Esileht / Uudised - Eesti Haridusfoorum

Koolijuhtide ja koolipidajate küsitluse tulemused

Marju Lauristin, Marika Saar

Eesti Haridusfoorum

11. nov 2022

Uuringu tulemuste allalaetav .PDF

Uuringu eesmärk

Selgitada ja võrrelda koolipidajate ja koolijuhtide arvamusi järgmistes küsimustes:
Hetke põhimured
Prioriteedid
Koolipidajate ja koolijuhtide koostöö
Koolijuhtide valimine ja karjäärimudel
Koolide ja koolijuhtide hindamise kriteeriumid

Küsitluste läbiviimine

Koolijuhtide ja koolipidajate küsitlused viisime läbi interneti teel platvormil Survey Monkey
Küsimustike koostamisel pidasime silmas vastuste võrreldavust
Küsitlused toimus 14. – 23 oktoobril
Küsimustike fookuse kujunemisele, levitamisele ja täitmisele aitasid tegusalt kaasa Eesti Koolijuhtide Ühendus ja Eesti Linnade ja Valdade Liit, kelle meililistide kaudu küsimustikku edastati. TÄNAME!

Vastanute hulk ja koosseis

Koolijuhid: 84 vastajat, neist 64 naist ja 24 meest
Koolijuhtidest olid 27 60-aastased või vanemad, 43 olid vanuses 50-60 ning 18 olid vanuses 40-50 aastat. Ainult 7 olid nooremad kui 40.
Koolijuhtidest valdava osa koolipidajaks oli omavalitsus, riigikoolide juhte oli 4 ja erakoolide juhte 2
Koolipidajad: 37 vastajat, neist 33 naist ja 4 meest
Koolipidajatest oli vanemaid kui 60 6 vastajat, vanuses 50-60 oli 15 vastajat, vanuses 40-50 oli 10 koolipidajat ning nooremaid kui 40 oli 7.

Vastanute erialane kogemus ja hariduslik ettevalmistus

Koolijuhtidest oli üle poole (46 vastajat) olnud ametis üle 10 aasta ja ainult 10 alla 3 aasta
56 koolijuhti ehk 2/3 vastanutest omas akadeemilist kraadi (neist 49 haridusvaldkonnas), koolipidajate seas oli kraadiharidus pooltel (17 vastanut), neist 15 omasid haridusvaldkonna kraadi.
Koolijuhtidest oli veerand (20 vastajat) käinud juhtimiskoolitustel, samas koolipidajatest oli peaaegu kolmandik (10 vastajat) end täiendanud haridusalastel koolitustel

Millised on suurimad murekohad? (vaba vastus)

Suurimad mured:

	Koolijuht	Koolipidaja
Õpetajate, tugispetsialistide defitsiit	70%	38%
Raha, palk, eelarve, investeeringud	48%	43%
Kaasav haridus, HEV õpilased	40%	33%
Õppekeel, muukeelsed õpilased, sh ukr	24%	26%
Ülekoormus	23%	5%
Juhtimine, tunnustamine, motivatsioon	23%	19%
Muutused, õppekava, eksamid	14%	13%

Koolijuhtide hinnang probleemide olulisusele

Kui oluliseks peate oma töös järgmiste probleemidega tegelemist? (hinnake 3-pallisel skaalal, 3= kõige tähtsam, minu esmane prioriteet; 2= oluline, kuid hetkel mitte esmatähtis, 1= hetkel suhteliselt ebaoluline)
	3 - minu jaoks esmatähtis		2 - üldiselt oluline		1 suhteliselt ebaoluline		kõik	KOHT
Kooli juhtkonna, õpetajate ning tugispetsialistide vaheline usaldus ja koostöö, ühtse meeskonnana toimimine	89%	74	10%	8	1%	1	83	1
Õpilaste ja kooli töötajate heaolu ja turvatunne, vaimne ja füüsiline tervis, liikumis- ja sportimisvõimalused, tervislik koolitoit jne	88%	73	12%	10	0%	0	83	2
Personaliprobleemid, õpetajate ja tugispetsialistide leidmine, motiveerimine, suunamine	83%	69	14%	12	2%	2	83	3
Koolikultuur, väärtused, sümbolid, traditsioonid, vaimsus	76%	63	23%	19	1%	1	83	4
Koolielu demokraatlik korraldus, avatud ja kriitikat soosiv õhkkond nii õpilaste, õpetajate kui juhtkonna tasandil	67%	56	33%	27	0%	0	83	5
Kooli hea maine, silmapaistvate tulemuste saavutamine ja tunnustamine nii õppetöös kui muudes valdkondades	66%	55	31%	26	2%	2	83	6
Õppetöö kaasajastamine, õpikäsitluse, õppekava ja metoodika uuendamine	64%	54	35%	29	1%	1	84	7
Selged nõudmised ja ülesanded töötajatele ja tagasiside nende täitmise kohta, sisehindamine	57%	47	41%	34	2%	2	83	8
HEV või erineva emakeelega õpilased	52%	43	39%	32	10%	8	83	9
Kooli finantsolukord, rahaline toimetulek	46%	38	54%	44	0%	0	82	10
Kooli füüsilise keskkonna kvaliteet, tehnoloogiline varustatus, tervisenõuetele vastavus jne	40%	33	58%	48	2%	2	83	11
Ruumiprobleemid, ehitus jms	28%	23	53%	44	19%	16	83	12
Koostöö koolipidajaga, kohalike haridusjuhtidega	25%	21	70%	58	5%	4	83	13
Kooli parterlus kogukonnaga, ettevõtetega, muude asutuste ja organisatsionidega (muuseumid, noortekeskused jne)	24%	20	59%	49	17%	14	83	14
Koostöö lastevanematega, hoolekoguga	21%	18	68%	57	11%	9	84	15
Osalemine hariduspoliitiliste otsuste arutamises ja ettevamistamises	18%	15	66%	55	16%	13	83	16
Koostöö riigiga, haridusministeeriumiga	10%	8	64%	53	27%	22	83	17
Muu probleem	5%	1	30%	6	65%	13	20

Koolijuhtide ja koolipidajate prioriteetide võrdlus

Kui oluliseks peate oma töös järgmiste küsimustega tegelemist?	3- kõige olulisem		2 - üldiselt oluline		1 - suhteliselt ebaoluline		Koht	Koht
	Koolijuht	Kooli pidaja	Koolijuht	Kooli pidaja	Koolijuht	Kooli pidaja	Koolijuht	Kooli pidaja
Suhted kooli juhtkonna ja töötajate vahel	89%	62%	10%	30%	1%	8%	1	5
Õpilaste ja kooli töötajate heaolu ja turvatunne, vaimne ja füüsiline tervis	88%	62%	12%	35%	0%	3%	2	5
Õpetajate ja tugispetsialistide leidmine, motiveerimine	83%	84%	14%	14%	2%	3%	3	1
Koolikultuur, väärtused, sümbolid, traditsioonid, vaimsus	76%	42%	23%	44%	1%	14%	4	11
Koolielu demokraatlik korraldus, avatud ja kriitikat soosiv õhkkond	67%	57%	33%	38%	0%	5%	5	8
Kooli hea maine, silmapaistvad tulemused nii õppetöös kui muudes valdkondades	66%	57%	31%	41%	2%	3%	6	8
Õppetöö kaasajastamine, õpikäsitluse, õppekava ja metoodika uuendamine	64%	46%	35%	49%	1%	5%	7	8
Selged nõudmised ja ülesanded töötajatele ja tagasiside nende täitmise kohta, sisehindamine	57%	62%	41%	30%	2%	8%	8	5
HEV või erineva emakeelega õpilased	52%	65%	39%	30%	10%	5%	9	4
Kooli finantsolukord, rahaline toimetulek	46%	35%	54%	62%	0%	3%	10	16
Kooli füüsilise keskkonna kvaliteet, tervisenõuetele vastavus jne	40%	42%	58%	53%	2%	6%	11	11
Ruumiprobleemid, ehitus jms	28%	34%	53%	60%	19%	6%	12	17
Koostöö koolipidajaga, kohalike haridusjuhtidega	25%	69%	70%	25%	5%	6%	13	3
Kooli ja kogukonna partnerlus, koostöö muude asutustega	24%	41%	59%	46%	17%	14%	14	14
Koostöö lastevanematega, hoolekoguga	21%	38%	68%	57%	11%	5%	15	15
Osalus hariduspoliitiliste otsuste arutamises ja ettevamistamises	18%	78%	66%	19%	16%	3%	16	2
Koostöö riigiga, haridusministeeriumiga	10%	42%	64%	58%	27%	0%	17	11

Kas nõustute arvamusega, et riik peaks andma koolijuhile seadusega suurema iseseisva otsustusõiguse koolielu korraldamisel ning tagama koolijuhi sõltumatuse välisest survest?

Kas peate õigeks, et koolijuht valitaks ametisse tähtajaliselt?

	Koolijuht	Koolipidaja
Ei poolda tähtajalist valimist	56%	19%	47	7
Jah, võiks valida viieks aastaks	8%	56%	7	20
Jah, võiks valida pikemaks ajaks ( näiteks seitsmeks aastaks )	36%	25%	30	9
	Vastas		84	36

Mida tuleks koolijuhi valimisel eeskätt arvesse võtta? Koolijuhtide vastused

Koolijuht
Mida tuleks koolijuhiks valikul eeskätt arvesse võtta?	5 - äärmiselt oluline, kõige tähtsam	4- väga oluline, kuid mitte määrav	3- soovitav, mõnevõrra oluline	2- mitte eriti oluline	1- täiesti ebaoluline	KOHT
Eetilised arusaamad, usaldusväärsus, ausameelsus	92%	8%	0%	0%	0%	1
Suhtlusoskus, sotsiaalsed pädevused	90%	8%	1%	0%	2%	2
Intelligentsus, lai silmaring	81%	17%	2%	0%	2%	3
Liidriomadused, organiseerimisvõime	78%	22%	0%	0%	0%	4
Pedagoogilised tõekspidamised, väärtused, eesmärgid	69%	30%	1%	0%	0%	5
Innovatiivsus, uuenduslikkus	60%	37%	2%	0%	7%	6
Hariduslik ettevalmistus ja enesetäiendamine	58%	30%	12%	0%	0%	7
Autoriteet, maine kogukonnas ja kolleegide seas	39%	51%	10%	1%	0%	8
Finantspädevus, majandamisoskused	36%	51%	12%	1%	0%	9
Juhtimiskogemus haridusvaldkonnas	24%	44%	26%	4%	0%	10
Õpetajatöö kogemus	18%	49%	29%	5%	0%	11
Muu juhtimiskogemus	8%	57%	23%	10%	0%	12
Midagi muud	8%	8%	38%	0%	0%	13
Poliitilised tõekspidamised, ühiskondlik aktiivsus	2%	25%	41%	24%	46%	14

Mida tuleks koolijuhi valimisel eeskätt arvesse võtta? Koolipidajate vastused.

Koolipidaja
	5- määrav, kõige olulisem	4- väga oluline, kuid mitte määrav	3- soovitav, mõnevõrra oluline	2- mitte eriti oluline	1- täiesti ebaoluline	KOHT
Eetilised arusaamad, usaldusväärsus, ausameelsus	95%	5%	0%	0%	0%	1
Suhtlusoskus, sotsiaalsed pädevused	94%	6%	0%	0%	0%	2
Liidriomadused, organiseerimisvõime	86%	14%	0%	0%	0%	3
Intelligentsus, lai silmaring	81%	19%	0%	0%	0%	3
Hariduslik ettevalmistus ja enesetäiendamine	65%	30%	5%	0%	0%	4
Pedagoogilised tõekspidamised, väärtused, eesmärgid	61%	36%	3%	0%	0%	5
Innovatiivsus, uuenduslikkus	59%	38%	3%	0%	0%	6
Finantspädevus, majandamisoskused	46%	49%	5%	0%	0%	7
Autoriteet, maine kogukonnas ja kolleegide seas	41%	43%	14%	3%	0%	8
Muu juhtimiskogemus	28%	53%	19%	0%	0%	9
Juhtimiskogemus haridusvaldkonnas	22%	64%	8%	6%	0%	10
Midagi muud	14%	14%	29%	0%	43%	11
Õpetajatöö kogemus	8%	22%	58%	8%	3%	12
Poliitilised tõekspidamised, ühiskondlik aktiivsus	3%	33%	28%	31%	6%	13

Mille alusel hindab koolipidaja koolijuhi töö tulemuslikkust? Koolijuhtide vastused

Koolijuhid:
	3- kõige olulisem	2- oluline, kuid mitte määrav	1 - suhteliselt vähem oluline	0- see ei mängi mingit rolli	KOHT
Koolijuhi koostöövõime koolipidajaga ning teiste	74%	19%	7%	0%	1
Õpilaste heaolu, rahulolu kooliga,	66%	28%	6%	0%	2
Koolikultuur, vaimne õhkkond koolis	63%	29%	7%	1%	3
Toimetulek koolipidaja poolt seatud eesmärkidega	51%	39%	6%	4%	4
Koolijuhi väärtused ja põhimõtted	51%	37%	11%	1%	5
Õpetajate jm töötajate tagasiside, rahulolu koolijuhi tegevusega	46%	50%	4%	0%	6
Lapsevanemate tagasiside, rahulolu koolijuhi tegevusega	36%	57%	7%	0%	7
Finantsküsimuste lahendamine, kooli majandamise efektiivsus	33%	61%	6%	0%	8
Koolijuhi autoriteet kogukonnas	28%	54%	16%	2%	9
Õppetöö tulemused teiste koolidega võrreldes	17%	58%	22%	4%	10
Kooli partnerlus ettevõtete ja teiste organisatsioonidega	11%	55%	29%	5%	11
Kooli saavutused spordis või silmapaistev edukus muudes valdkondadaes	8%	54%	35%	2%	12

Mille alusel hindab koolipidaja koolijuhi töö tulemuslikkust? Koolipidajate vastused

Koolipidaja
	3- Kõige olulisem	2- oluline, kuid mitte määrav	1 - suhteliselt väheoluline	0- see ei mängi mingit rolli	KOHT
Koolikultuur, vaimne õhkkond koolis	92%	8%	0%	0%	1
Õpilaste heaolu, rahulolu kooliga,	81%	14%	6%	0%	2
Koolijuhi koostöövõime koolipidajaga ning teiste	75%	25%	0%	0%	3
Koolijuhi väärtused ja põhimõtted	74%	26%	0%	0%	4
Toimetulek koolipidaja poolt seatud eesmärkidega	65%	32%	3%	0%	5
Õpetajate jm töötajate tagasiside, rahulolu koolijuhi tegevusega	47%	47%	6%	0%	6
Lapsevanemate tagasiside, rahulolu koolijuhi tegevusega	36%	64%	0%	0%	7
Finantsküsimuste lahendamine, kooli majandamise efektiivsus	35%	62%	3%	0%	8
Koolijuhi autoriteet kogukonnas	28%	64%	8%	0%	9
Kooli partnerlus ettevõtete ja teiste organisatsioonidega	25%	58%	14%	3%	10
Õppetöö tulemused teiste koolidega võrreldes	14%	59%	22%	5%	11
Kooli saavutused spordis või silmapaistev edukus muudes valdkondadaes	0%	56%	42%	3%	12

Hinnangud koostööle koolijuhi ja koolipidaja vahel

Koolijuhid (n=84):

Kuidas iseloomustaksite koostööd koolijuhtide ja haridusametnike vahel ?

Koostöö on väga hea, koolijuhte kaasatakse ja nende arvamusega arvestatakse piisavalt nii riigi kui omavalitsuste poolt	24%	20
Üldiselt võib rahul olla, kuid mõnikord surutakse peale kiirustavaid või läbi mõtlemata otsuseid	60%	50
Koostöö jätab palju soovida, koolijuhte ei kaasata otsuste ette valmistamisesse või jäävad nende ettepanekud arvestamata	17%	14

Koolipidajad (n=37):

Hinnake oma kogemusi koostööst koolijuhtidega (valige sobivaim vastusevariant)

Väga hea, tihe ja inspireeriv koostöö	27%	10
Üldiselt hästi toimiv koostöö	70%	26
Keskpärane, üsna formaalne koostöö	3%	1
Mitte eriti hea, suhteliselt vähene koostöö	0%	0
Koostöö puudub	0%	0

Koolijuhtide hinnang koolipidajatega koostöö vormide kasutamisele

KOOLIJUHID:	Vajalik ja piisav	Vajalik, ebapiisav	Mitte vajalik, pakutud	Ei pakuta, ei vaja	Keskmine	Koht
Haridusjuhtide üritustes ja võrgustikes osalemine	70%	24%	6%	0%	1,36	1
Nõustamine ja toetus kriitilistes olukordades, konfliktide lahendamisel	46%	39%	4%	8%	1,86	2
Isiklik suhtlus, sh arenguvestlus	43%	43%	11%	1%	1,73	3
Kaasamine plaanide ja otsuste ettevalmistamisse ja hindamisse	43%	46%	5%	5%	1,76	4
Koolitused, seminarid, õppereisid koolijuhtidele	41%	46%	2%	7%	1,87	5
Kaasamine pikaajaliste riiklike ja kohalike arengukavade tegemisse	39%	40%	7%	6%	2,01	6
Koolijuhtide tunnustamine, saavutuste märkamine	37%	47%	6%	6%	1,92	7
Materiaalne abi, täiendav rahastamine	37%	51%	5%	2%	1,87	8
Läbipaistev ja süsteemne lisatasustamise kord	28%	47%	6%	7%	2,29	9
Sisehindamine, rahuloluküsitlused jm tagasiside	26%	50%	7%	12%	2,19	10
Abi kooli arengukava koostamisel, eesmärkide püstitamisel	19%	46%	10%	20%	2,45	11
Supervisiooni või mentorluse võimalus	17%	40%	13%	23%	2,63	12

Koolipidajate hinnang koolijuhtidega koostöö vormide pakkumisele

Millist vajalikku tuge ja koostöövõimalusi olete koolijuhtidele pakkunud?
KOOLIPIDAJAD:	Vajalik, piisav	Vajalik, ebapiisav	Mitte vajalik, pakutakse	Ei pakuta, pole vaja	Keskmine	KOHT
Haridusjuhtide üritustes ja võrgustikes osalemine	86%	14%	0%	0%	1,14	1
Nõustamine ja toetus kriitilistes olukordades, konfliktide lahendamisel	68%	32%	0%	0%	1,32	2
Isiklik suhtlus, sh arenguvestlus	59%	38%	0%	3%	1,46	3
Kaasamine plaanide ja otsuste ettevalmistamisse ja hindamisse	56%	42%	3%	0%	1,47	4
Koolitused, seminarid, õppereisid	54%	41%	5%	0%	1,51	5
Koolijuhtide tunnustamine, saavutuste märkamine	54%	43%	0%	3%	1,51	6
Kaasamine pikaajaliste riiklike ja kohalike arengukavade tegemisse	36%	44%	17%	3%	1,86	7
Abi kooli arengukava koostamisel, eesmärkide püstitamisel	35%	51%	3%	11%	1,89	8
Materiaalne abi, täiendav rahastamine	28%	61%	6%	3%	1,92	9
Sisehindamine, rahuloluküsitlused jm tagasiside	20%	69%	6%	6%	1,97	10
Läbipaistev ja süsteemne lisatasustamise kord	19%	64%	14%	3%	2,00	11
Supervisiooni või mentorluse võimalus	16%	73%	5%	0%	2,05	12

Uuringust tulenevad järeldused koolijuhtide ja koolipidajate koostöö kohta

Üldiselt valitseb koolijuhtide ja koolipidajate vahel küllatki suur üksmeel probleemide olulisuse hindamisel: kõige teravam on pedagoogide defitsiit, seda nii õpetajate kui tugispetsialistide osas. Sellest on tingitud nii raskused kaasava hariduse rakendamisel kui eestikeelsele õppele üleminekul
Koolijuhid tõstavad rohkem esile õpetajate ülekoormust, eriti seoses kaasava haridusega
Eeldatust vähem ollakse mures palga- ja majandusküsimuste pärast, oletatavasti on siin riigi toetavat kätt rohkem tunda
Tahaplaanile jääb nii koolijuhtide kui koolipidajate vastustes kooli ja kodu ning kohaliku kogukonna vahelise koostöö teema
Koolijuhtide kaasamise suhtes hariduspoliitiliste otsuste ja arengukavade tegemisse on koolijuhid skeptilisemad kui koolipidajad
Koolijuhtide valitavuse ja sõltumatuse osas üksmeel puudub: koolijuhid ei poolda tähtajalist valimist ning sooviksid rohkem ise otsustamise õigusi, koolipidajad on siin pigem vastupidisel seisukohal
Koolijuhi valiku kriteeriumides suhtes on nii koolijuhtidel kui koolipidajatel esiplaanil kandidaadi isikuomadused, eelkõige eetilised ja erialased väärtused, silmaring ning liidriomadused
Samas peetakse koolijuhile vajalikuks ka pedagoogilist ettevalmistust, kas siis eelnevat õpetajatöö kogemust või haridusjuhi koolituse läbimist
Kuna on isikuomaduste olulisus valikukriteeriumina subjektiivse iseloomuga, kurdetakse valimisprotseduuride vähese läbipaistvuse üle.
Koolijuhi töö tulemuslikkuse hindamisel paistab silma teatav suhtumise nihe saavutuslikkuselt koolikeskkonna ja koolikultuuri olulisusele
Õpetajate ja õpilaste heaolu peaks nii koolijuhtide kui koolipidajate arvates olema koolijuhi töö hindamisel esiplaanil, samas kui kooli positsioon mitmesugustes edetabelites ei tundu olevat eriti oluline
Koolijuhtide ja koolipidajate koostöö vormide puhul hinnatakse hästi toimivaks haridusjuhtide võrgustikke ning mitmesuguseid koolitusvõimalusi ning isiklikul tasandil toimuvat suhtlust ja nõustamist
Piisavaks ei peeta tagasisidet, tunnustamist ja strateegilist kostööd, samuti noorte õpetajate ja koolijuhtide mentorprogramme. Probleeme tekitab ka otsuste läbipaistvus

Veebiarutelu koolikultuuri teemal 01. dets 2022 - KOKKUVÕTE

1. detsembril 2022 toimus Eesti Haridusfoorumi korraldatud veebiarutelu koolikultuuri rollist üleminekul eestikeelsele haridusele, mille juhatas sisse Marju Lauristin. Veebiarutelu põhines Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi teaduri Maria Erssi järeldoktorantuuri uuringul eesti ja vene koolide õpilaste agentsusest ehk tegevusvõimekusest pealkirjaga „Kuivõrd õppijat võimestav on eesti- ja venekeelne kool Eestis?“. Maria Erss on uuringut tutvustanud ka Postimehes (vt https://arvamus.postimees.ee/7645312/maria-erss-eesti-keelele-uleminekust-jaab-vaheks-kui-ei-muutu-koolikultuur). Teiseks esitles enda uuringut vene koolide õpetajate agentsusest Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi doktorant Ljudmila Zaitšenko. Tema ingliskeelse ettekande pealkirja võiks tõlkida kui „Koolikultuur üleminekul eesti keelele õpetajate narratiivides“. Uuringuid olid palutud kommenteerima Tartu Annelinna Gümnaasiumi direktor Hiie Asser ja Jõhvi Gümnaasiumi direktor Tatjana Ait.

Maria Erssi uuring tõukus senistes uuringutes kinnitust leidnud vene õppekeelega koolide õpilaste madalamatest õpitulemustest riigieksamitel ja PISA testides, edasise haridustee valiku piirangutest ja sissetulekute ebavõrdusest (Kunitsõn ja Kalev, 2021; Täht jt. 2018). On ka teateid koolikultuuri ja õpikäsituse erinevustest eesti- ja venekeelsetes koolides. Mõningatel andmetel piirdub konstruktivistlik ja õppijakesksem õpikäsitus põhiliselt eesti koolidega ega ole vene koolides kanda kinnitanud (Carnoy, Khavenson, Ivanova, 2015), kuigi viimase haridusstrateegia ühte põhieesmärki – muutunud õpikäsituse rakendumist ühtlaselt ja kõikjal pole Praxise raporti kohaselt ka eestikeelsetes koolides saavutatud (Praxis and CentAR 2019).

Agentsuse ehk tegevusvõimekuse mõiste sobis hästi eelnimetatud erinevuste ja ebavõrdsuse uurimiseks, kuna seda mõistetakse kui võimekust juhtida oma elu ja mõjutada inimesi ja protsesse enda ümber positiivselt (OECD, 2019). Seda on ka seostatud õpilaskeskse lähenemisega õppetöös (Goodman ja Eren, 2013) ning lähtekohana sotsiaalseks mobiilsuseks ja staatuse kujunemiseks (Schoon ja Cook, 2020).

Õppija agentsuse uuring koosnes kahest etapist: kevadel 2021 intervjuueris Maria Erss neljas eestikeelses ja neljas venekeelses koolis 10. klasside õpilasi fookusgrupi intervjuu meetodil (kokku 37 intervjueeritavat, kuid venekeelsetest koolidest osalesid ainult tüdrukud) ning sügis-talvel 2021/2022 toimus TLÜ õpilasuuringu raames küsitlus, milles osales 9309 kuuenda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilast 55-st eesti- ja neljast venekeelsest koolist. Intervjuudes jutustasid õpilased olukordadest, kus nad tundsid, et olid saavutanud agentsuse – s.t. nad tundsid, et käitusid oma tahtest lähtudes ja kontrollides olukorda, võttes vastu olulisi enda elu mõjutanud otsuseid. Ilmnes, et eesti- ja venekeelsete õpilaste võimalused tegevusvõimekust saavutada erinesid. Kui eesti õpilased rääkisid eelkõige koolivalikust ja igasugustest õppekavaga seotud valikutest (n. õppesuunad, valikained), siis vene õpilaste koolivalik oli piiratud keelebarjääri ja asukoha tõttu. Väljaspool Tallinna asuvates suure vene kogukonnaga väikelinnades tihti ongi ainult üks venekeelne (sh kakskeelne) gümnaasium ja teise linna kolimiseks pole enamasti ressursse. Samuti polnud vene õpilastel võimalik valida õppesuundi ega valikaineid. Seega rääkisid vene õpilased pigem tunnivälisest aktiivsusest, n õpilasomavalitsustes, hobide valikust, aga ka näiteks enesekehtestamisest, oskusest õpetajatele „ei öelda“, julgusest teistsugust arvamust avaldada ja üldse vanematest ja õpetajatest emantsipeeruda. Erinevused ilmnesid ka selles, kuidas õpilased oma koolikultuuri kirjeldasid: kui eesti õpilased leidsid grupis konsensuslikuna valdavalt positiivseid märksõnu, siis vene koolidest eristus vaid üks kool positiivsete märksõnade poolest ja teistes koolides suhtusid õpilased õpetajate ja õpilaste vahelistesse suhetesse kriitiliselt. Suhteid ilmestasid hirm õpetajate ees, stress ning õpetajate poolt tajutud ükskõiksus.

Kvantitatiivses uuringus, kus agentsust käsitleti kui võimekust olla tunnis aktiivselt kaasatud ning proaktiivselt kujundada enda motivatsiooni tõstev keskkond ning samuti astuda vastu tajutud ebaõiglusele, ilmnesid erinevused eesti- ja venekeelsete koolide õpilaste ning sugude vahel. Eestikeelsete koolide õpilaste hinnangud enda tegevusvõimekusele olid kõrgemad kui venekeelsete õpilaste hinnangud ning poiste hinnangud olid kõrgemad kui tüdrukute hinnangud. Venekeelsete koolide õpilased tajusid ka õpetajate toetust enda agentsusele oluliselt madalamalt kui eestikeelsete koolide õpilased. See kõik viitab erinevatele õpetaja-õpilase suhetele ning kultuurilistele erinevustele eesti- ja venekeelses koolis. Samuti vajaks edasist uurimist soolised erinevused agentsuses. Vene koolide õpilaste väiksemad võimalused valida ja kogeda mitmekesist õppekava ning õppijat võimestavaid suhteid on murekoht Eesti hariduses.

Ljudmila Zaitšenko intervjueeris 2021. aastal vene õppekeelega ja kakskeelsetes koolides 27 venekeelset õpetajat erinevates Eesti linnades. Neist 12 olid omandanud viimatise õpetajahariduse Eestis ja ülejäänud Venemaal või Nõukogude Liidus. Õpetajatel paluti rääkida hariduses tajutud muutustest minevikus, kirjeldada oma praegust tööd ning tulevikuplaane. Intervjuudest ilmnesid mitmed vastuolud. Kuigi enamik õpetajaid nägid üleminekus nõukogude haridusest iseseisva Eesti haridusmudelile positiivset muutust, sest nõukogude hariduskorraldust peeti rusuvaks ja inimsaatusi lõhkuvaks, siis ometi meenutasid vanemad õpetajad hea sõnaga vanu aegu, kui tugevad aineteadmised, distsipliin ja õpetaja roll olid veel au sees. Kõik õpetajad rõhutasid, et nende peamine professionaalne omadus on armastus laste vastu. Samas võis märgata teatud põlvkondade vahelist lõhet. Kui nooremad õpetajad on paindlikumad ja rohkem avatud uutele õppemeetoditele, siis kogenud õpetajad väärtustavad enda aine õpetuses akadeemilist traditsiooni. Hoolimata sellest, et mõned kogenud õpetajad rääkisid, et on olnud noorematele kolleegidele mentoriks, olid põlvkondade vahelised kommunikatsiooniprobleemid üsnagi tajutavad

Vene õpetajad leidsid, et vene kool Eestis on niivõrd haavatavas olukorras, et nad tunnevad pidevalt survet end tõestada, õpetada rohkem ja paremini. Õpitulemustes järeleandmisi ei tehta ja ka see takistab kohati kaasaegsemate metoodikate rakendamist. Samas väitsid nii algajad kui ka kogenenumad õpetajad, et nad naudivad neile võimaldatud pedagoogilist autonoomiat ja üritavad seda õppetöös täiel määral ära kasutada. Vene õpetajad väljendasid ka rahulolematust selles suhtes, et venekeelsetele õpetajatele ei ole loodud venekeelseid täienduskoolitusi ega ole ette valmistatud õpetajaid spetsiaalselt vene koolidele. Keelebarjäär on neid seni takistanud osalemast kursustel koos eestikeelsete kolleegidega, mistõttu nad tunnevad end olevat vaimses isolatsioonis. Siiski rõhutasid vene õpetajad, et nad saavad tuge ja julgustust kooli juhtkonnalt ja õpivad seetõttu palju. Samuti väärtustavad nad väga kolleegide vahelist professionaalset koostööd. Vene koolile on omane koostöine otsustamiskultuur: kolleegidelt küsitakse nõu ning toetatakse üksteist.

Kuigi vene õpetajad ei olnud täiesti eestikeelsele õppele ülemineku vastu, oli neil sellega seoses palju kahtlusi ja hirme. Oli nii neid, kes tundsid end üleminekul eestikeelsele õppele enesekindlalt ja arvasid, et nad saavad hakkama kui ka neid, kes pidasid olukorda, kus vene keelt kõnelev õpetaja peab vene emakeelega lapsi õpetama eesti keeles, õpilastele ja õpetajale üsna kunstlikuks. Lisaks mainisid keelekümbluskoolides õpetavad õpetajad, et eestikeelne aineõpetus on lastele, sealhulgas eriti kehva sotsiaalse taustaga õpilastele väga raske. Paradoksina selgus, et ka eesti keelt mitte valdavate venekeelsete õpetajate isiklikud lapsed olid juba ammu pandud eestikeelsesse lasteaeda või kooli, või õppisid varajasest lapsepõlvest peale keelt eraõpetajatelt.

Diskussioonis rõhutas Hiie Asser nõutust, et kogutud andmed on olulised selle poolest, et nad aitavad märgata vene kooli õpetajate ja õpilaste seas levinud teatavat alaväärsuskompleksi, mida eesti keeles õpetamine süvendab. Tatjana Aita õpilaste intervjuude ja küsitluse tulemused ei üllatanud, kuigi oma koolis (Jõhvi Gümnaasiumis) ta selliseid suhtumisi enda sõnul ei kohanud. Arutelus osales ka Narva Eesti Riigigümnaasiumi direktor Irene Käosaar, kes juhtis tähelepanu õpetaja kvalitatiivuuringu valimi esinduslikkuse küsimusele. Lõppkokkuvõttes leiti, et kuigi kvalitatiivsete uuringute valimid (ja kvantitatiivse uuringu puhul vene koolide valim) ei ole Eesti kontekstis täiesti esinduslikud, on kogutud andmestikud siiski piisavalt rikkalikud, et nii õpilaste kui ka õpetajate arvamusi ei tohiks ignoreerida. Nendest tuleks teha järeldused ja sõnastada ettepanekud, mis aitaks edendada nii eesti- kui ka venekeelsete laste haridust Eestis.

Õppijat võimestav kool, kus õppijale antakse nii vabadust kui ka vastutust teha valikuid ja ettepanekuid õppetöö paremaks korraldamiseks, anda teada oma huvidest ja arvamustest ning panustada aktiivselt nii tunnitöösse kui ka tunnivälistesse ettevõtmistesse ja otsustusprotsessidesse võiks olla sihiks ka ühtse Eesti kooli puhul. Õppija võimestamiseks on aga kõigepealt vaja võimestada õpetajaid: õpetaja peab tundma juhtkonna ja kolleegide tuge, teda peab varustama kaasaegsete teadmiste, oskuste ja õppevahenditega ning õpetaja vajab ka stabiilsust. Praegune olukord vene koolides hoiab õpetajate stressitaset kõrgel, sest muretsetakse eestikeelsele haridusele ülemineku tagajärgede pärast. Stressis õpetaja aga ei saa oma täit potentsiaali rakendada.

Carnoy, M., T. Khavenson, and A. Ivanova (2015). ‘Using TIMSS and PISA results to inform educational policy: a study of Russia and its neighbours.’ Compare: A Journal of Comparative and International Education 45(2): 248-271, doi: 10.1080/03057925.2013.855002

Goodman, J. F., and N. S. Eren (2013). ‘Student agency: success, failure and lessons learned.’ Ethics and Education 8(2): 123–139. https://doi.org/10.1080/17449642.2013.843360

Kunitsõn, N., and L. Kalev (2021). ‘Citizenship education policy: a case of Russophone minority in Estonia.’ Social Sciences 10 (4), 131. https://doi.org/10.3390/socsci10040131

OECD (2019). OECD Future of Education and Skills 2030. Conceptual Learning Framework. Student Agency for 2030. https://www.oecd.org/education/2030-project/teaching-and-learning/learning/student-agency/Student_Agency_for_2030_concept_note.pdf

Praxis and CentAR. (2019). Elukestva õppe strateegia vahehindamine. Lõpparuanne.

https://www.hm.ee/sites/default/files/1.elukestva_oppe_strateegia_vahehindamise_aruanne_0.pdf

Täht, K., K. Konstabel, K. Kask, M. Rannikmäe, D. Rozgonjuk, A. Schults, R. Soobard, P. Tõugu, and K. Vaino (2018). Eesti ja vene õppekeelega koolide 15-aastaste õpilaste teadmiste ja oskuste erinevuse põhjuste analüüs. Tartu Ülikool. https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/pisa_ev_raport_0507_006.pdf

Eesti Haridusfoorumi arutelu „Kuidas kujundada kohalikku hariduspoliitikat?“

Aeg: 11. november 2022 kell 13–17

Koht: Tallinna Ülikool Astra maja (Narva mnt 29, ruum A-046)

Päevajuht: Marika Saar, haridusentusiast

Arutelul keskendusime erinevate osapoolte vahelisele koostööle kohaliku hariduspoliitika kujundamisel. Eraldi keskmes oli koostöö koolijuhtide ja koolipidaja vahel.

Arutelul esitleti ka koolijuhtide ja koolipidajate seas läbi viidud küsimustiku tulemusi.

Päevakava

Ettekanded kell 13.00–14.30

Riigi vaatenurk – Liina Põld, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler ESITLUS
Koolipidaja vaatenurk – Marju Randlepp, Rae valla haridus- ja kultuuriameti juhataja ESITLUS
Koolijuhtide vaatenurk – Urmo Uiboleht, Tähe TERA direktor, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees
Huvitegijate vaatenurk – Elina Siilbek, Huvitegevuse ja Noorsootöö SA juhataja ESITLUS
Koolijuhtide küsitluse kokkuvõte – Marju Lauristin, EHF juhatuse liige ESITLUS
Koolipidajate küsitluse kokkuvõte – Marika Saar, EHF juhatuse liige

Paus 14.30–14.45

Paneeldiskussioon kell 14.45–15.30

Paneelis osalevad ministeeriumi esindajana Liina Põld (HTMi asekantsler), koolipidajate esindajatena Marju Randlepp (Rae vald) ja Kaarel Rundu (Tallinna Haridusameti juht), koolijuhtide esindajana Urmo Uiboleht (Tähe TERA direktor), lapsevanemate ja ettevõtjate esindajana Juhan Viise (Kadrina Hariduskogu) õpetajate esindajana Astrid Ojasoon (Kose Gümnaasium), huvihariduse ja noorsootöö esindaja Elina Siilbek ja noorte esindajana Miia Uibo (Tartumaa Noortekogu).

Paus 15.30–15.45

Arutelud rühmades kell 15.45–16.30

Kokkuvõte kell 16.30–17.00 Vaata kokkuvõtet

Ülevaate arutelust avaldas ka Õpetajate Leht 22.11.2022

Seminar “Eesti haridus - individuaalsed õpirajad ja avatud haridusruum”

11. detsembril 2021 korraldas Eesti Haridusfoorum seminari "Eesti haridus - individuaalsed õpirajad ja avatud haridusruum", mis toimus Tallinnas kohvikus Lummus (Müürivahe 20).

Seminari sissejuhatuseks esitas Marju Lauristin ülevaate Hariduse arengukava 2035 võtmeküsimustest.

Seminar toimus kerilaua formaadis ning seda juhtis Ene-Silvia Sarv.

Seminari päevakava:

11.00-11.20 - rakendamine, sissejuhatus, enesemääratlus rühmadesse

11.20-12.00 - I rühmatöö “Ideaal”

12.00-12.30 - I üldistung “Ideaalid”

12.30-13.00 - II rühmatöö “Kogemused ja adutud idud“

13.00-13.30 - II üldistung “Kogemused ja adutud idud“

13.30-14.00 - lõuna, mõnus arutelu

14.00-14.30 - III rühmatöö “Vajalikud-võimalikud sammud“

14.30-15.00 - III üldistung “Vajalikud-võimalikud sammud“

15.00-15 30 - IV rühmatöö “Tegevuste ettepanekud-sisud-osalushindamine”. Väljund - ca 5 ettepanekut igalt rühmalt tegevuste/algatuste üldtabelisse ja nende osalushindamine.

15.30-16.00 - lõppsõnad - refleksioon - (järeltegevuste ettepanekud) rühmadelt ja peakeerutajatelt.

Seminar-kerilaua kokkuvõte ilmus 13. jaanuari 2022 Õpetajate Lehes.

Peakeerutaja Ene-Silvia Sarve kokkuvõte.

Eesti Haridusfoorumi distantsõppe jätku-uuring 2021

Teist aastat järjest viis Eesti Haridusfoorum (EHF) koostööleppe alusel Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbi distantsõppega toimetuleku uuringut. 2021. aasta uuring “Teine koroonakevad õpilaste, õpetajate ja lastevanemate pilgu läbi” on jätk 2020 kevadel läbiviidud uuringule “Õpilaste, õpetajate ja lastevanemate toimetulek koroonakriisi aegses kaugõppes” .

Jätku-uuringu teostasid EHF eksperdid emeriitprofessor Marju Lauristin (TÜ), professor Krista Loogma (TLÜ), PhD Maria Erss (TLÜ), MA Ene-Silvia Sarv ning TLÜ kasvatusteaduste magistrant Leena Sirp.

Uuringu põhieesmärkideks oli:
• kontrollida 2020. aastal läbiviidud uuringu järelduste paikapidavust ja fikseerida uued tendentsid;
• lähtudes õppijakeskse hariduse kontseptsioonist selgitada distantsõppe (edasipidi DÕ) kogemuste põhjal õpilaste enesejuhtimise arendamise sõlmprobleeme nii distantsõppe kui ka tavaõppes tingimustes;
• selgitada DÕ mõju kõigi osalpoolte vaimsele tervisele ja heaolule;
• tuua laiemalt esile DÕ õppetunnid virtuaalkeskondades toimuva õppe jaoks;
• Hinnata DÕ soovitatavust kontaktõppe täienduse või alternatiivina tavatingimustes.

Uuringuga saab tutvuda SIIN

Suurfoorum 2021

EHF 2021 juubelifoorum

„Eesti hariduse tulevikuvaated - EHF25“

Aeg ja koht: 11. juunil k 11-18 Tartus HTM aulas (Munga 18)

KAVA

11.00–11.15 Avamine (Reet Laja)

11.15–11.40 Avapaneel EHF ajaloost: Reet Laja, Olav Aarna, Raivo Juurak ja Ene-Silvia Sarv VIDEO

Teadvustame laiemalt Eesti Haridusfoorumi näitel vabaühenduste rolli ja kogemust: EHF roll oluliste ja päevakorral olevate teemade püstitajana haridusavalikkuses, erinevate hariduse sihtgruppide ja sidusgruppide vahel tasakaalustajana ning küsimuste püstituse kaudu suunajana leidmaks konstruktiivseid lahendusi haridusprobleemidele.

11.40–12.10 Minister Liina Kersna ettekanne Kriisijärgsest olukorrast eesti hariduses: kuidas edasi? (ettekanne + küsimused) VIDEO (Liina Kersna ja Asko Tamme)

12.10–12.20 Tartu Linna haridusjuhtide poolne tervitus (abilinnapea Asko Tamme)

12.20–12.55 Eesti hariduse visioon 2035. Ideedest tegelikkuseni. Kriisi õppetunnid. (Krista Loogma ja Marju Lauristin) ESITLUS VIDEO

12.55–13.45 Lõunapaus

13.45–15.00 Paneeldiskussioon ’Digipööre hariduses – kriisi õppetunnid ja tulevikuvaated’ (juhatab Kristi Mets-Alunurm) Sissejuhatav ESITLUS VIDEO
Teemad ja eksperdid:

Digilahendused Eesti lasteaias ja koolis. Mis on Eesti haridusele kasulik ehk Eesti diginduse OMA ASI. (Kristi Stahl - Väike Päike digilasteaed digila.eu, Urmas Heinaste)
Digipedagoogika: kuidas tasakaalustada hariduses parimal viisil uusi digivõimalusi ja isiksuse arengut, sotsiaalseid, kultuurilisi ja ökoloogilisi pädevusi. (Mario Mäeots, Margus Pedaste - osaleb distantsilt)
Digilahenduste arendamine. Arendatud ja loodud hariduse programmide ja platvormide majanduslik ja tehnoloogiline sõltuvus. Tehnoloogia tellijate ja kasutajate (koolid, õpetajad, õpilased) vajaduste arvestamine ja kooskõlastamine. (Aivar Hiio, Birgy Lorenz)

15.00–16.10 Paneeldiskussioon ’Hariduse ja tööturu muutuvad suhted’ (juhatab Krista Loogma) VIDEO
Teemad ja eksperdid:

Tööoskuste ja pädevuste kujunemise uued mustrid: töö iseloomu ja tööturu nõudmiste ühildamine kutse- ja kõrghariduse õppekavadega. Minikraadid (Olav Aarna) ESITLUS
Eesti tööturu nõudmiste muutumine digi- ja rohepöörde kontekstis (Helen Sooväli-Sepping)
Üldpädevuste arendamine huvitegevuse kaudu. (Halliki Põlda)
Tööandjate perspektiiv – töökoha roll, täiend- ja ümberõppe vajadused koroonajärgsel ajal (Ants Sild)
Oskused, mida „õpetas“ 2020 kevadine koroona-kriis? (Krista Loogma) ESITLUS

16.10–16.35 Kohvipaus

16.35–17.45 Paneeldiskussioon ’Kriisikogemused ja tuleviku õpetaja’ (juhatab Maria Erss) VIDEO (paneeldiskussioon ja lõpudiskussioon)
Teemad ja eksperdid:

Viimase aasta distantsõppe tingimustes kogetud individuaalsete õpiteede ja avatud haridusruumi mõtestamine ja sellega seotud uued väljakutsed õpetajatele ning õpetajate järelkasvu ning ameti jätkusuutlikkuse probleemid ja lahendused. Kõne alla tuleb ka erivajadustega laste, seal hulgas andekate laste haridusvajadustega arvestamine distantsõppe ajal. Oma kogemusi ja teadmisi viimase aasta hariduskorraldusest ja õpetajakutse tulevikuvaadetest jagavad Tallinna Reaalkooli ajalooõpetaja ja õppealajuhataja Madis Somelar, Liis Reier Prantsuse lütseumist ja Raili Vilt Tartu Ülikooli Teaduskoolist ning Narva linnapea Katri Raik.

17.45–18.00 Lõpudiskussioon ja avaldus (juhatab Marju Lauristin) AVALDUSE tekst

18.00 Lõpetamine – Reet Laja

Eelteade: EHF suurfoorum 2021

1995. aastal kutsuti ühiskondliku algatusena ellu Eesti Haridusfoorum (EHF), mis 2000. aastal muudeti mittetulundusühinguks Eesti Haridusfoorum. EHF tegutsemise põhieesmärgiks on Eesti hariduse sõlmküsimuste analüüsimine, hariduspoliitiliste ja kooliga seotud huvigruppide esindajate koondamine, selleks et osalusdemokraatia, kaasatuse ja ühiskondlike kokkulepete põhimõtete kaudu panustada Eesti hariduspoliitikasse, näiteks osales Eesti Haridusfoorumi töögrupp Eesti 2035 haridusvisoonide loomisel ja haridusstrateegia 2035 koostamisel.

Seega on EHF olnud veerandsada aastat Eesti haridusavalikkuse, õpetajaskonna ja õppijate ühiseks aruteluplatvormiks, haridusvisioonide loojaks ja haridusstrateegiate algatajaks.

Eesti Haridusfoorumi töövormideks on töötoad, seminarid, iga-aastased suurfoorumid ja neid ette valmistavad eelfoorumid

EHF 25. aasta juubeliaastat on tähistatud töötubade ja seminaride reana, mis algasid novembris 2020 ning kestavad 2021 suveni. Senini toimunud eelfoorumitega ja EHFi läbiviidud uuringutega on võimalik tutvuda EHF kodulehel https://haridusfoorum.ee/

Meie juubeliüritus EHF 2021 suurfoorum ’EHF25’ toimub 11. juunil Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi aulas Munga t. 18 hübriidfoorumina.

Foorumil meenutame EHF ajalugu (Reet Laja, Olav Aarna ja Ene-Silvia Sarv), kuuleme haridusministri Liina Kersna ettekannet Eesti hariduse hetkeseisust ja kriisijärgsest arengust ning EHF juhatuse ettekannet koroonakriisi õppetundidest Eesti hariduse arenguvisooni 2035 ellurakendamise vaatevinklist (Krista Loogma, Marju Lauristin). Loodame, et meid saab tervitama tulla ka president Kersti Kaljulaid, kes on Eesti Haridusfoorumiga koostööd teinud pikka aega.

Tutvustamist leiab TLÜ läbiviidud uuring „Eesti hariduse seis: uurimuse tulemused ja järeldused hariduspoliitikale“ ja EHF distantsõppe jätku-uuring. Päeva esimese poole lõpetavad avatud sõnavõtud ehk vaba mikrofon.

Peale lõunat jätkub suurfoorum paneeldiskussioonidega hariduse sõlmprobleemide üle. Arutleme ühiselt kolmel teemal: 1) digipöördest hariduses (distantsõppe õppetunnid, digiõppe võimaluste arendamine, tulevikuvaade digioskustele, digiõppe eetilised probleemid); 2) hariduse ja tööturu muutuvad suhted (oskused ja pädevused digi- ja rohepöörde kontekstis (OSKA inimene), elukaarepõhine täiend- ja ümberõpe, töökoha roll erialases õppes, üld- ja kutsehariduse vahekorra muutumine); 3) õpetajate kriisikogemused, arenguvajadused (sh õpetaja pädevuste, töö tasustamise aluste ja töös sisu muutumine) ja järelkasv.

Traditsiooniliselt lõpetab suurfoorumi lõpudiskussioon ja ühise deklaratsiooni vormistamine.

EHF 2021 suurfoorumi ’EHF25’on jälgitav onlines (Postimees online jne)

Kohtume 11. juuni Tartus (ja virtuaalruumis).

Kohtumine šoti koolijuhtidega

23. veebruaril toimus virtuaalne kohtumine šoti koolijuhtidega, Eesti Haridusfoorumit esindasid Maria Erss ja Kristi Mets-Alunurm.

Maria Erss kohtumisest:

Tutvustasin neile meie eelmise kevade distantsõppe uuringut. Nad olid väga huvitatud Eesti kogemusest ja olid kuulnud, et Eesti on digivõimaluste kasutamise poolest paljuski teenäitaja. Mainisin ka, et arendamisel on digiõppe strateegia (vähemalt Tallinna Ülikoolis) ja nad tahtsid seda näha. Enda kogemusest rääkisid nad, et nad ei olnud algul üldse distantsõppeks valmis. Paljudel õpilastel ei olnud kodus arvutit või muud nutiseadet, kuid nüüd on enamus koole hankinud oma õpilastele IPadid. Šotimaal on koolid kohalike omavalitsuste rahastada ja koolijuhid ütlesid, et neil ei ole eriti autonoomiat ja et neid kiputakse igasuguste asutuste poolt liiga palju kontrollima. Oli huvitav kohtumine ja ma loodan, et koostöö nendega jätkub.

Ene-Silvia Sarv: Koroona-periood – kogemusi, probleeme, soovitusi

2. märtsil 2021 käis Eesti Haridusfoorumi liige Ene-Silvia Sarv ERR saates "Suud puhtaks: Koroonalüngad hariduses" (Hooaeg: 6, Osa: 146, https://etv.err.ee/1608115387/suud-puhtaks) arutlemas, mida õppida koroonaaja distantsõppe kogemusest.

Sellest kogemusest, lisades EHF korraldatud uuringu "Õpilaste, õpetajate ja lastevanemate toimetulek koroonakriisi aegses kaugõppes" tulemused ning kaasamõtlejate kommenaatrid, on vormunud artikkel, mis jagab kogemusi, ilmsiks tulnud probleeme ning soovitusi lahendusteks.

Ene-Silvia Sarv: Koroona-periood – kogemusi, probleeme, soovitusi

Ene-Mall Vernik-Tuubel in memoriam

21. jaanuaril lahkus meie hulgast pärast pikaajalist rasket haigust hea kolleeg, Eesti Haridusfoorumi asutajaliige Ene-Mall Vernik-Tuubel. Ene-Mall lõpetas 1968. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsika õpetaja diplomiga. Kuigi päriselt kooli jõudis Ene-Mall küll alles 1995. aastal, seda kodukandi Pühajärve Põhikooli direktorina, oli maailma ja inimese sügavam mõistmine ning mõtestamine ja selle arusaamises edastamine teistele tema kirg, mis avaldus igas tema rollis. Soov mõtlemise ja õppimise protsesside süvakihtides toimuvat paremini mõista viis Ene-Malle Moskva Üld- ja Pedagoogilise Psühholoogia Teadusliku Uurimise Instituudi aspirantuuri (tänases mõistes doktorantuuri), kus ta 1975. aastal edukalt kaitses psühholoogiakandidaadi väitekirja mõtlemise formaalsete ja sisuliste komponentide seosest ülesande lahendamise protsessis.

Aastatel 1968–1988 töötas Ene-Mall Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoogika ja psühholoogia kateedris erinevatel ametikohtadel alates vanemlaborandist ja lõpetades dotsendiga. Laulva revolutsiooni aastatel töötas ta Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi dotsendina. Aastatel 1990–1993 oli Ene-Mall Tallinna Pedagoogikaülikooli vanemteadur, arengu-uuringute labori juhataja ja professor. Sealt edasi oli tema töö otseselt seotud Eesti hariduselu juhtimisega: 1993–1995 Kultuuri- ja Haridusministeeriumi koolituspoliitika osakonna juhatajana, 2002–2007 Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) Koolivõrgu Büroo Lõuna-Eesti piirkonna peadirektorina ja 2007–2008 HTM koolikorralduse osakonna kuraatorina, 2008-2015 oli ta HTM kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna nõunik.

Töötades taasiseseisvunud Eesti Kultuuri- ja Haridusministeeriumi koolituspoliitika osakonna juhatajana tunnetas Ene-Mall selgelt vajadust pikaajalise haridusvisiooni järele, et oleks võimalik kavandada ka strateegiat selle elluviimiseks. Ta oli veendunud, et see visioon ei saa tekkida osakonnajuhataja kabinetis. Aktiivse ja karismaatilise inimesena asus Ene-Mall korraldama Eesti hariduskonverentsi, mis pidi kokku tooma erinevate huvirühmade esindajad ja visandama teekonna pikaajalise haridusstrateegia loomiseks. Mitmesaja osavõtjaga konverents toimuski 1995. aasta aprillis Tallinna Tehnikaülikoolis ja selle põhiliseks tulemuseks võib pidada Eesti Haridusfoorumi (EHF) tegevusmudeli kujundamist ja käivitamist. EHF asutati aga sama aasta oktoobris, st veerandsada aastat tagasi Tartu Ülikoolis toimunud suurfoorumil.

Tee Eesti pikaajalise haridusstrateegiani võttis aega kordades kauem. Kuigi koostamisega alustati juba 1995. aastal, siis ametliku tulemuseni jõuti alles 2015. aastal, kui valitsus kinnitas Elukestva õppe strateegia 2020. Vahepealsesse aega jäid mitmed vähem edukad katsetused, nagu Eesti haridusstsenaariumid 2010, Õppiv Eesti ja Õpi-Eesti, mis aga kõik oluliselt panustasid haridushuvilise kodanikuühiskonna kujunemisse. Loomulikult oli Ene-Mall nende protsesside üheks põhiliseks mootoriks läbi 25 aasta.

Elades Otepää vallas Ilmjärvel oli Ene-Mall kogukonna arendaja, osales Kappermäe seltsi tegevuses, korraldas maalilaagreid ja muid ühistegevusi.

1998. aastal omistati Ene-Mall Vernik-Tuubelile Valgetähe IV klassi teenetemärk. Aastal 2020 esitati Ene-Mall hariduse elutööpreemia nominendiks. See preemia jäi Ene-Mallel küll saamata, aga tema jäljed Eesti haridusmaastikul on muljetavaldavalt laiad ning sügavad.

Postimees

Suurfoorum 2020 - EHF 25!

Eesti Haridusfoorumi 25. suurfoorum

EHF 2020 “Tulevikukool – avatud haridusruum”

toimub sel korral seoses erilise ajaga töötubade ja seminaride reana, mis algasid novembris 2020 ning kestavad 2021 kevadeni, mil loodetavasti saame suuremas seltskonnas tähistada ka EHF 25. juubelit.

Juubeliüritused toimuvad kas veebipõhiste või ruumis ja veebis põimitud üritustena, keskendudes küsimustele: milline on/võiks olla Eesti kooli/haridusruumi nägu aastal 2035? Mis peaks olema selleks ajaks muutunud praegusega võrreldes?

Juubeliüritustel püstitatavad küsimused lähtuvad Haridusvisooni ja -strateegia 2035 ühest läbivast ideest – nn individualiseeritud õpiteede ja õmblusteta õpikeskkonna ehk avatud haridusruumi ideest, mis on ühe mündi kaks poolt. Ühelt poolt tunnustamine, et õppimine toimub niikuinii kooli kõrval vägagi erinevates autentsetes keskkondades, sh eelkõige muuseumides, töökohtadel, spordiühingutes, kogukokondades ja mitmel pool mujal. Teiselt poolt aga seda, et õpiteekonnad muutuvad üha enam inidviduaalsemateks üha enam eristuva formaalse ja mitteformaalse õppimiskogemuse tõttu. Koroona-aegne õpi- ja töökogemus on näidanud, mis juhtub, kui kodu ja kooli/töökoha vahelised vaheseinad kaovad ja seega ka mõningaid võimalikke lahendusi meile paremini kätte näidanud.

Kuidas tuleviku õpetajad ja koolivälised õppimise juhendajad töökohatdel, spordisaalides jm saavad hakkama individuaalsete õpiteede ja -kogemustega (praegu: õppijakeskne lähenemine) ning oskavad arvestada erinevates kohtades toimuvat õppimist? Need on EHF 25. suurfoorumi kesksed küsimused.

EHF on alates aastast 1995 olnud Eestis haridusvisioonide loojaks ja arutluste algatajaks. Eesti haridusfoorumi töögrupp osales tihedalt Eesti 2035 haridusvisoonide loomisel ja haridusstrateegia 2035 koostamisel.

EHF 25. suurfoorumil arutame avatud haridusruumi tegelikkuseks saamise võimalikke viise erinevate asjaosaliste kaasabil.

5. detsembril korraldasime hübriidfoorumi Tallinni Ülikooli BFMi stuudios VAATA SALVESTUST

12.00– 12.15 Avamine. Reet Laja, Eesti Haridusfoorum
Tervitus. Minister Jaak Aab, Haridus- ja Teadusministeerium

12.15– 13.15 Ettekanne. Eesti hariduse visioonid, stsenaariumid ja strateegiad: EHF ideede panus hariduse tulevikku. Krista Loogma (ESITLUS), Marju Lauristin (ESITLUS)

13.15–13.20 Seljasirutuspaus

13.20–14.20 Eelnevate arutelude kokkuvõtete paneel.

Kerilaud “Eesti avatud haridusruum ja kool” (20.10.2020) – Ene-Silvia Sarv, Viive Jüriso, Aleksander-Eeri Laupmaa (ETTEKANNE), Urmas Heinaste

Digitulevik hariduses (20.11.2020) – Maria Erss, Kristi Mets-Alunurm (ESITLUS)

Küsimused, vastused

14.20–14.50 Kohvipaus

14.50–16.20 Ümarlaud tööandjatega – Avatud haridusruum ja tulevikutöö. Ohjab Krista Loogma
Osalesid
Ants Sild – BCS/Baltic Computer Systems Koolitus AS, EEÕLS 2020 meeskonna liige (ESITLUS)
Estel Pukk – Pare juhatuse liige, Fiizy personalijuht
Peep Peterson – Ametühingute Keskliidu juht
Maire Forsel – EVEA, ettevõtja ja sotsioloog, Leisi Loomekoja asutaja
Roomet Sõrmus – Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees
Triin Kask – Idufirmade asutajate selts, juhatuse liige

16.20–16.30 Kokkuvõte

Eesti avatud haridusruum ja kool – 2020 => 2035

Eesti Haridusfoorum 2020 eelfoorum

Eesti avatud haridusruum ja kool – 2020 => 2035

20. oktoobril 2020 Tallinna Rahvaülikooli Vanalinna majas

Eelfoorumi formaat: ettemõtluskerilaud (forsight-rotaator)
Mängujuht ehk peakeerutaja: Ene-Silvia Sarv
Konsultandid: Valdo Ruttas, Margus Maksimov, Jüri Plink, Jüri Ginter, Agu Vissel
Kaaskeerutajad: kõik osalejad.

Koroona-perioodi õppimine, õpetamine ja toimetulemine uudse olukorraga oli nii katsumus kui saavutus kõigile asjaosalistele. Ekraani-esine elu kevadel ja selle kombinatsioonid tavaõppega sügisel – on selles kogemuses midagi, mis viitab haridusruumi muutumise/muutmise võimalustele?
Õppimine-õpetamine-kasvatus on üks tegevus- ja mõtteväli, mis toimub kolmel tasandil: inimene, kogukond/organisatsioon, ühiskond (sootsium, kultuur, riik jne). “Koroonakogemus” oli “šokiteraapia”, võimalik murdepunkt paber-pastakas keskkonnalt avatud haridusruumi suunas, ühetaoliselt õpirajalt – personaliseeritud õpiraja suunas.

Keskseid märksõnu:

avatud haridusruum => ideaalis puuduvad “seinad” kooli, kodu, huvihariduse, e-õppe/võrgukeskkonna, muuseumide, elukeskkonna jmt vahel;
individuaalne õpirada => õppijal/õppijale on võimalik kujundada (kujuneb) võimete, huvide ja arengu kohane õpirada läbi kogu elu;
rakenduslikud/organisatoorsed aspektid => koostöö, õppekavad ja ainekavad vmt, tunniplaan jmt, IÕK – individuaalne õppekava, HEV-õppijad, …
meie tähendusväljad ja väärtused.

Kerilaua – kollektiivse mõttetegevuse – tulemusena tekkis osalejate kogemustele ja teadmisele tuginev olevikulise kaardistus ning sõnastati suunad, ideed, algatused 21. sajandi haridusega, sh kooliharidusega seonduvaks (uuringuteks, tegevusteks kodus, veebis, organisatsioonis, sootsiumis, ühiskonnas jne). S.t. suunduti KÄESOLULT VÄESOLULE, VÄESOLULT ETTEVÕTMISTENI.
(NB! Kerilaud on Eestis 80-90ndatest alates kujunenud koosmõtlemise vorm, mille loojaks ja kultiveerijaks on Talgujate kogukond.)

Kerilaudlased-koosmõtlejad jagunesid 3 rühma:

Kool (kooliõppekava, haridusruum) = summa (klass/õpetaja + www + kodu + muuseum, muusikakool jne).

Kodu (mudel haridusruumi osana) = pereliikmed + rollid + vahendid + ettevalmistus/tugi…

Õppija (õpirada, põhi- ja keskkool, huvikool, kutsekool, kolledž jm).

Rühmatööde ja üldistungite käigus visandusid mõned trendid, mis võiksid täiendada nii EHF, koolide kui Eesti haridus 2035 seniseid vaatevälju.

Kerilaua põhjalik KOKKUVÕTE

Kerilaua kajastus Õpetajate Lehes (23.10.2020): Raivo Juurak. Kerilaudadel uuriti meie hariduse tulevikku

Tänud toetajatele-osalejatele, eriti Tallinna Rahvaülikoolile, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajajate Ühenduste Koostöökoja Kogukonnale, Eesti Haridusfoorumi liikmetele ja muidugi õpilastele ning lapsevanematele.

Eelteade: EHF suurfoorum 2020

EHF’2020' “Tulevikukool – avatud haridusruum” 5. dets Tallinna ülikoolis hübriidfoorumina

Oktoobris 1995 asutatud Eesti Haridusfoorum (EHF) on olnud veerandsada aastat Eesti haridusavalikkuse, õpetajaskonna ja õppijate ühiseks aruteluplatvormiks, haridusvisioonide loojaks ja haridusstarteegiate algatajaks. Eesti Haridusfoorumi töögrupp osales tihedalt ka Eesti 2035 haridusvisoonide loomisel ja haridusstrateegia 2035 koostamisel.

Haridusvisooni ja -strateegia 2035 kandvaks ideeks on õppijakeskse haridusmudeli täielik rakendamine ja edasiarendus, toetades individualiseeritud õpiteede ja avatud haridusruumi kujunemist Eesti haridusuuenduse peateeks. See on haridusmudel, mis usaldab õppijate kasvavat enesejuhtimisvõimet ning toetab õpetaja loomingulisust õppekavas seatud eesmärkideni jõudmisel.

Ka täna, kus see strateegia on juba jõudnud riigikogulaste lauale, ei lõpe vaidlused selle üle, kas selline valikuvabadus on hea või halb, kuidas see muudab õpetaja ja õpilase rolle, hariduskorraldust, kooli kohta kogukonnas ning kooli ja kodu suhteid. Koroona-aegne õpi- ja töökogemus on näidanud, mis juhtub, kui kodu ja kooli/töökoha vahelised vaheseinad kaovad ja seega ka mõningaid võimalikke lahendusi ja kriitilisi kohti meile paremini kätte näidanud.

Detsembri alguses tuleme kokku Haridusfoorumi veerandsajandi pikkust tegevust tähistama. Vaatame tagasi Haridusfoorumi varasemate ideede saatusele ning arutame uute ideede teostamise teid. Keskseks teemaks, mille ümber arutelud võiksid koonduda, olekski õppimine avatud haridusruumis.

*Millisena kujutleme individuaalseid õpiradu avatud haridusruumis?

*Mida tähendab ‘koolimaja’ ja ‘tunniplaan’ avatud haridusruumis?

*Milline on kogukonna, kooli, kodu ja õppija vahekord avatud haridusruumis?

*Kas kujuneb üle-Eestiline virtuaalkool?

*Mis osas tehisintellekt võib asendada õpetajat?

Enesejuhtimise rõõmud ja valud distantsõppejärgse tarkusena

18. septembril 2020 ilmus Õpetajate Lehes EHF juhatuse liikme ja ühe Haridusfoorumi uuringu "Õpilaste, õpetajate ja lastevanemate toimetulek koroonakriisi aegses haridusruumis" läbiviija Maria Erssi artikkel "Enesejuhtimise rõõmud ja valud distantsõppejärgse tarkusena".

Artiklis keskendub Maria uuringutulemustele toetudes enesejuhtimise apsektile. Artikkel on loetav SIIN.

Pilootuuring: Õpilaste, õpetajate ja lastevanemate toimetulek koroonakriisi aegses kaugõppes

Haridusfoorumi uuring "Õpilaste, õpetajate ja lastevanemate toimetulek koroonakriisi aegses haridusruumis" toimus veebiküsitlusena viimasel karantiininädalal (12-18 mail). Uurimisküsimused valmistasid ette EHF eksperdid prof Krista Loogma, PhD Maria Erss (TLÜ), prof Marju Lauristin (TÜ) ning Reet Laja. Uuringu ette valmistamises ja vastuste analüüsis osalesid ka teenekad hariduseksperdid Ene-Mall Vernik-Tuubel ja Ene-Silvia Sarv.

Uuring toimus Eesti Haridusfoorumi ja Haridus-Teadusministeeriumi koostööleppe alusel. Uuringu eesmärgiks oli fikseerida haridusprotsessi osapoolte vahetu kogemus toimetulekust väljakutsetega, mida esitas õppeprotsessi järsk üleminek kaugõppele virtuaalkeskkonnas. Kuna küsimustiku koostajad olid osalenud ekspertidena Haridusvaldkonna strateegia 2035 loomises, mille üheks keskseks teemaks on õppija enesejuhtimise võime ning õpiprotsessi individualiseerimine, nägime koroonakriisi olukorras tekkinud järsus üleminekus kodusele distantsõppele teatavas mõttes äärmuslikku testsituatsiooni, mis tõi selgesti esile, milline on reaalses olukorras õppijate, perede ja õpetajate valmisolek üleminekuks õppija enesejuhtimisel ja digitehnoloogia kasutamisel põhinevale haridusmudelile ning millised võiksid olla selle mudeli rakendamise piirid ja tingimused.

Uuring toimus nö välkküsitlusena sotsiaalmeedia keskkonnas. Haridusfoorumi FB-lehtede kaudu täitsid õpetajad, lastevanemad ja õppijad küsimustiku, mis sisaldas küsimusi toimetulekust õppija, õpetaja ja lapsevanema rolliga pealesunnitud distantsõppes, õppijate enesejuhtimise kogemusest ja abivajadustest, positiivsetest ja negatiivsetest õppetundidest ning tehnoloogiliste vahendite kasutamisest. Küsimustik levis HF võrgustiku abiga veebis jagamise teel. Nädala jooksul täitsid küsimustiku 686 õppijat, 515 lapsevanemat ja 338 õpetajat.

Uuringutulemusi ei saa käsitleda kui statistiliselt esinduslikke kõigi Eesti koolide, õpetajate, perede ja õppijate suhtes, vaid pigem kui pilootprojekti, mis aitab täpsustada hüpoteese ja küsimusi järgnevateks põhjalikumateks uurimusteks. Ehkki küsitlus ei toimunud juhuvalimi alusel, vaid pigem nn lumepallimeetodil, oli vastajate hulk ja mitmekesisus siiski piisavalt suur, et anda võimalust analüüsida nii õpetajate, õppijate kui lastevanemate vastuseid ka erinevate vastajarühmade lõikes ning teha selle põhjal ka mõningaid järeldusi ja praktilisi soovitusi.

Loe siit: Õpilaste, õpetajate ja lastevanemate toimetulek koroonakriisi aegses kaugõppes

12. juunil toimus EHF ja HITSA arutelu koroonakriisi aegse distantsõppe kohta

12. juunil 2020 toimus aruteluring ZOOMis EHF, HITSA ja HTM esindajate vahel, kus arutleti distantsõppe esialgsete kogemuste üle.

HITSA esindaja Heli Aru-Chabilan andis ülevaate HITSA kogemustest. Põhipunktidena koorusid välja järgmised õppetunnid:

Otsene (häda)vajadus digivahendite kasutamiseks lõi võimaluse õppimiseks ja õppetöö muutmiseks.
Haridustehnoloogi tugi on keskse tähtsusega.
Õpetajate digipädevused paranesid oluliselt.
Digivahendite kättesaadavuse probleem õpilaste jaoks sai lahenduse, ent eeldas head koostööd kohalikul tasandil.
Palju erinevaid õpikeskkondi loob huvitavaid võimalusi, ent „pigem vähem on parem“. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata süsteemsele lähenemisele!
Kommunikatsioon on ülioluline: nii õpetajate vahel kui lastevanematega.

Eesti Haridusfoorumi juhtgrupi poolt viidi läbi kiirküsitlus õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele koroonakriisiaegse distantsõppega toimetuleku kohta. Uuring toimus veebiküsitlusena viimasel karantiininädalal (12-18 mail). EHF facebooki lehtede kaudu täitsid õpetajad, lastevanemad ja õppijad küsimustiku, mis sisaldas küsimusi toimetulekust õppija, õpetaja ja lapsevanema rolliga pealesunnitud distantsõppes, õppijate enesejuhtimiskogemusest ja abivajadustest, positiivsetest ja negatiivsetest õppetundidest ning tehnoloogiliste vahendite kasutamisest. Nädala jooksul täitsid küsimustiku 672 õppijat, 513 lapsevanemat ja 335 õpetajat

Mõned esialgsed järeldused uurimistulemuste kohta Marju Lauristini poolt:

FB kaudu vastanud õpetajate, vanemate ja õpilaste üldine hinnang DÕP ajal toimetulekule on suhteliselt sarnane: pooled või veidi enam õpilastest tulid ennastjuhtiva õppega hästi toime, veerand kuni kolmandik vajas toimetulekuks olulist individuaalset abi ja iga kuues–seitsmes õpilane ei tulnud üldse toime või oli negativistlikult häälestatud.
Juba algklassidest alates kujunev ja ilmnev õppijate erinev enesejuhtimisvõimekus on määrava tähtsusega nende toimetulekule kriisolukorras, mõjudes otseselt nii nende endi kui vanemate ja õpetajate tervisele ning heaolule.
Enesejuhtimisvõimekus on õppijakeskse haridusmudeli nurgakivi.
Edasistes uuringutes vajab täpsemat analüüsi, kuidas hinnata ja arvestada õppijate olemasolevat enesejuhtimisvõimekust kui ressurssi õppetöö ja hariduskeskkonna korralduses ja milliste meetoditega seda arendada kui keskset üldpädevust, arvestades kooliastmete eripära.

Uurimistulemuste põhjalik analüüs, kokkuvõtted ja soovitused saavad valmis augusti lõpuks ja jõuavad ka EHF kodulehele.

Tark ja tegus Eesti 2035

Eesti Haridusfoorum on Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiline partner uue haridusstrateegia 2035 väljatöötamisel.

Korraldatud on mitmeid arutelusid, mille kokkuvõtted on saadetud HTMle:

Haridusstrateegia ümarlauad Tartus (30.05.2019) ja Tallinnas (17.06.2019)

Teadusuuringute ümarlaud Tallinnas (09.10.2019)

Ümarlaud Tulevikutöö ja tulevikuharidus Tallinnas (22.01.2020)

EHF suurfoorum 2019 Individuaalsed õpiteed avatud haridusruumis Tallinnas (18.02.2020)

Samuti on EHF liikmed panustanud ekspertrügmade töös ning teinud ettepanekuid haridusvaldkonna arendamiseks tulevikus:

EKSPERTRÜHMADE TULEVIKUVISIOONID JA ETTEPANEKUD EESTI HARIDUS-, TEADUS-, NOORTE- JA KEELEVALDKONNA ARENDAMISEKS AASTATEL 2021–2035

Kolme ekspertrühma visioonidokumentide lühikokkuvõte

Suurfoorum 2019

EHF foorum 2020: Individuaalsed õpirajad avatud haridusruumis

18. veebruar 2020 kell 11.00-17.45 Meriton ParkInn hotellis Toompuiestee 27, Tallinn

Foorumil käsitletakse individuaalseid õpiteid/õpiradasid, mis on sõnastatud haridusstrateegiat 2035 ettevalmistavates dokumentides kui kogu elukaare jooksul jätkuvat individualiseeritud õpet, kus ühiskonna arengust tulenevate eesmärkide saavutamiseks kavandatakse õppija ja õpetaja koostöös õpiprotsessi, mis arvestab õppija huve, vajadusi, võimeid, individuaalset õpistiili, eeldab õppija aktiivset osalust (agentsust) ning sisu, meetodite ja õppimise rütmi kohandamist vastavalt õppija individuaalsetele vajadustele. Individuaalne õpitee on võimestava kooli selgroog.

Foorumil arutleme, milline peaks olema avatud haridusruum kooli ümber? Kas ja kus meie haridusilmas on juba täna õpiradadega teistest ette jõutud ja kuhu võiks jõuda aastaks 2035.

PÄEVAKAVA

11.00 Kogunemine ja tervituskohv
11.30-11.35 Foorumi avamine – Reet Laja, Eesti Haridusfoorum

Modereerib professor Marju Lauristin
11.35-11.45 HTM asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts
11.45-12.15 Ettekanne professor Margit Sutrop “Õpirajad avatud õpikeskkonnas”
12.15-13.30 I paneeldiskussioon
Õppetöö individualiseerimine avatud õpiruumis: head praktikad õmblusteta õpikeskkonna loomisel. Kuidas kool avaneb?
Modereerib Ene-Mall Vernik-Tuubel, Eesti Haridusfoorum
Panelistid: Kaisa Keisk, Tartu Linnavalitsus; Krista Saadoja, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda, Oru Põhikooli õppejuht; Liivi Raudsepp, Tartu Kutsehariduskeskus; Merike Kaste, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium; Svetlana Variku, Palupera Põhikool; Tuulike Kivestu, Tartu Kunstikool; Urve Krause Pärnu Kuninga tn Põhikool

13.30-14.45 Töötoad Mida individuaalsed õpirajad ja avatud õpiruum annab õppijale, mida ühiskonnale? Kuidas kool tuleb toime muutuva olukorraga?

4 teemat (8 laudkonda) - teemad ja eestvedajad

1. Tuleviku võtmepädevused kujunevad tänaste üldpädevuste kaudu. Ene-Mall Vernik-Tuubel, Eesti Haridusfoorum
2. Avatud õpiruumi kogemused ja (üld)pädevused õpilase pilgu läbi. Marcus Ehasoo, Eesti Õpilasesinduste Liit; Eleri Pilliroog, Eesti Üliõpilaskondade Liit
3. Kuidas kooli juhtimine avatud haridusruumis toimib? Kooli juhtimine ja koolipidaja avatud haridusruumis. Toomas Kruusimägi, Tallinna Inglise Kolledži direktor
4. Kuidas muuseumipedagoogid panustavad põhikooli riikliku õppekavaga sätestatud võtmepädevuste arengusse? Virve Tuubel, Eesti Rahva Muuseum

Vt arutelude kokkuvõtteid SIIN

14.45-15.15 kohvipaus
15.15-16.15 Töötubade kokkuvõtted. Modereerib professor Marju Lauristin VAATA VIDEOT
16.15-17.15 II paneeldiskussioon VAATA VIDEOT
Teaduse, hariduse ja kultuuri sümbioos - Haridusstrateegia 2035 rakendamine. Kongressist strateegiani - kuidas edasi.
Modereerib Joonas Hellerma
Panelistid: Marju Lauristin, Tarmo Soomere, Tiiu Kuurme, Krista Loogma, Jaak Prints.

17.15-17.45 Ettekanne dotsent Airi Liimets „Inimeseks kasvamine“ VAATA VIDEOT

PULSE - täiskasvanuhariduse edendamine nutika lähenemisega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetes

Kuue riigi (Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Hispaania) partnerid viivad ellu Erasmus + strateegilise partnerluse projekti PULSE - täiskasvanuhariduse edendamine nutika lähenemisega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetes.

Projekti eesmärgiks on arendada innovaatilisi, kvaliteetseid ja paindlikke täiskasvanute õppimisviise nutikatele väikeettevõtetele.

Siht- ja sidusrühmad: täiskasvanuhariduse arendajad ja pakkujad, nutikate väikeettevõtete personaliarenduse spetsialistid, avalikud asutused, kes vastutavad hariduse juhendamise ja nõustamise eest, varasema õppe eest tunnustatud organisatsioonid, tööandjate ühendused, ametiühingud, kaubandus- ja tööstuskojad ning täiskasvanute koolituse ühingud.

Projekti kestus: 01.09.2019-28.02.2022

Strateegilise partnerluse eesmärgid:

1. Uute mustrite väljaselgitamine, kuidas katta teadlike ja kvalifitseeritud inimressursside puudust.

2. Arendada kvaliteetseid ja paindlikke lähenemisviise olemasolevate inimeste potentsiaali ja motivatsiooni vabastamiseks.

3. Edendada uute personalijuhtimismudelite ja lähenemisviiside rakendamist nutikates väikeettevõtetes.

4. Soodustada täiskasvanuhariduse uute lähenemisviiside integreerimist inimressursside haldamisse, sealhulgas produktiivsema koostöö soodustamine erinevate täiskasvanute koolituste vahel.

Projekti väljundid: Valmis metoodika AE integreerimiseks nutikatele väikeettevõtete personaliarendusmeetmetesse ning metoodika rakendamise juhised.

Projekti partnerid:

Koordinaator: Vidzemes Planosanas Regions (Läti)

Partnerid: Volkshochschule Im Landkreis Cham Ev (Saksamaa), Camara Oficial De Comercio Industria Y Navegacion De Sevilla (Hispaania), Siauliu Prekybos, Pramones Ir Amatu Rumai (Leedu), Jyvaskylan Ammattikorkeakoulu (Soome), Eesti Haridusfoorum (Eesti).

Loe lisaks

Tiina Jääger PULSE - rõõmud ja mured
Ene-Silvia Sarv Arvamuslugu
Reet Laja Mentorlusest

Kui tegeled täienduskoolituse või personalitööga või oled sellest huvitatud siis klõpsa siia

Ümarlaud Tulevikutöö ja tulevikuharidus 22. jaanuaril Tallinnas

Eesti Haridusfoorum koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldas 22. jaanuaril Tallinnas ümarlaua ‘TULEVIKUTÖÖ JA TULEVIKUHARIDUS’, mille eesmärgiks oli pakkuda täiendavat sisendit ‘Haridusstrateegiasse 2035’ ja ettepanekuid selle alusel kavandatavate konkreetsete programmide koostamisel.

Ümarlaua kava

22. jaanuar 2020 kell 14.00-17.00 Rahvusraamatukogu konverentsikeskuse väike saal

Sissejuhatavad sõnavõtud

Robert Lippin, HTM kutse- ja täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu asekantsler ESITLUS

Arto Aas, Eesti Tööandjate Keskliit

Mario Lambing, MKM majandusarengu osakonna analüütik

Arutelud ümarlaudades

Teemad:

Tulevikutehnoloogiate kasutamisega ja tööturul toimuvate muutustega toimetulekuks vajalikud põhipädevused, mis peaksid kuuluma formaalhariduse õppekavadesse (alushariduses, põhihariduses, kutse- ja gümnaasiumihariduses).
Töökohapõhise õppe ja praktika laiendamise paindlikud võimalused ja kvaliteet. Tööandjate roll töökohapõhise õppe kvaliteedi ja pädeva juhendamise tagamisel
Tööandjate ja sotsiaalpartnerite roll ja vastutus hariduskorralduses. Arengutõuget vajavate inimeste ja vananeva tööjõu toetamine.

ÜMARLAUDADE KOKKUVÕTTED

24. jaanuaril tähistatakse üle maailma rahvusvahelist hariduse päeva

Sel aastal on päeva keskseks teemaks õppimine inimeste, planeedi, õitsengu ja rahu nimel ning päeva tähistatakse nii UNESCO peakorteris Pariisis kui ÜRO peakorteris New Yorkis.

Üleilmse hariduse päeva tähistamise eesmärgiks on tõmmata tähelepanu haridusele kui inimõigusele ning ainsale võimaluse, kuidas inimkonna ees seisvatele probleemidele lahendusi leida, sest nii üleilmseid kui kohalikke probleeme saavad lahendada vaid haritud, aktiivsed ja hoolivad kodanikud.

Arengukoostöö Ümarlaua juhataja Agne Kuimet leiab, et haridus on inimkonna kestva arengu suurim eesmärk. „Me oleme üle maailma otsustanud tegeleda kestliku arengu eesmärkidega, mida on 17 ning millest üks, neljas, on suunatud kvaliteetse hariduse tagamiseks üle maailma. Samas on see üks kõige olulisem, et saada aru kõigist teistest kestliku arengu eesmärkidest ning sellest, kuidas üldse maailm meie ümber töötab. Kui maailmaharidus aitab meil aru saada globaalsetest süsteemidest, siis maailmakodanikuharidus annab meile ka vahendid, käitumaks aktiivsete ja vastutustundlike kodanikena ka väljaspool oma riiki - kogu maailmas. Maailmakodanikuharidus peab olema kättesaadav igas vanusegrupis ning nende jaoks atraktiivselt - nii formaalse kui mitteformaalses õppena.“

Üks ÜRO kestliku arengu eesmärke on tagada 2030. aastaks kõikidele tüdrukutele ja poistele tasuta, õiglane ja kvaliteetne alg- ja keskharidus. Ja tagada, et kõik õppurid omandavad teadmised ja oskused kestliku arengu toetamiseks. See tähendab muuhulgas teadmisi kestlikust arengust ja säästvast eluviisist, inimõigustest, soolisest võrdõiguslikkusest, rahu ja vägivallatu kultuuri edendamisest, maailmakodanikuks olemisest ja kultuurilise mitmekesisuse hindamisest ning kultuuri osast säästva arengu saavutamisel.

Arengukoostöö Ümarlaud esindab Eesti vabaühendusi, mis tegelevad arengukoostöö, maailmahariduse ja kestliku arengu teemadega.

Pressiteate koostas:
Mart Valner
Arengukoostöö Ümarlaud
Estonian Roundtable for Development Cooperation
+372 58040890
Telliskivi 60a, A3, 10412 Tallinn
www.terveilm.ee I www.facebook.ee/terveilm

EHF kohtus Hollandi kolleegidega

31. oktoobril toimus kohtumine EHF juhatuse liikmete ning Hollandi haridustöötajate vahel.

Hollandi haridusministeeriumi esindajad korraldasid õppevisiidi Soome ja Eestisse, et koguda kogemusi meie hariduse tulevase jätkusuutlikkuse, võrdsuse ja ligipääsetavuse kohta. Konkreetne grupp oli eriti huvitatud digitaalse kirjaoskusest, võrdsetest võimalustest ja kodanikuaktiivsusest. EHFi külastama ajendas eelkõige huvi EHFi kui vabaühenduse rollist toetada demokraatlikke protsesse ja kuidas see mõjutab avalikku poliitikat, nagu võrdsete võimaluste edendamine ja haridusele juurdepääsu tagamine.

Teadusuuringute ümarlaud Tallinnas 9. oktoobril

Eesti Haridusfoorum koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldas 9. oktoobril 2019 ümarlaua arutelu haridusteaduste teemal “Haridusuuringud uuteks strateegilisteks väljakutseteks”

Teaduspõhine õpe tugineb haridusteaduste arengule. Haridusvisooni 2035 rakendamisega tõstatuvad haridusteadustes teoreetilised ja rakenduslikud probleemid. Teadusuuringute tuge vajab enamus visoonis esitatud põhilisi ideid, sh individualiseeritud õpiradade rakendamine ja selle eeldus: õppijate üldiste pädevuste, reflektsioonivõime, enesekohaste pädevuste ja agency kujunemine läbi elukestva õpitee; samuti avatud (nn õmblusteta) haridusruumi kujundamine ning koolivälistes autentsetes keskkondades toimuva õppimise tunnustamine, uusi ideid toetava tehnoloogilise keskkonna loomine jpm.

Ümarlaud keskendus küsimusele, missuguseid teadusuuringuid on viimase 10 aasta jooksul tehtud ja milliseid on (veel) vaja, et hariduse areng saaks lähiaastatel teaduspõhise aluse?

Ajakava

12.00–13.30 Sissejuhatus – sisend aruteluks rühmades

Strateegia 2020 ja visioon 2035 (peamised ideed) – Marju Lauristin, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor
Haridusteaduste “maastik” – mis on teadmistega paremini, mis halvemini kaetud?
– Aune Valk, TÜ prorektor (esitlus) ja Krista Loogma (esitlus), Tallinna Ülikooli kutsehariduse professor
HTM: Haridusuuringute programmi lähtepunktid (vajadus baasuuringute järele haridusteadustes)
Hariduse ja teaduse seostest haridusuuringute vaatevinklist – Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president
HITSA andmeanalüütika põhisest õpiradade projektist – HITSA andmearhitekt Peep Küngas (esitlus)

13.30–14.00 Kohvipaus

14.00–15.30 Arutelud rühmades – 6 rühma, erinevate fookustega:

õpiradade individualiseerimine – kuidas leida tasakaalu õppimise inividualiseerimise ja ühisosa (õppekavad) vahel;
õppija isikususe, enesejuhtimisvõime ja agency areng, selle mõõtmine/hindamine avatud õppimise keskkondade puhul;
tehnoloogia, sh tehisintellekti mõju õppimisele ja õpetamisele lähiaastatel, tasakaal virtuaalsetes ja reaalsetes keskkondades õppimise vahel;
hariduskorraldus ja -logistika avatud õppimise keskkondade puhul;
pädevuste kujunemine ja hindamine avatud õppimise keskkonnas;
teaduskommunikatsioon: kuidas jõuab teadmine uuringute tulemustest koolide ja õpetajateni;

15.30–16.30 Rühmade töö tulemused; ümarlaua kokkuvõte
Kokkuvõte 1
Kokkuvõte 2

Haridusstrateegia ümarlaud Tallinnas 17. juunil

30. mail 2019 korraldas Eesti Haridusfoorum Tartus seminari-ümarlaua, kooskõlastatult HTM-ga strateegiaprotsessi toetamiseks ja visiooniideede selgitamiseks. Ülevaate seminarist andis Õpetajate Leht.

17. juunil toimub samalaadne kogunemine Tallinnas, Tallinna Ülikoolis kell 15.00-17.15 ruumis T-415

Ümarlaua päevakava

15.00-15.05 Sissejuhatus - Reet Laja

15.05-15.15 Kokkuvõte Eesti Kultuuri- ja Hariduse Kongressi töörühmade tööst – Astrid Sildnik

15.15-15.30 Haridusstrateegia visiooni peamised ideed - Krista Loogma

15.30-17.00 Arutelu rühmades: visioonist strateegiani, fookus 1) visiooni põhiideed: heaolu, individuaalsed õpiteed ja õppimine "igal pool" 2) õpetaja

17.00-17.15 Kokkuvõtted

Kohvipaus - jooksev

Haridusstrateegia visioonidokumendiga saab tutvuda SIIN

Kultuuri ja hariduse kongress 2018 - kajastus

Kultuuri ja hariduse kongress 2018 on selleks korraks läbi.

Töötubade kokkuvõtetega saab tutvuda Padlet.com keskkonnas.

Videod

Kongressi videosalvestised päevakaupa:

Kongressi ettekanded

Kongress meedias

Pressiteated

Kultuuri ja Hariduse Kongress 2018

Kultuuri ja Hariduse Kongress 2018
Inimese areng ja õppimine Eesti kultuuris

23. – 25. novembril 2018 Tallinnas ja Viljandis motoga “Õppimine ja areng Eesti kultuuris”.

Kongressi korraldavad Eesti Kultuuri Koda, Eesti Haridusfoorum ja Eesti Teaduste Akadeemia

Kongressi idee sai alguse Koja 2016. aasta konverentsi „Kultuur, haridus ja haritus” ettevalmistavate tegevuste käigus, mil tuli ilmsiks vajadus oluliselt tugevdada seoseid kultuuri- ja haridusvaldkonna vahel.

Kongressi üldeesmärgiks on leida hariduse-, teaduse- ja kultuuriväljade kokkupuutepunktid ja otsida võimalusi, kuidas ühendada kultuurilised jõud heade arengute nimel.

Kongressi sisueesmärgid:

toetada jagatud väärtuste ja arusaamade kujunemist, kultuuri-hariduse potentsiaali ja mõjude kohta isiksuse ning kogukondade arengus (nn rahvavalgustuslik eesmärk);
kriitiliselt mõtestada kultuuri/kasvatuse/hariduse ja inimese olukorda tänases Eestis, pöörates muuhulgas vajalikku tähelepanu väärtus- ja komberuumile, inimeste kasvatatusele ja haritusele (metarefleksiivne eesmärk);
toetada Eesti inimeste, sh õpetajate subjektsust kultuuris, ergutades nende aktiivset osalemist kultuuri- ja ühiskonnaelus, suurendada ühtekuuluvustunnet (identiteedipoliitiline eesmärk);
aidata kaasa õppija ja õpetaja maine ja staatuse tõstmisele, ergutada õppimis- ja õpetamiskultuuri edendamist ühiskonnas (sotsiaalpedagoogiline eesmärk);
koondada valitsusväliseid institutsioone (liikumisi, ühendusi), kõnelemaks kultuuri, kasvatuse ja hariduse probleemidest ning saada teada nendepoolsest valmisolekust sekkuda nende lahendamisse (sotsiaalpoliitiline eesmärk);
hinnata kasvatus- ja haridusteaduste olukorda Eestis ja teha ettepanekuid nende parandamiseks (teaduspoliitiline eesmärk).

Kongressi ettevalmistamiseks loodi Eesti Kultuuri Koja juurde töörühm, kuhu kuuluvad: Reet Laja, Pille Lill, Marju Lauristin, Marika Veisson, Tiiu Kuurme, Maria Erss, Astrid Sildnik, Tarmo Soomere, Jüri Engelbrecht, Aivar Haller, Rein Einasto, Tõnis Lukas, Viive Jüriso, Egge Kulbok-Lattik, Krista Loogma, Maarja Undusk, Indek Treufeldt, Maarja Vaino, Ene-Silvia Sarv, Ene-Mall Vernik-Tuubel, Kaie Piiskop, Olav Aarna, Raivo Juurak, Sandra Vellevoog, Tiina Jääger.

Kongress toimub kolmel päeval Tallinnas ja Viljandis:

1. päev
NB! Teaduspäeval (23.11) osalemine on kutsetega!
23.11 Teaduste Akadeemia saal – “Inimese arengu ja kasvatuprotsessi peegeldusi teadustes” on teaduse keskne päev.
Tervitus: EV President Kersti Kaljulaid
Peaesinejaks on kutsutud Alberto Zucconi, kes on Maailma Kunsti ja Teaduse Akadeemia (World Academy of Art and Science) varahoidja (Treasurer) ja Maailma Ülikoolide Konsortsiumi (World University Consortium) peasekretär (Secretary-General).
2. päev
24.11 Viljandi teater Ugala ja Viljandi Gümnaasium – “Inimeseks õppides ja kasvades”.
Ootused haridusele ja hariduse ootused kunstiinimestele. Päeva ettevalmistamisse on kaasatud Viljandi Kultuuriakadeemia õpilased.
3. päev
25.11 Estonia Kontserdisaal – “Eesti Vabariik 100″.
Päev pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile.

Novembris 2018 toimuv kongress saab olema rahva kongress, kus kõneldakse sellest, mis elus juhtub, millega on silmitsi ja omapäi jäetud need inimesed, kes veavad laste kasvatamise, harimise ja aitamise koormat. Tekitame dialoogi, kus inimesed saavad sõna, rahva esindajad avavad oma mõtteid ja räägivad kaasa. Tahame teada, mis Eestimaal sünnib kultuuri ja hariduse valdkonnas sügavuti. Kongressi “suure ringi” teemade arutelud peaksid andma inimestele, sh õpetajatele, kultuuritöötajatele tahtmist ja jõudu oma missiooniga jätkata. Et sünniks lõppdokument, kus oleks ära toodud võimalikult palju probleemkohti ja lahenduste pakkumisi. Kongressil kogutakse kokku paljude erinevate valdkondadega seotud inimeste vaatenurki ja arusaamu. Soovime, et just sellest kongressist kasvab välja uus kodanike omaalgatusel põhinev koostöövorm – kultuuri- ja haridusinimeste ühine teemaplatvorm avalikus ruumis.

Kongressi toetab teiste seas Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Linnavalitsus, Viljandi Linnavalitsus.

23.11 kell 10.00-18.00 Teaduste Akadeemia saal, Tallinn

PÄEVAL OSALEMINE ON AINULT KUTSETEGA!
Teaduse keskne päev “Õppimise ja kasvatuse peegeldusi erinevates teadusvaldkondades”
Väitlusjuht Indrek Treufeldt

9.30 Registreerimine, tervituskohv
10.00-10.30 Avamine
Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja prof Marju Lauristin
10.30-11.00 Avakõne: EV president Kersti Kaljulaid
11.00-11.30 Ettekanne: The sustainable social construction of the future depends on effective education and effective application of sciences
Dr Alberto Zucconi (maailma Kunstide ja Teaduse Akadeemia varahoidja, Maailma Ülikoolide Konsortsiumi peasekretär)
11.30-12.00 Ettekanne: Tänapäeva haridusest ja komplekssüsteemidest
Akadeemik Jüri Engelbrecht
12.00-12.30 Ettekanne: Neoliberalism hariduses ja teaduses Eesti moodi
Dr Kadri Aavik
12.30-13.00 Küsimused ja sõnavõtud eelnenud ettekannete alusel

13.00-14.00 Lõuna

14.00-15.00 I paneel: Ülikooli missioon ühiskonnas ning kõrghariduse, teaduspoliitika ja haridusteaduste kestlikkus
Prof Tiit Land, prof Aune Valk, akad Martti Raidal, akad Maarja Kruusmaa
modereerib prof Marju Lauristin

15.00-16.00 II paneel: Teadus õppimise sisusse panustajana; erinevate teaduste panus õppimise sisu ning viiside ümbermõtestamisse, et valmistada inimesi ette elama üha keerulisemaks muutuvas maailmas
Akad Peeter Saari, prof Marek Tamm, akad Urmas Varblane, akad Jaan Undusk
modereerib akad Tarmo Soomere

16.00-16.30 Kohvipaus

16.30-17.30 III paneel: Haridus- ja kasvatusteaduste olukorrast; millised on peamised väljakutsed, milliseid probleeme märgatakse, kui head on teaduse tööriistad nende lahendamiseks, kas poliitiline, majanduslik, administratiivne jm surve jätab teadlastele piisavalt vabadust, kas olmasolev kompetents on rahuldav ja järelkasv piisav?
Prof Äli Leijen, prof Priit Reiska, prof Margus Pedaste, prof Katrin Niglas
modereerib prof Krista Loogma

17.30 Kohapeal registreeritud sõnavõtud ja päeva kokkuvõte

Ajakavas ja esinejates võivad ette tulla muudatused!

24.11 kell 10.30-15.00 Ugala Teater 15.00-19.00 Viljandi Gümnaasium
„Inimeseks õppides ja kasvades“

Päeva suunab Reet Laja

Buss väljub Viljandisse Tallinnast kl 8.00 Mere pst Vene Kultuurikeskuse eest ja
Tartust 9.00 Vanemuise alumisest parklast.

9.45 Kogunemine, registreerimine, tervituskohv
10.30-10.45 Avamine
Viljandi linnapea Madis Timpson, haridusminister Mailis Reps ja
kultuuriminister Indrek Saar
10.45-11.00 Ettekanne: Emeriitprofessor Viive-Riina Ruusi kui KHK idee ja kava initsiaatori erilisest rollist Eesti haridusmaastikul
Olav Aarna
11.00-11.50 Arutelu: Kultuur ja haridus – kas üht vankrit vedamas?Haridusminister Mailis Reps ja kultuuriminister Indrek Saar
modereerib Joonas Hellerma
11.50-12.15 Ettekanne: OECD projektist “Haridus 2030”
Pille Liblik

12.15-12.45 kohvipaus
Johannes Käisi teose “Õpetuse alused ja teed” esitlus Ugala teatri fuajees
J. Käisi Seltsi esinaine Aina Alunurm

12.45-14.00 Paneelarutelu: Eesti hariduse ja kultuuri kestlikkusest lokaalses ja globaalses võtmes
Marju Lauristin, Margit Sutrop, Raul Eamets, Tiit Aleksejev, Ülle Matsin
modeerib Joonas Hellerma

14.00-15.00 lõuna Ugala teatris

14.40 Töötubade juhtide kogunemine Viljandi Gümnaasiumi aatriumis

15.00-18.00 Rühmatööd Viljandi Gümnaasiumis
töötubade NIMEKIRI SIIN

18.00-18.10 Sissevaade kasvatusvaldkonna arengusse
Kristi Mets ja Ene Silvia Sarv
18.10-19.00 Rühmatööde kokkuvõtted

Bussid tagasi Tallinnasse ja Tartusse

Ajakavas ja esinejates võivad ette tulla muudatused!

25.11 kell 10.30-16.00 Estonia Kontserdisaal, Tallinn
“Vaimult suureks saamine”

Päeva suunab Pille Lill

Buss väljub Tartust Tallinnasse 7.30 Vanemuise alumisest parklast.

09.30-10.30 kogunemine, registreerimine, tervituskohv
10.30-10.45 Avamine
EV peaminister Jüri Ratas, peaministri nõunik Egge Kulbok-Lattik
10.45-11.15 Noorte hääl
Eik Erik Sikk, Joosep Kään, Tõnis Tamme, Tiina Theresa Gross, Artur Haller, Oskar Kröönström, Meeri Krass, Raul Steinberg, Taavet Borovkov
11.15-12.30 Paneelarutelu: Tööturg ja ülikool – kes keda?
Mart Kalm, Mait Klaassen, Toomas Asser, Tiit Land, Hando Sutter
modereerib Märt Treier
12.30-13.00 Kokkuvõte eelnevatest kongressi päevadest
Marju Lauristin, Tiiu Kuurme ja Tarmo Soomere
13.00-14.00 Lõuna
14.00 Galina Grigorjeva “Palve” – Virgo Veldi (saksofon) ja Tiia Tenno (orel)
14.10-14.30 Esimene Isamaa kõne: Viivi Luik
14.30-14.45 Tervitus Eestimaa kultuurirahvale – Tallinna balletikooli õpilased juhendajad Kaie Kõrb, Irina Härm, Marina Volkova
14.45-15.05 Teine Isamaa kõne: Kaido Ole
15.05-15.20 Eestimaa meloodiad – Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli viiuliansambel “Võlukeeled”, juhendaja Tereza Šmerling
15.20-15.40 Kolmas Isamaa kõne: Martin Saar
15.40-16.00 Eestimaa koorimuusika klassika – segakoor K.O.O.R.
dirigent Raul Talmar

Buss tagasi Tallinnast Tartusse

Ajakavas ja esinejates võivad ette tulla muudatused!

Viljandi hariduspäev on osa kultuuri ja hariduse kongressist “Õppimine ja areng Eesti kultuuris”, mille korraldavad Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Haridusfoorum ning Eesti Kultuuri Koda ühiselt. Ühise kongressi läbiviimise idee sündis varasematel foorumitel ja meie hulgast tänaseks lahkunud emeriitprofessor Viive-Riina Ruusi eestvedamisel, tõukudes vajadusest oluliselt tugevdada seoseid kultuuri, teaduse ja haridusvaldkonna vahel. Hiljem lisandus sellele eesmärgile märska konkreetsem taotlus – arutada Viljandi hariduspäeval laia haridusavalikkusega haridusstrateegia 2035 võtmeteemasid.

Kongressi kolm päeva on pühendatud Eesti vaimse arengu kolme põhidimensiooni – teaduste, hariduse ja kunstide olukorra ja tulevikuarengute seostele. Eeldame, et kõiki neid kultuurivaldkondi ühendavaks missiooniks on inimese arengu ja õppimise toetamine ja edendamine.
Arutelude, eriti alljärgnevate töötubade olulise tulemusena ootavad korraldajad sisendit Eesti tulevikku - järgmisse haridusstrateegiasse aastani 2035. Valdav osa töötubade juhte on samas ka haridusstrateegia ekspertrühmades osalejad.

Haridusfoorumi töötoad kongressil

Heaolu loov kool (Dagmar Kutsar, Meedi Neeme)
Fookus: Kuidas luua õppijate ja õpetajate heaolu loovat kooli?
Haridust on traditsiooniliselt käsitletud tulevikku vaatavalt kui ühiskonna sotsiaalse taastootmise ühte mehhanismi. Sellest tulenevalt on hariduses väärtustatud enim õpiedu, mis on varjutanud heaolu temaatika esiletõusu haridusuuenduslikes käsitlustes. Mida silmas pidada, et koolis oleks kõigil osapooltel (õpilased ja õpetajad) hea koostööd teha? Kuidas luua koolirõõmu? Millised võiksid olla edasised sammud kooliuuenduses õpilaste ja õpetajate heaolu suurendamiseks ja kooli sidustamiseks ühiskonnaga? Arutleme uute võimaluste üle ning jagame omavahel juba toimivaid häid praktikaid.
Lõimiv haridus (Irene Käosaar, Kaja Sarapuu)
Fookus: Kuidas tekib mitmekultuuriline kool ja toimivad mitmekultuurilised võrgustikud?
Võimestav kool (Ene Mall Vernik, Kadi Kreis)
Fookus: kuidas luua kooli, mis toetab iga inimese eneseteadlikkuse arengut, oma õpitee eesmärgistamist ja seatud eesmärkide saavutamist?
Töötoa sisu: Võimestav kool loob õpikeskkonna, mis toetab õpilastel eneseanalüüsi oskuse, õpioskuse, kriitilise mõtlemise, loomingulisuse, algatusvõime, sotsiaalsete oskuste kujunemist, suutlikkust ja julgust olla loov ning püstitada ja teostada nii isiklikke kui ühiseid eesmärke. Võimestav kool toetab õppija agentsuse/subjektsuse, tema tegevusvõimekuse suurenemist, mis võimaldaks inimesel olla oma elu peremees ja tulla toime üha keerulisemaks muutuvas maailmas.
Haridus ja tööelu (Krista Loogma, Raul Eamets)
Töötuba on seotud Haridusstrateegia 2035 protsessiga. Töötuba on jaotatud kaheks 1,5 tunniseks sessiooniks.
Üks neist on pühendatud hariduse ja tööturu makroproblemaatikale, keskendudes küsimustele:
– Kas me ei peaks inimeste erialavalikud mõned aastad edasi lükkama, aega pärast gümnaasiumi, kui nad on sotsiaalselt küpsemad. Siit jätkuküsimused: Kui suures mahus tuleks gümnaasiumi õppekava muuta, et see oleks jõukohane 90% põhikooli lõpetajale? Kui see on realistlik stsenaarium on, peamised vastulaused?
– Kui me eeldame, et tuleviku haridustee on ühe rohkem indiviidi keskne ja personaliseeritud, siis kuidas me tagame riigi seisukohast oluliste erialadel õppimise? Millisel määral peaks riik suunama inimese haridusvalikuid ja mis meetmetega?
(Juhib Raul Eamets)
Teine osa töötoast käsitleb õppijate tulevikuvalmiduse (OECD Learning Framework 2030) problemaatikat ning keskendub küsimustele:
– Kuidas arendada kiirenevas ja keerukamaks muutuvas tööelus vajalikke pädevusi erinevates õppimise keskkondades?
– Millised on võimalused luua nn „õmblusteta (barjäärideta) õpikekskkond“ nende arendamiseks? Üks võimalus, mille pakkus tulevikuvisoonina CEDEFP (2108) võib olla kutsehariduse (VET) mõiste laiendamine – kutse/professionaalset õpet ei mõisteta kui eraldiseisvat haridussektorit, vaid kui osa erinevatel haridustasemetel ja keskkondades (eriti töökeskkonnas) toimuvast õppest
(Juhib Krista Loogma)
Enesekindel ja professionaalne õpetaja (Margit Timakov, Mihkel Rebane)
Fookus: Õpetaja autonoomia suurendamine ning õpetaja agentsuse toetamine. Õpetaja kutse – litsents või luksus.
Uute väljakutsetega kooskõlas olevad, õpetajaid toetavad töötingimused (Elin Ots, Edgar Roditšenko)
Fookus: Õpi- ja õpetamiskeskkond üldisemalt. Vaimse tervise hügieen. Riigi ja koolipidaja vastutus
Digipööre ühiskonnas, hariduskeskkonnas ja õppimises (Marju Lauristin, Mart Laanpere, Astrid Sildnik)
Fookus: Kuidas saavutada kõigi õppijate jaoks võrdsed võimalused (koolide taristu, kodused võimalused) tõhus metoodika ja pädevad õpetajad?
Millist kõrgharidust Eesti vajab? (Ene Grauberg, Maarja Vaino)
Eesti haridus ja kultuur maailmatuultes (Maria Erss, Katrin Maiste)
1. fookus: Hariduse üleilmastumine ja OECD roll selles. Küsimused: Milles väljendub hariduse üleilmastumine ja miks see toimub? Kuidas jõuda heaolu-keskselt eesmärgistatud õppimiseni valdavalt neoliberalistlikus maailmas/Eestis, kus üks põhiväärtusi on konkurents?
2. fookus: Eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkus. Küsimused: Kuidas tõsta eesti keele mainet eestlastest ja muust rahvusest kasutajate hulgas? Kuidas laiendada ja levitada Eesti kultuurivälja Eestis, välismaal ja veebis? (Maria Erss ja Katrin Maiste (Eesti Instituut))
Raamatukoguta kool? Kooliraamatukogude väljakutsed (Sirje Riitmuru, Lea Paasik + ERÜ kooliraamatukoguhoidjate sektsioon)
Kas kooliraamatukogu eesmärk on õpilase ja õpetaja toetamine – koostöö kooli juhtkonnaga? Kas lugemise väärtustamine ja raamatute olemasolu koolis on teadlik otsus? Kas lihtsalt raamatud riiulitel või organiseeritud asjatundlikult valik? Kas õpiala ja raamatuala koos on raamatukogu või õpikeskus? E-raamat ja e-õpik üks valikutest või ainuvõimalus? Millised on e-raamatute lugemis- ja laenutusvõimalused tegelikult? Kui palju peaks õpilane kasutama digiseadmeid õppetöös? Raamatukogu digivahendid kui võimalus ühtlustada õpilaste võimalusi digiõppes? Õpikeskus-raamatukogu võimalused õppekava üldpädevuste ja sealhulgas digipädevuse osaoskuste õpetamisel ? Kohustuslik kirjandus – kas ainult ilukirjandus? Huvi äratamine lugemise vastu – kas võimaluse pakkumine raamatunäituste, ürituste näol on juba pool võitu?
Kas raamatukogu on vajalik koht koolis lapsele, kes soovib rahulikku keskkonda koolisaginas? Raamatukoguala kui “kogupäevakooli” osa õppimise ja vaba aja sisustamise võimalustega?

Raamatukoguhoidja – kas haridustehnoloog, informaatikaõpetaja, noorsootöötaja, psühholoog ja oma ala spetsialist ühes isikus? Kas kooliraamatukogu jääb hariduse valdkonda või kultuuri valdkonda?
Kas praegune kasvatusteadus vastab Eesti (tuleviku)vajadustele? (Kristi Mets)
Töötuba otsib vastuseid järgmistele küsimustele: Milliste teemadega peavad kasvatusteadlased kindlasti järjepidevalt tegelema? Milliseid teemasid, nähtusi valdkonnas on oluline uurida? Milline on ühiskondlik ootus kasvatusteadlastele?Millised kasvatus-ja haridusteaduste kitsamad valdkonnad vajavad tõenduspõhised uuringuid?
Haridus väärtuste kujundajana (Margit Sutrop, Helen Hirsnik ja Nele Punnar)
Töötoas arutame selle üle, milliseid väärtuseid meie koolides tegelikult elatakse? Millal saame rääkida teadlikust väärtuskasvatusest ja kuidas seda mõõta? Mis üldse mõõdab kooli headust? Kas ja mida annavad meile eksamitulemuste põhjal koostatud pingeread? Millist tagasisidet koolid tegelikult vajavad ja kes seda andma peab? Toome näiteid Hea kooli ja Hea lasteaia konkurssidel osalenud koolide ning lasteaedade kogemustest.
Õmblusteta haridus, takistusteta haridus- ja kultuurikorraldus (Tõnis Lukas, Helmer Jõgi)
Praegu on väljalangevus nii gümnaasiumist kui kutsekoolist suur, pettunud või muidu lohakil noori liiga palju. Kahe koolitüübi sügavam integratsioon nii ühisõppekavade kui individuaalkavade tasemel hajutaks jutud kutseharidusest kui tupikteest ja rikastaks seega noorte valikuid. Noor peaks saama kokku panna endale võimete ja huvidekohase haridustee – eesmärgiks on seda takistavate barjääride maha lõhkumine nii põhi-, kesk- kui ka kõrghariduslikus õppes, aga ka parem koostöö üle eri omandivormide piiride. Õppekava läbimist toetavad koolivälised tegevused kõigis elusfäärides.
Täiskasvanud õppijani jõudmine (Tiina Jääger, Reet Valgmaa)
Fookus: Kas vähemate võimalustega õppijani jõudmine on koolituse pakkuja vastutus või probleem, mis vajab laiemat lahendajate ringi?
Probleem: On olemas dokumendid, kampaaniad, retoorika, arutelud, on olemas koolituse pakkujad/korraldajad ja on olemas potentsiaalsed õppijad. Kuidas peaks toimima, et need kolm osapoolt kokku saaks ning tekiks ühine eesmärk. Kuidas luua sellised tingimused, et koolituse korraldaja jõuaks võimalikult paljude, just vähemate võimalustega ja madala motivatsiooniga õppijani?
Elukestev õpirajal püsimine ja selle võimekuse toetamine (Reet Laja, Tiiu Männiste)
Fookus: Elukestva õppe poliitikate kohandamine muutuvate õpi- ja töökeskkondadega.
Elukestval õpirajal püsimine sõltub osaleja aktiivsusest ning seda toetavast poliitikatest, töö- ja õpikeskkondadest. Õppes osalemise aktiivsust soodustab/mõjutab aina enam ka tehnoloogia areng. Ideaalis peaks pidevalt muutuv ja avarduv elukestva õppe väli sisaldama nii personaalseid igapäeva toimetuleku kui ka laiemaid ühiskonna, kultuuri-, ja töömaailmas tekkivate probleemide lahendamise oskusi.
Millele peaksime tähelepanu pöörama?
Elukestva õppe aina avarduvad väljundid ja võimalused sunnivad küsima, kuivõrd suudavad senised toetajad (haridus- ja tööturupoliitikud, tööandjad jt) ja koolitajad püsida kiirete muutuste rajal, millistele uutele oskustele peaks enam tähelepanu pöörama; kuidas kasutada aktiivsete õppijate kogemusi ja uuenduslike töökeskkondade võimalusi elukestva õppe võimestamiseks; milliste uute vahenditega või kuidas aktiviseerida elukestva õpiraja passiivsemaid osalejaid ja neid, kes pole sinna veel jõudnud

NB!
Siinne nimekiri loetleb vaid Eesti Haridusfoorumi läbiviidavaid töötubasid; kongressil on töötubasid veelgi – töötubade täieliku nimekirja leiate SIIT.

Töötubade ladusaks ja tõhusaks toimimiseks paluvad korraldajad töötubade juhtidel silmas pidada järgmist:

Et töötubade väljundid tõhusalt strateegia võtmeküsimuste arendamisse panustaksid ning ekspertrühmad oma seni tehtud tööle tagasisidet saaksid, paluvad korraldajad kõigil töötubade juhtidel niipea kui võimalik täpsustada oma töötoa eesmärki ja fookust ning sõnastada konkreetsed aruteluküsimused, millele töötoas vastuseid oodatakse.
Arutelu- ehk fookusküsimusi ei tohiks olla üle 3-4 Oma töötoa fookusküsimused ja eesmärgiseade palun saatke aadressile: hiljemalt 9.novembriks.
Soovitame töötubade juhtidel kutsuda oma töötubadesse osalejaid, kes on töötoa teema asjatundjad
Töötuba algab sissejuhatusega teemasse – miks on valitud arutamiseks antud teema, kuidas see teema on strateegiliselt tähtis ja mida oleks sellel teemal lisada hariduse tuleviku visiooni
Töötoa juhid selgitavad töötoa eesmärgid, kuhu tahetakse välja jõuda.
Töö tulemusena pannakse kirja ettepanekud ja tagasiside haridusstrateegia ekspertrühmadele.
Töötubade arutelude tulemusena ootavad korraldajad nii suulist kui kirjalikku kokkuvõtet.
Kvaliteetse kirjaliku kokkuvõtte saamiseks peab töötoas olema kokku lepitud nn protokollija, kes teeb arutelust jooksvalt kokkuvõtte.
Suuline kokkuvõte tuleb ettekandmisele suures saalis peale töötubade lõppu.
Kirjalik kokkuvõte vormistatakse Padlet.com keskkonnas, mille kasutamiseks tehakse juhend (koostab Astrid Sildnik)

Eesti Haridusfoorumi töötubade info leiate siit.

Kongressi osalemistasu info:

24.-25. nov: 25.-/10.- (üliõpilasele ja pensionärile)
24. nov: 15.-/5.- (üliõpilasele ja pensionärile)
25. nov: 20.-/5.- (üliõpilasele ja pensionärile)
Üldhariduskoolide õpilastele tasuta, registreerumine vajalik!
23. nov: ainult KUTSETEGA

Osalustasu saab kanda pangakontodele:
Swedbank EE192200221068284605 (Eesti Kultuuri Koda MTÜ) või
SEB EE421010220016200017 (Eesti Haridusfoorum MTÜ)

Transport

Transport Tallinnast ja Tartust on tasuta osalejatele, kes on ülekandega osalustasu maksnud hiljemalt 19.11 ja registreerimisel märkinud, et soovivad bussis kohta.

24. novembril väljub buss Tallinnast kell 8.00 Vene Kultuurikeskuse (Mere pst 5) eest
24. novembril väljub buss Tartust kell 9.00 Vanemuise alumisest parklast
25. novembril väljub buss Tartust kell 7.30 Vanemuise alumisest parklast

In memoriam Viive-Riina Ruus

11. juulil lahkus meie seast Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi emeriitprofessor Viive-Riina Ruus.
Mälestame sügavas kurbuses meie väsimatut innustajat ja Eesti haridusmõtte säravat eestvedajat Viive-Riinat.

Eesti Haridusfoorum

Viive-Riina Ruusi ärasaatmine toimub 21. juulil kell 15 Kaarli kirikus, mälestusüritus järgneb Tallinna Ülikoolis kell 16.30 (Mare maja III korruse aatriumis).

Loe järelhüüdeid:

Hea hariduse süvahuviline!

Oled väga oodatud Eesti Haridusfoorumi arutelule

„ÕPPIMINE KRIISIDEST JA ÕPPIMISKRIISID“

Kolmapäeval, 13. detsembril 2017, algus kell 14.15, lõpp 19.00
Tallinnas, Narva mnt. 25, Tallinna Ülikooli Terra maja IV korrusel (ruum T-410)

Maailm muutub iga päevaga ikka keerulisemaks, ikka raskemini mõistetavamaks, inimese olukord järjest ebakindlamaks ja tulevik ikka vähem ennustatavaks. Järjest suureneb lõhe selle vahel, mida teame, mõistame, oskame, väärtustame ja mida oleks vaja teada, mõista, osata, väärtustada, et mitte kaotada kontrolli oma oleviku ja tuleviku üle.

Maailmapanga raport 2018 väitel valitseb maailmas õppimiskriis. Faktid näitavad, et koolis käimine ja koolitused ei pruugi tähendada, et toimuks õppimine. Seetõttu ei täida haridus sageli talle pandud suuri lootusi.
Kriisid võivad mõjuda õppimisele ja arengule ergutavalt. Ent sügavad ja süsteemsed kriisid, kui nendega ei tegelda, võivad lõppeda katastroofiga. Arutelul küsime, kas Eesti suudab kriisidest õppida või on ka meil õppimiskriis. Õppimise kriisid ei ole üksnes hariduse kriisid ja neid ei saa ka haridus omaette lahendada.
Kõigest ei jõua kõnelda. Meie seekordne valik oli:
1)teaduse valdkond; 2) põllumajanduse valdkond; 3) informatsiooni- ja kommunikatsioonivaldkond;
4) valitsemise (governance) valdkond.

Arutelu keskendub järgmistele küsimustele:
– milliseid suuri/suuremaid kriise olete antud valdkonnas märganud?
– kas meie olemasolevad (individuaalsed ja kollektiivsed) teadmised, arusaamad, oskused, väärtushoiakud on adekvaatsed ja piisavad kriiside märkamiseks ja lahenduste väljatöötamiseks?
– mis takistab või soodustab õppimist antud valdkonnas?

Inspireerivate sissejuhatavate ettekannetega esinevad:
Akadeemik Jüri Engelbrecht Maailma Kunsti ja Teaduse Akadeemia, Maailma Ülikoolide Konsortsiumi ja Rooma Tre Ülikooli aastakonverentsi 16.-18.nov.2017 („Effective Learning in an Age of Increasing Speed, Complexity and Uncertainty“) peamiste tendentside põhjal.

TLÜ professor Mati Heidmetsa ülevaadet haridusest ja õppimisest Maailmapanga raporti 2018 põhjal.

Seejärel arutatakse laudkondades, mida kriisist/kriisidest (teaduses, põllumajanduses, riigivalitsemises jne) on olnud võimalik õppida ja kas/mida siis erinevad tegijad õppisid.

Arutelu lõpeb seisukoha formuleerimisega, mis adresseeritakse asjaomastele isikutele ja/või organisatsioonidele.

Osavõtust palume teatada hiljemalt 11. detsembril aadressil

On aeg gümnaasium ja kutsekool ühe katuse alla viia

Eesti haridusfoorumi ja vabaharidusliidu ümarlaud Tallinnas ametiühingute keskliidu saalis. Fotod: Raivo Juurak

Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson märkis, et tööandjad peaksid oma töötajaid õppima suunama niisama järjekindlalt, nagu haigekassa kutsub inimesi sõeluuringule.

HTM-i analüüsiosakonna asejuhataja Tatjana Kiilo tõi välja, et Eestis suunduvad kutsekooli eelkõige vene kodukeelega noormehed.

Õpetajate liidu juhatuse liige Astrid Sildnik selgitas, kui suure surve all on tänased põhikooliõpetajad.

Kutsekoja OSKA meeskonna liige Urve Mets märkis, et kiiresti muutuvas ühiskonnas on põhikoolijärgset kutseharidust vaja järjest vähem.

Maaomavalitsuste liidu büroo tegevdirektor Ott Kasuri kutsus poliitikuid üles viima gümnaasium ja kutsekool ühe katuse alla.

Õpilasesinduste liidu esindajad Lennart Mathias Männik ja Markos Parve pooldasid mõtet, et õpilased peavad saama kooli vabalt valida. Teisalt leidsid nad, et gümnaasiumis tuleks õppida rohkem faktide leidmist, probleemide lahendamist ja teha praktilisi töid.

13. oktoobril toimus Tallinnas ametiühingute keskliidu saalis Eesti haridusfoorumi ja vabaharidusliidu ühine ümarlaud, kus analüüsiti noorte põhikoolijärgseid haridusvalikuid.

Arutelu sissejuhatuseks küsiti piltlikult, kas haridussüsteemi ülesehitust peaksid iseloomustama eelkõige müürid või pigem sillad. Küsimus oli ajendatud minister Mailis Repsi mõni aeg tagasi avaldatud mõttest, et põhikoolilõpetajad võiksid pääseda gümnaasiumisse lävendipõhiselt ja lävend võiks jääda vahemikku 3,75–3,85. See oleks müür, millest gümnaasiumi pürgija peaks üle saama. Vastasel juhul läheks ta kutsekooli.

Minister Repsi idee on leidnud nii pooldajaid kui ka vastaseid. Viimased on väitnud, et kutsekool on tupiktee ja sinna ei tohi põhikoolilõpetajaid jõuga suunata. Seevastu lävendi pooldajate arvates tõstaks lävend gümnaasiumi kvaliteeti.

Väidetud on aga sedagi, et just gümnaasium võib olla tupiktee. Nimelt on Eestis aasta-aastalt rohkem noori, kes ei lähe pärast gümnaasiumi tööle ega õpi ka edasi. Selliseid on juba üle paarikümne tuhande ja paljud neist ei lähe tööle sel lihtsal põhjusel, et ei oska ühtki tööd teha – gümnaasiumis seda ei õpetata.

Miks eelistatakse gümnaasiumi?

See oli esimene teema, mida põhjalikumalt arutati. Tallinna ülikooli professor Krista Loogma tõi ühe põhjusena välja, et ilma kutseta gümnaasiumilõpetaja saab täna tööturule siirdudes keskmiselt rohkem palka kui kutsekoolis kutse omandanu. Ettevõtjad ise põhjendavad seda sellega, et kutsekoolist tulnud noored pole isiksustena küpsed – neil on raskusi töödistsipliiniga jms.

Teine gümnaasiumi eelistamise põhjus võib Loogma väitel olla see, et gümnaasiumist pääsevad kõrgkooli ligi pooled lõpetanud, kutsekoolist aga kõigest kümnendiku ringis. Varem oli kontrast veelgi suurem: 1980. aastatel läks kutsekoolist kõrgkooli vaid 1% lõpetanutest, keskkoolist aga 60%. Selle näite põhjal näib kutsekool olevat päris kõrge müür kõrgkooli ukse ees.

Ümarlauas nimetati siiski ka erandeid. Näiteks koka, IT- ja veel mõnele erialale on tekkinud kutsekoolides nii suur konkurents, et lävendiks on palju kõrgem hinne kui 3,75–3,85. Nendelt erialadelt lähevad samuti ligi pooled kõrgkooli ja kõrgkoolid isegi eelistavad neid.

Ühe müürina kutsekooli enda ukse ees tõi Krista Loogma välja kõrgharidusega lapsevanemad – nemad ei soovita oma lastel kutsekooli minna. Nad teavad, et viimase majanduskriisi ajal oli kutseharidusega inimeste seas töötus palju suurem kui kõrgharidusega inimeste seas.

Kutsekool ja elukestev õpe

Järgmisena räägiti ümarlauas elukestvast õppest. Küsimus oli lihtne: kui inimene õpib kogu elu, pole ju kuigi tähtis, kas ta lõpetab varases nooruses kutse- või üldhariduskooli. Elukestva õppe põhimõtted toetavad mis tahes kooli lõpetanu edasiõppimist kogu elu vältel. Miks võtta siis kutsekooli suunamist nii traagiliselt?

Tatjana Kiilo HTM-i analüüsiosakonnast märkiski, et Eestis on elukestva õppega aasta-aastalt paremini – tublisti paremini kui Euroopa Liidus keskmiselt. Teha on aga veel palju, sest Eestis on paljud töötajad väheste oskustega. Probleem on ka see, et ülikooli katkestavad ligi pooled noored, kutsekooli ligi viiendik alustanutest. Gümnaasiumi katkestajaid on samal ajal vaid 1% ringis.

Ümarlauas öeldi nende arvude kommentaariks, et on üsna loomulik, et kutsekoolist langeb välja rohkem õpilasi kui gümnaasiumist, sest kutsekoolis tuleb õppida lisaks üldainetele ka eriala. Selles mõttes on gümnaasiumis kergem õppida. Järelikult peaksid kutsekooli astuma just kõige tugevamad õpilased, kes suurema õppemahuga hakkama saavad. Kipub olema aga vastupidi: lävendiga püütakse kutsekooli suunata just nõrgemaid õppijaid.

Tatjana Kiilo tõi välja soo probleemi – tüdrukutest siirdub põhikoolist gümnaasiumi 77,8, poistest aga 59,3 protsenti. Suuremates linnades läheb eesti kodukeelega tüdrukutest koguni 90% gümnaasiumi, Ida-Virumaal aga vene kodukeelega poistest ainult 40%. Vene poiste jaoks näib gümnaasiumi ukse ees ka ilma lävendita päris kõrge müür olevat.

HTM on kutsehariduskeskuste juhtidelt uurinud, mida tuleks teha, et kutsekooli efektiivsus ja maine paraneksid ning noored sinna ilma suunamisetagi õppima läheksid.

Üks kutsekoolijuhtide idee on olnud, et põhikooli tuleks hinnata selle järgi, kuidas lõpetanud kutsekoolis või gümnaasiumis edasi õpivad. Probleemiks peetakse seda, et ettevõtjate ootused kutsekoolile üha suurenevad, kuid põhikoolist kutsekooli tulijate tase pole muutunud.

Eraldi punktina on kutsekoolide juhid toonud välja vene õppekeelega põhikoolide õpilaste kehva eesti keele oskuse – mis on jälle etteheide põhikoolile.

Uudse ideena on pakutud, et kõrgkoolid peaksid ka omalt poolt kutsekoole aktiivselt toetama, et sealt rohkem tublisid noori kõrgkooli õppima läheks.

Probleemina toodi välja seegi, kutsekool ja gümnaasium ei tee head koostööd, vaid konkureerivad põhikoolilõpetajate pärast. Konkureerimine aitab aga ehitada müüri kutsekooli ja gümnaasiumi vahele.

Veel üks etteheide põhikoolile oli õpilaste digioskuste väga kõikuv tase. Kui digioskusi ongi, siis pole tegemist sellistega, mida töökohal vaja osata.

Mida teha põhikooliga?

Õpetajate liidu juhatuse liige Astrid Sildnik möönis, et noorte hakkamasaamine kutsekoolis ja ka gümnaasiumis sõltub paljuski põhikoolist. Paraku on põhikooliõpetaja sedavõrd ülekoormatud, et ei suuda praegu oma töös suurt sammu edasi teha. Astrid Sildnik tõi mõned näited.

Põhikooliõpetajad peavad tagama oma õpilastele digioskused, mida on töö juures vaja. Paraku pole õpetajale endale neid õpetatud. Kui koolil puudub haridustehnoloog, nagu tihti juhtub, on tal veelgi raskem.

Iga aastaga tuleb tavakooli juurde hariduslike erivajadustega lapsi. See tähendab, et lisaks digikirjaoskusele peab põhikooliõpetaja õppima ka eripedagoogikat. Paraku on ka selle ala spetsialiste koolides vähe. Nii vähe, et klassidesse, kust lausa karjumist ei kosta, nad ei jõua, ütles Astrid Sildnik.

Põhikooliõpetaja kolmas uus ülesanne on olla kõige muu kõrval ka karjäärinõustaja, ning sedagi peab ta alles õppima.

Astrid Sildnik ütles oma sõnavõtu kokkuvõtteks, et nõudmised põhikooliõpetajale on järjest kasvanud. Õpetajad püüavad hakkama saada, kuid töötingimused paranenud pole. Lahendus oleks, kui põhikooliõpetaja tunnikoormus langeks sel määral, et ta jõuaks uusi nõudmisi korralikult täita. Muidu pole põhikoolis varsti enam üldse õpetajaid, hoiatas Astrid Sildnik.

Täiskasvanuharidus tuleb appi

Vabaharidusliit on organisatsioon, mis tuleb haridusmüüride vahele kinni jäänud noortele appi. Liidu juhatuse liige Tiina Jääger ütles, et Eestis on praegu 32 vabahariduslikku koolituskeskust. Seal õpib igal aastal ligi 20 000 täiskasvanut, kellest paljudele saab pakkuda tasuta koolitust.

Paraku on õppimise jätkamisest vabahariduse keskustes huvitatud vähesed, eelkõige 30–45-aastased kõrgharidusega naised, kes suudavad kursuste eest maksta. Paljudel madalama haridustasemega inimestel on aga õppimisest nii halvad mälestused, et neid on raske edasi õppima meelitada. Ainus võimalus äratada nende huvi õppimise vastu on alustades looduse ja kultuuri põnevamate teemadega. Sealt saab tasapisi edasi minna tõsisema õppimise juurde. Vabaharidusliit teeb kõik selleks, et kursustele tulnud jätkaksid õpinguid kas täiskasvanute gümnaasiumis või kutsekoolis, mis on mõlemad õppijatele tasuta.

Tiina Jääger ütles, et uuesti õppima hakkamine on hea kahes mõttes. Uuringud näitavad, et õppiv inimene on õnnelikum ja jääb harvemini haigeks. Teiseks on Eestis nii suur töökäte puudus, et iga inimese tagasitulek õppimise ja senisest keerukama töö juurde aitab seda probleemi leevendada.

Ka ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson pidas täiskasvanute õppimist väga tähtsaks. Õppimata pole võimalik töökohtade innovatsiooniga kaasas käia. Soomes on Turu kutsehariduskeskuse õpilastest 75% täiskasvanud. Õppima ei pea üksnes tööga seotut – igasugune õppimine hoiab aju vormis ja võimaldab vanemas eas noorte kolleegidega võrdses tempos uusi asju selgeks õppida. Peterson lisas, et tööandjad peavad motiveerima oma töötajaid õppima. Näiteks kaevuritel on viimane aeg mõnd muud ametit õppima hakata, sest kaevandustöö saab Eestis 4–5 aasta pärast otsa. Peep Peterson arvas, et madalama haridustasemega töötajaid tuleb kutsuda õppima niisama süsteemselt, nagu haigekassa kutsub inimesi sõeluuringutele.

Kutsekool ja gümnaasium ühe katuse alla

Maaomavalitsuste liidu büroo tegevdirektor Ott Kasuri küsis ümarlaual, miks peetakse Eestis loomulikuks, et kutsekool ja gümnaasium omavahel õpilaste pärast konkureerivad. Alles see oli, kui ehitati välja üleriigiline kutsehariduskeskuste võrgustik. Nüüd ehitatakse riigigümnaasiumide näol selle kõrvale üldhariduskoolide võrgustikku.

Näiteks Viljandis on nii riigigümnaasium kui ka kutseõppekeskus, kes saaksid koostööd teha. Selle asemel plaanitakse gümnaasiumis avada kutseõppeklassid. Õpilane muidugi mõtleb: „Mis ma sinna kutsekooli ikka lähen, kui gümnaasiumis saab samuti eriala omandada.” Ka õppesuunad on sisuliselt kutseõpe või siis eelkutseõpe gümnaasiumis.

Ott Kasuri küsis, miks ei võiks igas maakonnakeskuses ja suuremas linnas avada hariduskeskuse, kus on kutsekool ja gümnaasium ühe katuse all. Osas ruumides omandaks õppur eelkõige eriala, teises osas oleks rõhk üldainetel. Üldainete õppijad saaksid kutseõppe poole pealt hõlpsalt valikaineid võtta, kutseõppurid aga gümnaasiumi poolelt üldainete lisakursusi. Kõik sellise hariduskeskuse lõpetanud saaksid ühesuguse lõpudiplomi. See oleks silla ehitamine gümnaasiumi ja kutsekooli vahele.

Väike-Maarjas on kutsekool ja üldhariduskool teinud head koostööd. Kui tulevikku vaadata, siis Tallinnas ehitatakse sellise hariduskeskuse põhimõttel üles uus kaunite kunstide kool, kus hakkavad ühe katuse all tegutsema riigigümnaasium ja Tallinna muusikakeskkool ning kutsekoolidena defineeritavad Tallinna balletikool ja Georg Otsa muusikakool.

On vaja poliitilist tahet, et selliseid üld- ja kutseharidust lõimivaid hariduskeskusi Eestisse kiiresti juurde tekiks, toonitas Ott Kasuri.

Õpilaste arvamus

Ümarlaual ütlesid oma seisukoha välja ka õpilasesinduste liidu esindajad. Tallinna 32. keskkooli 10. klassi õpilaneLennart Mathias Männik pidas Eesti haridussüsteemis kiiduväärseks, et õpilane saab ise otsustada, missuguses koolis ta õpib. Kutsekoolis võiks tema arvates üldainete mahtu suurendada, siis oleks rohkem noori kutsekoolist huvitatud. Vene koolide õpilastele, kes ei oska piisavalt eesti keelt, soovitas ta pakkuda eesti keele oskust arendavat keskkonda.

Markos Parve Kohila gümnaasiumi 10. klassist lisas, et muuta tuleb mitte ainult kutsekooli, vaid ka gümnaasiumi. Vaja on õppida iseseisvalt fakte leidma, probleeme lahendama, praktilist tööd tegema. Need oskused aitavad gümnaasiumilõpetanul kiiremini tööd leida, sest igal töökohal on vaja ise fakte leida ja probleeme lahendada.

Mis töid on tulevikus vaja osata?

Me liigume kiiresti, aga ei tea, kuhu, ütles Urve Mets Kutsekoja OSKA meeskonnast. Ta rääkis, mis ametid võivad paarikümne aasta jooksul kaduda ja mis alles jääda. Urve Mets tõi välja, et lähemas tulevikus on vaja kindlasti IT-spetsialiste, masinõppe eksperte, telemeditsiini spetsialiste jt. Kõik need ametid eeldavad vähemalt gümnaasiumiharidust. Ameteid, mille puhul piisab vaid põhikooli lõpetamisest, jääb kiiresti vähemaks. Põhiharidusest piisab edaspidi näiteks hooldustöötajal ja tehnikul. Kusjuures hooldustöötaja puhul on esikohal isikuomadused, mitte diplom.

Urve Mets jätkas, et varsti hakkavad autosid, tramme ja ronge juhtima robotid, 3D-printimine kaotab paljud töökohad, sest printima hakatakse isegi maju, igat liiki proteesidest meditsiini jaoks rääkimata.

Ümarlauas korrati kaduvate ametikohtade prognoosi jälgides juba aastaid õhus olnud küsimust: kas ei ole aeg minna üle üldisele keskharidusele ja võtta kutsekooli vastu ainult keskharidusega noori?

Millist haridussüsteemi ülesehitust vajame tulevikku (tulevikutööd) silmas pidades: kas müürid või sillad? Ümarlaud

13. oktoobril pidas Eesti Haridusfoorum koos Eesti Vabaharidusliiduga ümarlauda teemal “Millist haridussüsteemi ülesehitust vajame tulevikku (tulevikutööd) silmas pidades: kas müürid või sillad?” Ümarlaua alateemadeks olid põhikoolijärgsed ja edasised haridusvalikud, tulevikutöö, õppimine ja õppimisteadused.

Millest me rääkisime?

Viive-Riina Ruus – "Miks gümnaasium on populaarsem kui kutsekeskkool?"
Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna asejuhataja Tatjana Kiilo – "Elukestva õppe strateegiast ja programmidest"
OSKA uuringujuht Kutsekojas Urve Mets – "Tulevikutöö oskused"
Krista Loogma – "Kutseharidus ja üldharidus: ajalooline pärand ja kutsehariduse negatiivse maine nõiaring"
Raivo Juurak – "Miks ma eelistasin 15-aastase poisina keskkoolile kutsekooli"
Tiina Jääger "Vähemate võimalustega täiskasvanud õppijate kaasamine õppesse"

Sõna võtsid ka Astrid Sildnik (ajalooõpetaja, EHF), Kaarel Haav (EHF), Ott Kasuri (Eesti Maaomavalitsuste Liit) ja Peep Peterson (Eesti Ametiühingute Keskliit).

Vaata ümarlaual tehtud pilte!

Milliseid uusi mõtteid käidi välja Paide arvamusfestivalil?

11. ja 12. augustil toimunud viiendal arvamusfestivalil Paides arutleti ühiskonna ja poliitika, majanduse, tervishoiu, teaduse, energiasäästu ja muudel elulistel teemadel.

Arvamusfestivali haridusala asus otse keskväljaku kõrval ja sealt käis läbi väga palju rahvast. Fotod: Raivo Juurak

Kiriku taga said lapsed suhelda Hullu Teadlasega.

Kaasava ühiskonna alal sai tasuta kohvi ja pirukat.

Ei puudunud ka eelarvamuste ala.

Energiapöörde ala.

Õhtulehe telk.

Keskväljakul sai kohale veetud liival rannavollet mängida.

Olgu märgitud, et festivali teise päeva lõpus toimunud arutelus „Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?” osales ka Soome 11. president Tarja Halonen, kes rääkis oma avakõnes põlissoomlaste edust, meedia vastutusest ja vihakõne kriminaliseerimisest. Väga populaarne oli sellelgi arvamusfestivalil muidugi hariduse teema, kusjuures haridusaruteludesse oli kaasatud ka õpilasi.
Ent milliseid uusi mõtteid festivali haridusalal välja käidi? Küsimus on asjakohane, sest arvamust ei avaldata ju lihtsalt ajaviiteks, vaid ikka selleks, et uusi ideid ja lahendusi välja pakkuda. Oma uusi mõtteid tutvustab järgnevalt neli festivalil osalenut.

Ott Kasuri, Eesti maaomavalitsuste liidu tegevdirektor: „Üks uus mõte, mis meelde jäi: noored, kes ei soovi minna kaitseväkke aega teenima, võiksid töötada selle aja koolis õpetajana. Kui noormees on õppinud ülikoolis inseneriks, siis võiks tal olla õigus sooritada oma alternatiivteenistus üldharidus- või kutsekoolis, näiteks reaalainete õpetajana.
Teine uus mõte, mille Paidest kaasa sain, on see, et riik võiks pakkuda noortele ülikoolis õppimise ajaks stipendiumi ja noored võiksid vastutasuks töötada pärast ülikooli lõpetamist viis aastat üldharidus- või kutsekoolis õpetajana, nagu tehakse USA-s ja Singapuris. See võiks kehtida kõigi erialade puhul.
Kolmas uus mõte on, et riigigümnaasiumide juurde võiks rajada progümnaasiumiklassid. Seegi aitaks lahendada õpetajate põuda, näiteks füüsikatunde oleks siis riigigümnaasiumis rohkem ja füüsikaõpetaja saaks lihtsamini täiskoormuse. Õpilased saaksid aga senisest varem alustada süvendatud õppega.”

Astrid Sildnik, Kose gümnaasiumi õpetaja: „Minu enda vana mõte osutus arvamusfestivalil mõne jaoks uueks. Swedbanki alal räägiti asendusõpetajate defitsiidist. Pakkusin seal välja idee, et asendusõpetaja võiks õpetada lapsi veebis, kodunt väljumata. Oleme ju Skype’i rahvas. Ma ise olen seda juba teinud. Kahjuks ei ole Skype õpetajale veebitundide andmiseks piisavalt käepärane. Teised veebikeskkonnad on aga suhteliselt kallid. Vaja on midagi Skype’i konverentsi taolist, kuid koolile sobivama tehnilise lahendusega, mis oleks tunduvalt interaktiivsem kui näiteks videokonverentsid. Olen programmeerijatele rääkinud, et nad võiksid Skype’i kooli jaoks kohandada, kuid nad on vastanud, et see on liiga kallis töö. Püha taevas, juba 2006. aastast on sellised lahendused olemas, aga Eesti koolis neid ikka veel pole! Tore üllatus oli, et varsti pärast minu sõnavõttu otsisid Skype’i esindajad mu üles ja küsisid, mida siis õieti teha vaja on. Olid minu kuulajate seas istunud. Lubasid esmaspäeval asja üle mõtlema hakata.”

Indrek Lillemägi, Emili kooli direktor: „Mulle jäi meelde õpetajateenistuse idee – noor inimene peaks pärast ülikooli lõpetamist koolis n-ö aega teenima, sest koolides on õpetajaid puudu ja üha rohkem räägitakse ühiskonna kaasamisest kooliellu. Utoopiline küsimusepüstitus, millest kasvas välja häid ideid. Leiti, et vaja pole mitte õpetaja-, vaid haridusteenistust. Kool vajab inimesi, kes panustaksid abiõpetajatena, aitaksid viia kokku ettevõtteid ja koole, käiksid külalisõpetajaks jne. Koolile on kasuks, kui vabatahtliku teenistuse korras tuleb kooli rohkem inimesi, eriti kui see oleks riigi reguleeritud programm.
Uusi mõtteid pakkus Hirmu Kohvik, kus õpilased nõudsid õppe mitmekesisemaks muutmist ja oma valikuvabaduse suurendamist. Kui neile öeldi, et nad ei oska veel targalt valida, vastasid nad, et haridussüsteem ise ei ole ka tarku otsuseid just palju teinud. Põhjuseks pakuti hirmu. Nii lapsevanemad, õpetajad kui ka haridusametnikud kardavad muutusi, ei soovi rutiinist välja tulla. Samas tahavad õpilased ise valida, mida ja kuidas ning kus ja kellega õpivad, kuid seda võimalust neil veel pole. Õpilased ise pelgavad, et nende klassikaaslased võivad vaba valiku puhul eelistada kõige kergemaid ja lihtsamaid variante.”

Äli Leijen, TÜ professor: „Mulle jäi meelde mõte, et ühiskondlikku debatti jälgides tuleks vaadata, missugused huvigrupid vaikivad. Võtame näiteks vene õppekeelega kooli Eestis. Nende koolide lapsevanemad vaikivad, ehkki just nende häält peaks kõige rohkem kuulda olema. Teiseks jäi festivalilt meelde mõte, et väitlus on avalikus diskussioonis väga oluline, kuid ei ole võluvits, kui talle ei eelne põhjalik ettevalmistus. Ilma väitlusteemasse kriitiliselt süvenemata jäädakse lihtsalt suvalisi arvamusi loopima.”

Tekst: Raivo Juurak

Artikkel ilmus Õpetajate Lehes 18. augustil 2017
http://opleht.ee/2017/08/milliseid-uusi-motteid-kaidi-valja-paide-arvamusfestival/http://opleht.ee/2017/08/milliseid-uusi-motteid-kaidi-valja-paide-arvamusfestival/

Arvamusfestival 2017 pildis

Valik pilte SA Archimedes galeriis https://www.flickr.com/photos/archimedesfoundation/albums/72157687615390925. Piltide autor Tiina Erik.

Haridusfoorum läheb Arvamusfestivalile!

Haridusfoorum korraldab laupäeval, 12. augustil Arvamusfestivalil arutelu "Kolme tõe tuba".

Arutelu eesmärk on diskuteerida õpilase, üliõpilase, õpetaja dilemmade üle ebakindlas maailmas, näidata osalejatele väljavalitud näidistekstide najal aina aktuaalsemaks muutuvat kriitilise lugemise, kuulamise ja mõtlemise oskuse vajalikkust. Me oleme ümbritsetud väga erinevatest (meedia, raamatud, s.h. õpikud) tekstidest ja loome neid ka ise. Kuidas ära tunda tõde? Kas olulised on faktid või emotsioonid? Vabas ühiskonnas võivad inimeste arusaamad olla väga erinevad. Millised on väärtused, millest sealjuures ei taganeta? Arutelude tekstid on tõsised ja aktuaalsed, valitud meediast ja keskenduvad Eesti ühiskonnas ja maailmas viimasel ajal vaidluse all olnud teemadele.

Lisaks
Kuidas läks meil festivalil eelmisel aastal? Vaata siit: http://www.haridusfoorum.ee/uudiste-arhiiv/arvamusfestivalil-kaisid-osalejad-mitte-kulastajad

Info
Kolme tõe tuba
12. august 2017 kell 13.15-14.45
https://www.arvamusfestival.ee
https://www.arvamusfestival.ee/stage/kolme-toe-tuba/?url=/kava

Arvamusfestivali hariduse ala Facebookis https://www.facebook.com/events/1684941825147062
Arvamusfestival Facebookis https://www.facebook.com/pg/Arvamusfestival
Paide linn https://paide.kovtp.ee

Kui oluliseks peate oma töös järgmiste küsimustega tegelemist?

3- kõige olulisem

2 - üldiselt oluline

1 - suhteliselt ebaoluline

Koht

Koht

Videod

Kongressi ettekanded

Kongress meedias

Pressiteated

Kultuuri ja Hariduse Kongress 2018Inimese areng ja õppimine Eesti kultuuris

Kongressi sisueesmärgid:

Kongress toimub kolmel päeval Tallinnas ja Viljandis:

23.11 kell 10.00-18.00 Teaduste Akadeemia saal, Tallinn

24.11 kell 10.30-15.00 Ugala Teater 15.00-19.00 Viljandi Gümnaasium „Inimeseks õppides ja kasvades“

25.11 kell 10.30-16.00 Estonia Kontserdisaal, Tallinn “Vaimult suureks saamine”

Haridusfoorumi töötoad kongressil

Töötubade ladusaks ja tõhusaks toimimiseks paluvad korraldajad töötubade juhtidel silmas pidada järgmist:

Kongressi osalemistasu info:

Transport

Miks eelistatakse gümnaasiumi?

Kutsekool ja elukestev õpe

Mida teha põhikooliga?

Täiskasvanuharidus tuleb appi

Kutsekool ja gümnaasium ühe katuse alla

Õpilaste arvamus

Mis töid on tulevikus vaja osata?

Millest me rääkisime?

Arvamusfestival 2017 pildis

Viimased uudised

Kultuuri ja Hariduse Kongress 2018
Inimese areng ja õppimine Eesti kultuuris

24.11 kell 10.30-15.00 Ugala Teater 15.00-19.00 Viljandi Gümnaasium
„Inimeseks õppides ja kasvades“

25.11 kell 10.30-16.00 Estonia Kontserdisaal, Tallinn
“Vaimult suureks saamine”