1-1-700x467
Paide Vallimägi oli arvamusfestivali ajal tihedalt rahvast täis, arutelud toimusid 40 kohas. Foto: Raivo Juurak

Juba neljandat korda Paides toimunud arvamusfestival tõi kahe päeva jooksul kokku üle 9000 inimese.

Arvamusfestivali eestvedaja, ajalehe Sirp peatoimetaja Ott Karulin märkis, et tänavu pakuti arvamusfestivalile arutamiseks välja 330 ideed. Neist ainult 47 lükati tagasi, 287 idee autorid suunati aga koostööd tegema, kusjuures koostööle suunati teadlikult erineva arusaamaga algatusrühmi, sest nii leitaksegi lahendusi. Näiteks reaalainete õpetaja teemat vedasid arvamusfestivalil võrdsetena Tallinna reaalkooli õpilased ja Eesti haridusfoorumi esindajad. Arutelu peamist küsimust püüti sõnastada nii, et vastused ei oleks selgelt ette teada ja tekiks tõeline ajurünnak. Kas-küsimusi soovitati teemade sõnastamisel vältida, ehkki see päriselt ei õnnestunud. Arutelud toimusid korraga neljakümnel alal, mitu arutelurühma läks ruuminappuse tõttu isegi n-ö selgapidi kokku – nii tihedaks läks Paide Vallimäel. Kokku toimus rohkem kui 200 arutelu neljas keeles (eesti, vene, inglise ja viipekeeles). Avatud oli 39 kohvikut ja söögikohta.

Arvamusfestivali korraldas ligi 300 inimest, arutelude kõnejuhte oli samuti 300 ringis. Kokku seega 600 eestvedajat. Tasu selle töö eest neist keegi ei saanud. Ometi oli festivali eelarve saja tuhande euro ringis, sest Paide Vallimägi tuli varustada elektri ja veega, püsti tuli panna telgid ja lavad, maksta transpordi eest jne. Muide, ühe arutelutelgi kasutamine läks maksma keskmiselt tuhat eurot. Maksta tuli palju muugi eest. Õnneks sai Paide koolidest laenata 40 monitori tasuta, koolid andsid tasuta kasutada ka oma mikrofone ja võimendust.

Ott Karulin toonitas, et arvamusfestivalil käisid osalejad, mitte külastajad või vaatajad. Arutelude kõnejuhid läbisid spetsiaalse koolituse, et nad oskaksid panna inimesi oma arvamust välja ütlema ja väldiksid mõttevahetuste n-ö telesaadeteks muutumist, kus staarid arvavad ja rahvas lihtsalt kuulab. Nii pakutigi inimestele vaba mikrofoni, arutati teemasid rühmatöödena, mängiti rollimänge jne. Näiteks Paide gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Silva Jürisoo mängis osalejatega läbi arvhiiglaste ja arvkääbuste ning keemiaõpetaja Lorina Kukk berülliumi aatomi ehituse teema. Erakondadelt nõuti, et nad kaasaksid inimesi Eesti elu probleemide arutamisse, mitte ei kiidaks iseennast jne.

Haridusrahvast rõõmustab muidugi see, et kõige rohkem arutaleti sel festivalil hariduse teemal. Millest konkreetsemalt räägiti, sellest on lähemalt juttu käesoleva lehe 6. ja 7. leheküljel.

Sel korral arutelusid üldiselt veel ei salvestatud, kuid mõningaid mõttevahetusi, sealhulgas kõmu tekitanud presidendikandidaatide debatti, saab vaadata aadressil http://uudised.err.ee/l/arvamusfestival. Haridusteema videolõike saab vaadata Õpetajate Lehe kodulehelt.

Festivali suurimad toetajad olid Eesti Rahvusringhääling, Eesti Meedia, Avatud Eesti Fond, vabaühenduste liit EMSL, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Euroopa parlamendi infobüroo Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, kodanikuühiskonna sihtkapital, Swed­bank, Telia, UC Rent, Eesti Energia, SpeakSmart, Grifs ja paljud teised.

 

Vaata ka videosid:

Kuidas saada noori õpetajaks õppima, I osa:

Kuidas saada noori õpetajaks õppima, II osa:

 Kuidas saada noori õpetajaks õppima, III osa:

Kuidas saada noori õpetajaks õppima, IV osa:

Aatomi ehituse õppimine:

Berülliumi aatomi ehitamine:


Teksti ja videote autor: Raivo Juurak

Artikkel ilmus ka Õpetajate Lehes http://opleht.ee/2016/08/arvamusfestivalil-kaisid-osalejad-mitte-kulastajad/