja esinejates võivad ette tulla muudatused!

 

 

Viljandi hariduspäev on osa kultuuri ja hariduse kongressist “Õppimine ja areng Eesti kultuuris”, mille korraldavad Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Haridusfoorum ning Eesti Kultuuri Koda ühiselt. Ühise kongressi läbiviimise idee sündis varasematel foorumitel ja meie hulgast tänaseks lahkunud emeriitprofessor Viive-Riina Ruusi eestvedamisel, tõukudes vajadusest oluliselt tugevdada seoseid kultuuri, teaduse ja haridusvaldkonna vahel. Hiljem lisandus sellele eesmärgile märska konkreetsem taotlus – arutada Viljandi hariduspäeval laia haridusavalikkusega haridusstrateegia 2035 võtmeteemasid.

Kongressi kolm päeva on pühendatud Eesti vaimse arengu kolme põhidimensiooni – teaduste, hariduse ja kunstide olukorra ja tulevikuarengute seostele. Eeldame, et kõiki neid kultuurivaldkondi ühendavaks missiooniks on inimese arengu ja õppimise toetamine ja edendamine.
Arutelude, eriti alljärgnevate töötubade olulise tulemusena ootavad korraldajad sisendit Eesti tulevikku - järgmisse haridusstrateegiasse aastani 2035. Valdav osa töötubade juhte on samas ka haridusstrateegia ekspertrühmades osalejad.

 

Haridusfoorumi töötoad kongressil

  1. Heaolu loov kool (Dagmar Kutsar, Meedi Neeme)
    Fookus: Kuidas luua õppijate ja õpetajate heaolu loovat kooli?
    Haridust on traditsiooniliselt käsitletud tulevikku vaatavalt kui ühiskonna sotsiaalse taastootmise ühte mehhanismi. Sellest tulenevalt on hariduses väärtustatud enim õpiedu, mis on varjutanud heaolu temaatika esiletõusu haridusuuenduslikes käsitlustes. Mida silmas pidada, et koolis oleks kõigil osapooltel (õpilased ja õpetajad) hea koostööd teha? Kuidas luua koolirõõmu? Millised võiksid olla edasised sammud kooliuuenduses õpilaste ja õpetajate heaolu suurendamiseks ja kooli sidustamiseks ühiskonnaga? Arutleme uute võimaluste üle ning jagame omavahel juba toimivaid häid praktikaid.
  2. Lõimiv haridus (Irene Käosaar, Kaja Sarapuu)
    Fookus: Kuidas tekib mitmekultuuriline kool ja toimivad mitmekultuurilised võrgustikud?
  3. Võimestav kool (Ene Mall Vernik, Kadi Kreis)
    Fookus: kuidas luua kooli, mis toetab iga inimese eneseteadlikkuse arengut, oma õpitee eesmärgistamist ja seatud eesmärkide saavutamist?
    Töötoa sisu: Võimestav kool loob õpikeskkonna, mis toetab õpilastel eneseanalüüsi oskuse, õpioskuse, kriitilise mõtlemise, loomingulisuse, algatusvõime, sotsiaalsete oskuste kujunemist, suutlikkust ja julgust olla loov ning püstitada ja teostada nii isiklikke kui ühiseid eesmärke. Võimestav kool toetab õppija agentsuse/subjektsuse, tema tegevusvõimekuse suurenemist, mis võimaldaks inimesel olla oma elu peremees ja tulla toime üha keerulisemaks muutuvas maailmas.
  4. Haridus ja tööelu (Krista Loogma, Raul Eamets)
    Töötuba on seotud Haridusstrateegia 2035 protsessiga. Töötuba on jaotatud kaheks 1,5 tunniseks sessiooniks.
    Üks neist on pühendatud hariduse ja tööturu makroproblemaatikale, keskendudes küsimustele:
    – Kas me ei peaks inimeste erialavalikud mõned aastad edasi lükkama, aega pärast gümnaasiumi, kui nad on sotsiaalselt küpsemad. Siit jätkuküsimused: Kui suures mahus tuleks gümnaasiumi õppekava muuta, et see oleks jõukohane 90% põhikooli lõpetajale? Kui see on realistlik stsenaarium on, peamised vastulaused?
    – Kui me eeldame, et tuleviku haridustee on ühe rohkem indiviidi keskne ja personaliseeritud, siis kuidas me tagame riigi seisukohast oluliste erialadel õppimise? Millisel määral peaks riik suunama inimese haridusvalikuid ja mis meetmetega?
    (Juhib Raul Eamets)
    Teine osa töötoast käsitleb õppijate tulevikuvalmiduse (OECD Learning Framework 2030) problemaatikat ning keskendub küsimustele:
    – Kuidas arendada kiirenevas ja keerukamaks muutuvas tööelus vajalikke pädevusi erinevates õppimise keskkondades?
    – Millised on võimalused luua nn „õmblusteta (barjäärideta) õpikekskkond“ nende arendamiseks? Üks võimalus, mille pakkus tulevikuvisoonina CEDEFP (2108) võib olla kutsehariduse (VET) mõiste laiendamine – kutse/professionaalset õpet ei mõisteta kui eraldiseisvat haridussektorit, vaid kui osa erinevatel haridustasemetel ja keskkondades (eriti töökeskkonnas) toimuvast õppest
    (Juhib Krista Loogma)
  5. Enesekindel ja professionaalne õpetaja (Margit Timakov, Mihkel Rebane)
    Fookus: Õpetaja autonoomia suurendamine ning õpetaja agentsuse toetamine. Õpetaja kutse – litsents või luksus.
  6. Uute väljakutsetega kooskõlas olevad, õpetajaid toetavad töötingimused (Elin Ots, Edgar Roditšenko)
    Fookus: Õpi- ja õpetamiskeskkond üldisemalt. Vaimse tervise hügieen. Riigi ja koolipidaja vastutus
  7. Digipööre ühiskonnas, hariduskeskkonnas ja õppimises (Marju Lauristin, Mart Laanpere, Astrid Sildnik)
    Fookus: Kuidas saavutada kõigi õppijate jaoks võrdsed võimalused (koolide taristu, kodused võimalused) tõhus metoodika ja pädevad õpetajad?
  8. Millist kõrgharidust Eesti vajab? (Ene Grauberg, Maarja Vaino)
  9. Eesti haridus ja kultuur maailmatuultes (Maria Erss, Katrin Maiste)
    1. fookus: Hariduse üleilmastumine ja OECD roll selles. Küsimused: Milles väljendub hariduse üleilmastumine ja miks see toimub? Kuidas jõuda heaolu-keskselt eesmärgistatud õppimiseni valdavalt neoliberalistlikus maailmas/Eestis, kus üks põhiväärtusi on konkurents?
    2. fookus: Eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkus. Küsimused: Kuidas tõsta eesti keele mainet eestlastest ja muust rahvusest kasutajate hulgas? Kuidas laiendada ja levitada Eesti kultuurivälja Eestis, välismaal ja veebis? (Maria Erss ja Katrin Maiste (Eesti Instituut))
  10. Raamatukoguta kool? Kooliraamatukogude väljakutsed (Sirje Riitmuru, Lea Paasik + ERÜ kooliraamatukoguhoidjate sektsioon)
    Kas kooliraamatukogu eesmärk on õpilase ja õpetaja toetamine – koostöö kooli juhtkonnaga? Kas lugemise väärtustamine ja raamatute olemasolu koolis on teadlik otsus? Kas lihtsalt raamatud riiulitel või organiseeritud asjatundlikult valik? Kas õpiala ja raamatuala koos on raamatukogu või õpikeskus? E-raamat ja e-õpik üks valikutest või ainuvõimalus? Millised on e-raamatute lugemis- ja laenutusvõimalused tegelikult? Kui palju peaks õpilane kasutama digiseadmeid õppetöös? Raamatukogu digivahendid kui võimalus ühtlustada õpilaste võimalusi digiõppes? Õpikeskus-raamatukogu võimalused õppekava üldpädevuste ja sealhulgas digipädevuse osaoskuste õpetamisel ? Kohustuslik kirjandus – kas ainult ilukirjandus? Huvi äratamine lugemise vastu – kas võimaluse pakkumine raamatunäituste, ürituste näol on juba pool võitu?

    Kas raamatukogu on vajalik koht koolis lapsele, kes soovib rahulikku keskkonda koolisaginas? Raamatukoguala kui “kogupäevakooli” osa õppimise ja vaba aja sisustamise võimalustega?

    Raamatukoguhoidja – kas haridustehnoloog, informaatikaõpetaja, noorsootöötaja, psühholoog ja oma ala spetsialist ühes isikus? Kas kooliraamatukogu jääb hariduse valdkonda või kultuuri valdkonda?

  11. Kas praegune kasvatusteadus vastab Eesti (tuleviku)vajadustele? (Kristi Mets)
    Töötuba otsib vastuseid järgmistele küsimustele: Milliste teemadega peavad kasvatusteadlased kindlasti järjepidevalt tegelema? Milliseid teemasid, nähtusi valdkonnas on oluline uurida? Milline on ühiskondlik ootus kasvatusteadlastele?Millised kasvatus-ja haridusteaduste kitsamad valdkonnad vajavad tõenduspõhised uuringuid?
  12. Haridus väärtuste kujundajana (Margit Sutrop, Helen Hirsnik ja Nele Punnar)
    Töötoas arutame selle üle, milliseid väärtuseid meie koolides tegelikult elatakse? Millal saame rääkida teadlikust väärtuskasvatusest ja kuidas seda mõõta? Mis üldse mõõdab kooli headust? Kas ja mida annavad meile eksamitulemuste põhjal koostatud pingeread? Millist tagasisidet koolid tegelikult vajavad ja kes seda andma peab? Toome näiteid Hea kooli ja Hea lasteaia konkurssidel osalenud koolide ning lasteaedade kogemustest.
  13. Õmblusteta haridus, takistusteta haridus- ja kultuurikorraldus (Tõnis Lukas, Helmer Jõgi)
    Praegu on väljalangevus nii gümnaasiumist kui kutsekoolist suur, pettunud või muidu lohakil noori liiga palju. Kahe koolitüübi sügavam integratsioon nii ühisõppekavade kui individuaalkavade tasemel hajutaks jutud kutseharidusest kui tupikteest ja rikastaks seega noorte valikuid. Noor peaks saama kokku panna endale võimete ja huvidekohase haridustee – eesmärgiks on seda takistavate barjääride maha lõhkumine nii põhi-, kesk- kui ka kõrghariduslikus õppes, aga ka parem koostöö üle eri omandivormide piiride. Õppekava läbimist toetavad koolivälised tegevused kõigis elusfäärides.
  14. Täiskasvanud õppijani jõudmine (Tiina Jääger, Reet Valgmaa)
    Fookus: Kas vähemate võimalustega õppijani jõudmine on koolituse pakkuja vastutus või probleem, mis vajab laiemat lahendajate ringi?
    Probleem: On olemas dokumendid, kampaaniad, retoorika, arutelud, on olemas koolituse pakkujad/korraldajad ja on olemas potentsiaalsed õppijad. Kuidas peaks toimima, et need kolm osapoolt kokku saaks ning tekiks ühine eesmärk. Kuidas luua sellised tingimused, et koolituse korraldaja jõuaks võimalikult paljude, just vähemate võimalustega ja madala motivatsiooniga õppijani?
  15. Elukestev õpirajal püsimine ja selle võimekuse toetamine (Reet Laja, Tiiu Männiste)
    Fookus: Elukestva õppe poliitikate kohandamine muutuvate õpi- ja töökeskkondadega.
    Elukestval õpirajal püsimine sõltub osaleja aktiivsusest ning seda toetavast poliitikatest, töö- ja õpikeskkondadest. Õppes osalemise aktiivsust soodustab/mõjutab aina enam ka tehnoloogia areng. Ideaalis peaks pidevalt muutuv ja avarduv elukestva õppe väli sisaldama nii personaalseid igapäeva toimetuleku kui ka laiemaid ühiskonna, kultuuri-, ja töömaailmas tekkivate probleemide lahendamise oskusi.
    Millele peaksime tähelepanu pöörama?
    Elukestva õppe aina avarduvad väljundid ja võimalused sunnivad küsima, kuivõrd suudavad senised toetajad (haridus- ja tööturupoliitikud, tööandjad jt) ja koolitajad püsida kiirete muutuste rajal, millistele uutele oskustele peaks enam tähelepanu pöörama; kuidas kasutada aktiivsete õppijate kogemusi ja uuenduslike töökeskkondade võimalusi elukestva õppe võimestamiseks; milliste uute vahenditega või kuidas aktiviseerida elukestva õpiraja passiivsemaid osalejaid ja neid, kes pole sinna veel jõudnud

 

NB!
Siinne nimekiri loetleb vaid Eesti Haridusfoorumi läbiviidavaid töötubasid; kongressil on töötubasid veelgi – töötubade täieliku nimekirja leiate SIIT.

 

 

Töötubade ladusaks ja tõhusaks toimimiseks paluvad korraldajad töötubade juhtidel silmas pidada järgmist:

  • Et töötubade väljundid tõhusalt strateegia võtmeküsimuste arendamisse panustaksid ning ekspertrühmad oma seni tehtud tööle tagasisidet saaksid, paluvad korraldajad kõigil töötubade juhtidel niipea kui võimalik täpsustada oma töötoa eesmärki ja fookust ning sõnastada konkreetsed aruteluküsimused, millele töötoas vastuseid oodatakse.

  • Arutelu- ehk fookusküsimusi ei tohiks olla üle 3-4 Oma töötoa fookusküsimused ja eesmärgiseade palun saatke aadressile: haridusfoorum@haridusfoorum.ee hiljemalt 9.novembriks.
  • Soovitame töötubade juhtidel kutsuda oma töötubadesse osalejaid, kes on töötoa teema asjatundjad
  • Töötuba algab sissejuhatusega teemasse – miks on valitud arutamiseks antud teema, kuidas see teema on strateegiliselt tähtis ja mida oleks sellel teemal lisada hariduse tuleviku visiooni
  • Töötoa juhid selgitavad töötoa eesmärgid, kuhu tahetakse välja jõuda.
  • Töö tulemusena pannakse kirja ettepanekud ja tagasiside haridusstrateegia ekspertrühmadele.
  • Töötubade arutelude tulemusena ootavad korraldajad nii suulist kui kirjalikku kokkuvõtet.

  • Kvaliteetse kirjaliku kokkuvõtte saamiseks peab töötoas olema kokku lepitud nn protokollija, kes teeb arutelust jooksvalt kokkuvõtte.
  • Suuline kokkuvõte tuleb ettekandmisele suures saalis peale töötubade lõppu.
    Kirjalik kokkuvõte vormistatakse Padlet.com keskkonnas, mille kasutamiseks tehakse juhend (koostab Astrid Sildnik)

 

Eesti Haridusfoorumi töötubade info leiate siit.

 

 

Kongressi osalemistasu info:

24.-25. nov: 25.-/10.- (üliõpilasele ja pensionärile)
24. nov: 15.-/5.- (üliõpilasele ja pensionärile)
25. nov: 20.-/5.- (üliõpilasele ja pensionärile)
Üldhariduskoolide õpilastele tasuta, registreerumine vajalik!
23. nov: ainult KUTSETEGA

Osalustasu saab kanda pangakontodele:
Swedbank EE192200221068284605 (Eesti Kultuuri Koda MTÜ) või
SEB EE421010220016200017 (Eesti Haridusfoorum MTÜ)

 

 

Transport

Transport Tallinnast ja Tartust on tasuta osalejatele, kes on ülekandega osalustasu maksnud hiljemalt 19.11 ja registreerimisel märkinud, et soovivad bussis kohta.

24. novembril väljub buss Tallinnast kell 8.00 Vene Kultuurikeskuse (Mere pst 5) eest
24. novembril väljub buss Tartust kell 9.00 Vanemuise alumisest parklast
25. novembril väljub buss Tartust kell 7.30 Vanemuise alumisest parklast