Paneeldiskussiooni korraldamise eesmärgiks oli tutvustada näiteid tõhusatest ja tulemuslikest koostöövõimalustest õppimisel ning õpetamisel.

Keelekümblus Narva Vanalinna Riigikoolis

Paneeldiskussiooni alguses näidati videoklippe Narva Vanalinna Riigikooli keelekümblustundidest, mis olid filmitud oktoobri keskel toimunud Vabalava üritusel. Neis videotes oli näha, et nii õpilased kui õpetajad on õhinal tegutsemas. Koolis on saavutatud keelekümblusprogrammi põhimõtteid rakendades riigikeele õpetamisel suurepäraseid tulemusi – nii mõnedki abituriendid on väga heade tulemustega sooritanud eesti keelt emakeelena valdavatele gümnaasiumilõpetajatele mõeldud riigieksami.

Kooli direktor Tatjana Stepanova ise kahjuks ei saanud foorumil osaleda, tema asemel kommenteeris nähtut emeriitprofessor Viive-Riina Ruus, kelle sõnul toimub Ida-Virumaa venekeelsetes koolides palju huvitavat. Seegi on osake Eesti kooli- ja kultuurielust ning seetõttu on vaja sealsete koolide ja õpetajatega rohkem koostööd teha.

Tallinna 21. Kooli õpilased õpetajaks
Haridusürituste meeldivaks traditsiooniks hakkab kujunema õpilaste kaasamine. Seekordsed esinejad, Taavi Pleiats ja Joosep Heinsalu, tutvustasid õpilasfirmat Student Network, mille põhiteenuseks on õpiabi pakkumine. Käivitatud on süsteem, kus gümnaasiumiõpilastest õpetajad aitavad ja õpetavad nooremaid õpilasi. Õpetajakandidaate kaalutakse hoolikalt, nõutavad on väga head ainelased teadmised ja armastus nii oma aine kui õpetamise vastu. Õpilaselt õpilasele õpetamise suureks eeliseks on see, et õpetav õpilane oskab paremini leida neid võtteid, millega teadmisi edasi anda, ta suudab ennast õpetatavaga samastada. Täiskasvanul on seda keerulisem teha, sest ta enamasti enam ei mäleta, kuidas ise koolis õppis. Paljud praegused pedagoogid on pigem aine- kui õppijakesksed.

Ettekanne leidis elavat vastukaja, esitati palju küsimusi. On rõõm tõdeda, et Eestis leidub koole, kus igati innustatakse ja toetatakse õpilaste iseseisvat tegutsemist. 21. Koolis on üheks selliseks sädeinimeseks kahtlemata arendusjuht Juta Hirv, kelle soovitusel Taavi Pleiats ja Joosep Heinsalu paneeldiskussiooni esinema kutsuti.

Õpetajate professionaalsed kogukonnad

Tartu ülikooli projektijuht Anita Kärner on uurinud kooli innovatsioonimudeleid ja oma ettekandes tõi ta erinevaid näiteid edukast tegutsemisest. Õpetajate hea koostöö väga oluliseks tingimuseks on kooli juhtkonna toetus, ilma selleta on raske mingeid muudatusi ellu viia. Kaasa on vaja haarata ka lapsevanemad, kogukond üldisemalt. Samuti on oluline osalemine erinevates projektides, ka väljaspool kooli. Sealt edasi koolidevaheline koostöö, ühised ettevõtmised, koolitused.

Anita Kärner peatus veel ühel väga olulisel, aga seni vähem tähelepanu leidnud aspektil ehk kooli füüsilisel õpikeskkonnal. Mõnikord võib juba vaid ühe seina mahavõtmine anda tõuke mõtte ja energia vabamale liikumisele, aidata ka visuaalselt n-ö kastist välja vaadata.

sildnik
Pildil (vasakult): Astrid Sildnik, Raivo Juurak, Krista Saadoja. Foto: Tiina Erik

Õpi- ja koostöönäiteid lasteaiast

Alushariduse tähtsust kiputakse alahindama, kuigi tegelikult pannakse just lasteaias alus lapse edasisele elus toimetulekule. Muidugi ei saa alahinnata ka kodu rolli, aga paraku veedavad tänapäeva lapsed suure osa oma ajast mitte pereliikmete, vaid õpetajatega, olgu siis lasteaias või koolis. Ja nii muutub järjest olulisemaks see, mida nad seal kogevad.

Anneli Laamann Eesti Lasteaednike Liidust rääkis lasteaiaõpetajate ja nende kasvandike põnevast elust. Lapsed ei ole mitte ainult hoitud, vaid nendega tegelemisel pööratakse suurt tähelepanu väärtus- ja tervisekasvatusele, luuakse võimalikult head tingimused selleks, et lapsed saaksid maailma avastada ning omas tempos areneda. Õues mitte ainult ei mängita, vaid tehakse ka põnevaid retki loodusesse, osaletakse mitmesugustes projektides. See nõuab pühendunud ja meeskonnatööd väärtustavaid õpetajaid, samas on sellises lasteaias lapsel nii hea olla, et ta tuleb hommikul rõõmuga kohale.

Samsungi Digipööre

Õpetajate, õpilaste, lastevanemate ja kogukonna vahelise tõhusa koostöö võimalikkuse heaks näiteks on 2014. ja 2015. aastal toimunud kooliuuendusprogramm Samsungi Digipööre. Samsung Electronics Baltics ja Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi haridustehnoloogia keskus viisid läbi tasuta nõustamis- ja koolitusprogrammi Eesti koolidele, et toetada digimuudatuste tegemist. Esimesel aastal valis žürii välja 8 kooli, järgmisel 12 kooli. Seega võib öelda, et praeguseks on Eestis 20 kooli, kus koolijuhte ja õpetajaid koolitati kasutama nii digiseadmeid kui tegema koostööd õpilaste, lastevanemate, kohaliku omavalitsuse ja ka teiste koolidega. 2014. aastal võitis konkursi Valga Vene Gümnaasium, 2015. aastal Tartu Veeriku Kool, publikuauhind Rapla Ühisgümnaasiumile.

Žüriiliikmena tegev olnud Astrid Sildnik kirjeldas seda koostöövaimu ja sünergiat, mida oli hoomata projektis osalenud koolide esitlustes lõppvoorus. Tegelikult ollakse Eesti koolides võimelised palju enamaks, kui see välja paistab. On vaja vaid innustavaid eesmärke ja innustunud eestvedajaid.

Teksti autor:
Astrid Sildnik
EHF juhatuse liige