EÕS 4.1. - Digikultuuri integreerimine õppeprotsessi

Astrid Sildnik, EÕLi juhatuse liige, Kose Gümnaasiumi saksa keele õpetaja
Sander Mölder ja Ruslan Seredjuk, Kose Gümnaasiumi õpilased


I Õppimine, millel pole piire

Tehnoloogia areng on aastasadade vältel olnud vältimatuks survestajaks ka koolis toimuvale, ometi võib öelda, et tõeliseks revolutsiooniks õppimisel ja õpetamisel võib pidada internetiühenduse üleilmset levikut. Ühes ajahetkes tegutsemisel ei ole ühise ruumi mõiste piiratud enam nelja seinaga, vaid võib ulatuda isegi teistele mandritele. See kõlab muinasjutuna, aga aastal 2014 oleks võimalik ka ükskõik millises Eesti koolis pidada koos teiste maade õpilaste ja õpetajatega võõrkeeletunde või lahendada probleemülesandeid või tutvustada oma riikide elu-olu või vahetada rahvusroogade retsepte või … . Vaja läheb selleks ainult arvuteid, kõrvaklappe, mikrofone, turvalist veebiseminari tarkvara (iVocalize, Adobe Connect jne) ja pühendunud õpetajaid. Tehniliselt näeb see välja nii, et õpilased sisenevad live-online ruumi, kus on võimalik vaadata ja kuulata õpetaja või kaasõpilase esitlust, arutleda nii suulises kui kirjalikus vormis, teha rühmatööd, olles pidevalt aktiivne tegija, mitte passiivne kuulaja-vaataja.

Sellise koos õppimise ja õpetamise potentsiaal on tegelikult väga suur ning aitaks valutumalt lahendada ka probleeme praeguses Eesti hariduselus:

Võõrkeeleõpe. Ühised live-online võõrkeeletunnid teiste maade õpilastega arendavad lisaks keeleoskusele ka suhtlemisoskust ja erinevate kultuuride tundmist. Riigisiseselt võimaldaks see tõhustada vene koolide õpilastel eesti keele õppimist ja ka vastupidi.

Reaalained. Arvestades koolide raskusi reaalainete õpetajate leidmisel, saaks üks pädev õpetaja sel moel õpetada ka naaberkooli õpilasi. Kihnu eksperiment, kus Tartu füüsikaõpetaja tunnid toimusid reaalajas videotundidena Kihnu koolis, kukkus läbi seetõttu, et õpilased ei olnud kaasatud, nende jaoks oli see rohkem nagu televiisori vaatamine, ning õpetaja ei saanud tagasisidet tunnis toimuvast.

Live-online ainetunnis saavad õpilased õpetajale küsimusi esitada ja vastupidi. Seal on võimalik õpetatavat näitlikustada ning ühiselt ülesandeid lahendada.

Valikained. Koolid saavad valikainete õpetamisel koostööd teha, pakkudes õpilastele veebis õppimist. Nii saaksid mitme kooli õpilased koos hingelähedasel kursusel osaleda.
HEVlapsed. Järjest enam on tavakooli jõudnud ja jõudmas erivajadustega lapsi. Mõnelgi juhul oleks kodus veebi teel õppetöös osalemine probleemidele leevenduseks.
Õpilaskonverentsid. Õpilased saaksid ka ise neid huvitavatel teemadel live-online konverentse ja seminare korraldada.
Riigisisesed ja rahvusvahelised õpilasprojektid. Õpilastel ja juhendajatel on võimalik koostööd paremini korraldada (eTwinning jne)
Õpikogukonnad ja võrgustikud. Nii õpilased kui õpetajad saavad luua tõhusalt toimivaid õpivõrgustikke.

 

Ometi ei ole live-online tunnid veel Eesti koolides igapäevaseks nähtuseks saanud ja sellel on mitmeid põhjusi:

  • Koolide vananenud arvutipark;
  • veebikonverentside pidamiseks vajaliku tarkvara puudumine;
  • õpetajate aja- ja motivatsioonipuudus.


II Praktilised kogemused sünkroonõppe ja veebiseminaridega

Eestis on õpetajatest seni kõige aktiivsemalt digimaailma  uurimise ja uute vahendite katsetamisega tegelnud saksa keele õpetajad. ESÕSi juurde loodi juba 2007. aastal IT-grupp, mille liikmed tegelevad teiste õpetajate kogukonna jaoks internetiavarustest sobilike materjalide otsimise ja tutvustamisega, koolitustega, digitaalsete õpilaskonkursside korraldamisega, kodulehega jne. Saksa keele õpetajatel on välja kujunenud väga muljetavaldav võrgustik. Selle tegevustesse on kaasatud ka õpilased.

sildnik

Veebiseminari formaati on eesti saksa keele õpetajad kasutanud aastast 2007 ja alustasid sellega Aimi Jõesalu Põlva Keskkoolis ning Astrid Sildnik Kose Gümnaasiumis. Kõigepealt toimusid live-online tunnid oma õpilastega. Sellele järgnesid 2008/09. õppeaastal ühistunnid Bratislava ja Viini õpilastega. Aimi Jõesalu on oma õpilastega osa võtnud paljudest rahvusvahelistest projektidest. Kose gümnaasiumi õpilased on osalenud kahel uudsel veebiüritusel: I veebikonverentsil DaFWEBCON mais 2012 ja 2013. aasta septembris Lübeckis toimunud seminaril „Von Online-Präsenz zu Online plus Präsenz“.


Esimesel ülemaailmsel saksa keele õpetajate veebikonverentsil DaFWEBCON 2012 osales kahel päeval kokku 415 inimest. Toimusid virtuaalsed töötoad, diskussioonid, esitlused ja üritus lõppes virtuaalse lõpupeoga Second Lifes Berliini Küberklubis. Kose õpilased osalesid dr. Michael Goriany korraldatud prototüüptunnis koos bulgaaria ja saksa õpilaste ning õpetajatega. Tunni teemaks olid mobiiltelefonide kasutamise reeglid erinevate maade koolides. Õpetajad ja õpilased valmistasid ette esitlused oma kooli kohta ning tunni käigus diskuteeriti digivahendite õppes kasutamise võimaluste ja eesmärkide üle, loomulikult saksa keeles.

Lübeckis toimunud seminari „Von Online-Präsenz zu Online plus Präsenz“ eestvedajateks olid Saksa Välisühingu juht Martin Herold ning rahvusvaheliselt tuntud saksa keele õpetajad ning digiõppe juhtfiguurid Ilpo Halonen ja Laura Pihkala-Posti Soomest. Seminari projekt oli ainulaadne – lisaks Lübeckis reaalselt kohal olnud 20 õpilasele Soomest ja 10 Venemaalt osalesid seminaril veebi teel ka õpilased ja õpetajad Tamperest, Kaliningradist, Tallinnast (Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilased õp. Julia Popova juhtimisel) ning Koselt. Seminari tegevustesse olid integreeritud ühised veebikohtumised. Esimesel päeval oli tutvustusring, teisel selgitati kõigile õpilastele ühist tööülesannet, kolmandal päeval tegid nii Lübeckis kui mujal kohtades osalenud õpilased tänavaintervjuusid teemal. „Mida sa tead Saksamaast, Soomest, Venemaast ja Eestist” ning neljandal päeval võeti küsitluste tulemused rühmatööna kokku. Rühmad olid komplekteeritud eri rahvustest õpilastest ja toimusid eraldi veebiruumides. Seminari ühisosa lõpetati taas pidulikult ühises „webinariruumis“. Lübeckis viibinud õpilased mängisid pärast veel Minecrafti keeleõppeks kohandatud varianti.

Kirjeldatud konverents ja seminar olid väga huvitavad ning harivad. Õpilased tõid eraldi välja:

  • keelepraktika,
  • tunne, et oled osa millestki suuremast,
  • saad reaalajas osaleda rahvusvahelistel üritustel koolist väljumata,
  • silmaringi laienemine,
  • otsene infovahetus teiste maade õpilastega,
  • päevauudised vs. tegelik elu,
  • virtuaalses maailmas on kõik võrdsed ning kõigil on võrdsed võimalused.


Selliste ürituste korraldamisel on väga oluline roll õpetajate omavahelisel koostööl. Mõlema suure ettevõtmise algrakukeseks on olnud 2006. aastal alguse saanud rahvusvaheline saksa keele õpetajate veebikogukond DafCommunity. Alates maist 2006 toimuvad teisipäeviti (v.a pühad ja koolivaheajad) pooleteisttunnised veebikoosolekud, kus arutletakse valdavalt saksa keele õpetamise ja digipädevuste arendamise, aga samuti üldkultuurilistel ning muudel huvitavatel teemadel. Kogukonna liikmed tunnevad üksteist ka reaalelus, olles kohtunud konverentsidel ja eraviisiliselt. Tugev võrgustik annab oma liikmetele energiat ja tekitab sünergiat, on viljakas pinnas uutele ideedele ning annab ka jõu nende elluviimiseks.