Hiilivalt radikaalset haridusreformi arutati nii suure keskendumisega, et ei märgatud istetki võtta… Fotod: Raivo Juurak
Hiilivalt radikaalset haridusreformi arutati nii suure keskendumisega, et ei märgatud istetki võtta… Fotod: Raivo Juurak
Heale asjale kirjutati igaks juhuks veel peale ka, et ta on hea.
Heale asjale kirjutati igaks juhuks veel peale ka, et ta on hea.
Rahva Raamat pakkus huvilistele kunagisi kultusraamatuid.
Rahva Raamat pakkus huvilistele kunagisi kultusraamatuid.
Festivali Hyde Park – igaühele püüti anda võimalus oma mõtted välja öelda.
Festivali Hyde Park – igaühele püüti anda võimalus oma mõtted välja öelda.
Tekiga on südasuvelgi soojem.
Tekiga on südasuvelgi soojem.

 

Mis meie kooli edasi viib? Hirm, sund, uudishimu, eeskujud?

Juba ideekorje ajal pakuti arvamusfestivalile välja kõige rohkem just hariduse teemasid. Paljud lähedased haridusteemad suruti kokku, kuid sellest hoolimata arutati Paide Vallimäel haridust viies kohas, kusjuures igaühes toimus kuus-seitse arutelu. Kokku peeti hariduse teemal seega üle kolmekümne mõttevahetuse. Hommikust õhtuni olid rahvast täis Eesti õpetajate liidu ja TÜ eetikakeskuse arutelude ala, aga ka kodanikuliikumise „Avalikult haridusest” ala, noorteala, ka laste ja perede ala.

Hiiliv radikaalne haridusreform

Õpetajate liidu arutelud algasid vabalavaga, kus inimesed said ise teemasid välja pakkuda. Vabalaval võeti kõige rohkem jutuks käsilolev haridusreform, mida staažikas füüsikaõpetaja Toomas Liivamägi nimetas hiilivalt radikaalseks, pälvides selle eest rahvalt aplausi. Radikaalne sellepärast, et mõneski koolis on viidud läbi väga suuri muutusi. Hiilivaks, kuna selliseid koole on suhteliselt vähe.

„Mis meie kooli edasi viib? Hirm, sund, uudishimu, eeskujud?” küsis vabalava arutelu vedaja, Eesti õpetajate liidu juhatuse esimees Margit Timakov.

Mehis Pärn IT-firmast Newtime vastas talle, et aeg ise viib kooli edasi. Ta tõi näiteks taksonduse, kus Taxify ja Uber on kõike tundmatuseni muutnud. Hariduses toimub varsti sama, ennustas ta. „Uusi asju tagasi purki ei pane,” märkis ta, soovitades hakata kooli muutma väikestest asjadest. Panna sissejuhatuseks näiteks lauad ja toolid klassis nii, et õpilased saaksid istuda neljakaupa ja tunnis koostööd teha. Või saates klassi ühe õpetaja asemel mitu. Tundide pikkuse võiks vabamaks anda, arvas Mehis Pärn.

Margit Tima­kov vastas, et Eestis juba on koole, kus pole koolikella ja kus tänu sellele õpilased ja õpetajad võpatavad vähem. On ka koole, kus juba õpitakse rühmadena, kus on võetud vaheseinugi maha, et oleks rohkem koostöövõimalusi. „Hiilivaid samme” on astutud pea igas koolis, kuid tänane probleem on see, et neid samme on tehtud eri suunas, arvas Margit Timakov ja pidas selle üheks põhjuseks selgete tegevuskavade vähesust.

Särasilmad

Kooli viivad edasi särasilmsed õpetajad, pakkus välja Kiviõli keskkooli direktor Heidi Uustalu. Ta märkis, et põhiline osa tema energiast kulub just „üdini motiveeritud” õpetajate otsimisele. Sõna „särasilmad” kirjutati ka arutelu tahvlile üles.

Mis paneb silmad särama? See oli järgnev loogiline küsimus.

Pakuti, et rohkem valikuvõimalusi teeks seda. Näiteks ainekavad võiksid koosneda kolmest osast, millest esimene on kohustuslik, teise kolmandiku sisu valiks õpetaja ja kolmanda õpilased.

Õpilastelegi tuleks anda rohkem valikuvõimalusi, näiteks õigus valida õppeaineid ja neid siis senisest palju põhjalikumalt õppida. Põhjalikkus köidab õpilasi. Just pealiskaudsus on see, mis meie õpilasi väsitab ja neil sära silmadest kustutab, oli üks seisukoht.

Õpilased omalt poolt märkisid, et eksamid võiksid olla samuti valitavad. Lisaks kolmele kohustuslikule riigieksamile võiks olla võimalus valida füüsika, keemia ja bioloogia eksamit, sest välisülikoolidesse astumiseks on neid vaja.

Usuti, et rühmadena õppimine on üksinda pingutamisest huvitavam ja paneb silmad särama nii õpilastel kui ka õpetajatel. Eeskujuks pakuti meie vene koolide keelekümblusklasse, kus õpitaksegi rühmadena. Leiti, et õpetajad ise peaksid samuti rühmades töötama.

Tähtsaks peeti ka eesmärkide selgust. „Tõstke käsi, kes mäletab, et septembris lepiti kokku mingid aasta eesmärgid,” ütles Margit Timakov. Käe tõstis päris mitu õpetajat, kuid mitte ükski õpilane.

Lisaks märgiti, et usaldus rõõmustab iga inimest. Miks toob näiteks eksamitööd kooli turvafirma ning töid parandatakse kõrgel, kaugel ja kaua? Miks ei taheta õpetajat usaldada?

Kui ideede tulv hakkas natuke vaibuma, ütles Toomas Liivamägi, et särasilmsusel paistab olevat 50 varjundit.

Elav ja huvitav arutelu oli, kuid selliseid toimus Paide Vallimäel palju.

Teised teemad

Külastasin lisaks õpetajate liidu omadele ka teisi arutelusid. Pagulasteema telgis olid kõik südamest liigutatud, kui Süüria päritolu poiss Ahmed rääkis nendega peaaegu vabalt eesti keeles, ehkki oli õppinud seda ainult pool aastat. Ahmed õpib Lilleküla kooli neljandas klassis ja tal on kõik viied. Huvitav oli teada saada ka seda, kuidas on soomlastel somaali pagulaste laste õpetamine korraldatud.

Ka laste töötamise teema tõmbas palju arvajaid kokku. Laste töötamist ei peetud ekspluateerimiseks, vaid toonitati, et igal lapsel peab olema võimalus tööd teha. Kui palgatööd pole, siis tehku nad vabatahtlikku tööd, sest seegi annab väärtuslikke oskusi ja kogemusi.

Päris lõbusalt arutati õpetajaks õppimise teemat. Kaks Paide gümnaasiumi õpetajat moodustasid publikust berülliumi aatomi ning demonstreerisid siis, kuidas teha lihtsate piltlike võtetega selgeks, mis on prooton, neutron ja elektron. Selliseid õpetajaid võiks meil palju rohkem olla!

Õpetajate liidu telgis pani sisemiselt muhelema õpetaja Tammiku rehabiliteerija Priit Kruusi veetud arutelu, kus uuriti, missuguste naljakate müütide pantvangis haridusrahvas on.

Teaduse ala toimis magnetina. Professor Andres Metspalu ümber oli tihe ring küsimuste esitajaid. Miks solpadeiin mõnel inimesel peavalu ära ei võta? Sest mõnel inimesel pole geeni, mis aitaks kodeiini tema organismis morfiiniks muuta, oli vastus. Ja selliseid inimesi on Eestis 7% ringis. Andres Metspalu märkis, et ka inimese psüühika on suures osas geenidega ette antud. Isegi sellel, et inimene tahab valimiste ajal hääletamas käia, on geneetiline alus.

Ega haridusrahvas Paides ainult ja üksnes haridusteemat jälginudki. Käidi ka presidendikandidaatide debatil, Postimehe telgis Muuli ja Samosti saadet vaatamas, külastati erakondade telke, kuulati inseneride innovatsiooniplaane ja muud põnevat.

Arvamusfestivalil käis üheksa tuhande inimese ringis, ja seda hoolimata vihmasest ja külmast laupäevast. See näitab, et tagasihoidlik eestlane tahab avalikult välja öelda, mis keelel ja meelel.

Arutusel oli üle 30 haridusteema

Tänavusel Paide arvamusfestivalil võeti arutusele üle 30 haridus­teema. Alljärgnevalt näiteid populaarsematest jututeemadest.

22. sajandi hariduse ala
  • Hariduse vabalava
  • Lapstööjõud ehk Kuidas lastele paremaid töötamise võimalusi luua?
  • Koolimütoloogia ehk Kes on hariduse üleloomulikud olendid?
  • Kuidas vabadust nautides mitte unustada vastutust?
  • Mida teha, et rohkem noori õpiks reaalainete õpetajaks?
  • 100 põhjust olla koolis õnnelik – Soome kogemus
  • Tark+vara+arendus ehk Kuidas kujuneb kultuurne inimene?

Väärtuspõhise hariduse ala
  • Põhiõigused avalikus arvamusruumis ja koolis
  • Kas väärtuspõhine juhtimine on Eestis võimalik?
  • Kellest algab kiusamisvaba elutee?
  • Kas Mustamäe kool on kogukonna kool?
  • Kas Kristjan on parem pinginaaber kui Mohammed?
  • Osalusdraama „Kuidas õpetada armastama pagulast?”

Avalikult haridusest
  • Kuidas on kodanikul võimalik hariduspoliitika kujundamisel kaasa ­rääkida?
  • Kas haritus algab sõnast „tere”?
  • Milline on hariduse roll tänases Eestis?
  • Mis tooks koolirõõmu tagasi?
  • Kas Eestit ähvardab hariduslik kihistumine?

Noorteala
  • Noorteettevõtlus: müüdid ja tegelikkus
  • Erivajadusega noorte väljakutsed hariduses ja tööelus
  • Mida kasulikku õpivad noored väljaspool kooli?
  • Noored juhid, kas märk avatud meelest või risk?
  • Noorteorganisatsioonide töötoad

Laste ja perede ala
    • Vati sees kasvavad lapsed – kas on veel mänguruumi?
    • Kus laps elab – kindluses või surmalõksus?
    • Kas laps saab ootamatus olukorras hakkama?
    • Vägivald koduseinte vahel pole ühe pere mure
    • Oled mees või ei ole?
    • Vanemlus pärast lahkuminekut

 

Teksti ja piltide autor: Raivo Juurak

 

1-1-700x467
Paide Vallimägi oli arvamusfestivali ajal tihedalt rahvast täis, arutelud toimusid 40 kohas. Foto: Raivo Juurak

Juba neljandat korda Paides toimunud arvamusfestival tõi kahe päeva jooksul kokku üle 9000 inimese.

Arvamusfestivali eestvedaja, ajalehe Sirp peatoimetaja Ott Karulin märkis, et tänavu pakuti arvamusfestivalile arutamiseks välja 330 ideed. Neist ainult 47 lükati tagasi, 287 idee autorid suunati aga koostööd tegema, kusjuures koostööle suunati teadlikult erineva arusaamaga algatusrühmi, sest nii leitaksegi lahendusi. Näiteks reaalainete õpetaja teemat vedasid arvamusfestivalil võrdsetena Tallinna reaalkooli õpilased ja Eesti haridusfoorumi esindajad. Arutelu peamist küsimust püüti sõnastada nii, et vastused ei oleks selgelt ette teada ja tekiks tõeline ajurünnak. Kas-küsimusi soovitati teemade sõnastamisel vältida, ehkki see päriselt ei õnnestunud. Arutelud toimusid korraga neljakümnel alal, mitu arutelurühma läks ruuminappuse tõttu isegi n-ö selgapidi kokku – nii tihedaks läks Paide Vallimäel. Kokku toimus rohkem kui 200 arutelu neljas keeles (eesti, vene, inglise ja viipekeeles). Avatud oli 39 kohvikut ja söögikohta.

Arvamusfestivali korraldas ligi 300 inimest, arutelude kõnejuhte oli samuti 300 ringis. Kokku seega 600 eestvedajat. Tasu selle töö eest neist keegi ei saanud. Ometi oli festivali eelarve saja tuhande euro ringis, sest Paide Vallimägi tuli varustada elektri ja veega, püsti tuli panna telgid ja lavad, maksta transpordi eest jne. Muide, ühe arutelutelgi kasutamine läks maksma keskmiselt tuhat eurot. Maksta tuli palju muugi eest. Õnneks sai Paide koolidest laenata 40 monitori tasuta, koolid andsid tasuta kasutada ka oma mikrofone ja võimendust.

Ott Karulin toonitas, et arvamusfestivalil käisid osalejad, mitte külastajad või vaatajad. Arutelude kõnejuhid läbisid spetsiaalse koolituse, et nad oskaksid panna inimesi oma arvamust välja ütlema ja väldiksid mõttevahetuste n-ö telesaadeteks muutumist, kus staarid arvavad ja rahvas lihtsalt kuulab. Nii pakutigi inimestele vaba mikrofoni, arutati teemasid rühmatöödena, mängiti rollimänge jne. Näiteks Paide gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Silva Jürisoo mängis osalejatega läbi arvhiiglaste ja arvkääbuste ning keemiaõpetaja Lorina Kukk berülliumi aatomi ehituse teema. Erakondadelt nõuti, et nad kaasaksid inimesi Eesti elu probleemide arutamisse, mitte ei kiidaks iseennast jne.

Haridusrahvast rõõmustab muidugi see, et kõige rohkem arutaleti sel festivalil hariduse teemal. Millest konkreetsemalt räägiti, sellest on lähemalt juttu käesoleva lehe 6. ja 7. leheküljel.

Sel korral arutelusid üldiselt veel ei salvestatud, kuid mõningaid mõttevahetusi, sealhulgas kõmu tekitanud presidendikandidaatide debatti, saab vaadata aadressil http://uudised.err.ee/l/arvamusfestival. Haridusteema videolõike saab vaadata Õpetajate Lehe kodulehelt.

Festivali suurimad toetajad olid Eesti Rahvusringhääling, Eesti Meedia, Avatud Eesti Fond, vabaühenduste liit EMSL, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Euroopa parlamendi infobüroo Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, kodanikuühiskonna sihtkapital, Swed­bank, Telia, UC Rent, Eesti Energia, SpeakSmart, Grifs ja paljud teised.

 

Vaata ka videosid:

Kuidas saada noori õpetajaks õppima, I osa:

Kuidas saada noori õpetajaks õppima, II osa:

 Kuidas saada noori õpetajaks õppima, III osa:

Kuidas saada noori õpetajaks õppima, IV osa:

Aatomi ehituse õppimine:

Berülliumi aatomi ehitamine:


Teksti ja videote autor: Raivo Juurak

 

Tutvuge teemaderingiga Õpioru vabalaval (12.-13.august 2016) ja võtke aruteludest osa!

Eesti Haridusfoorum on partner teema  „Mida teha, et rohkem noori õpiks reaalainet õpetajaks?“ ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
Arutelu toimub laupäeval, 13. augustil kell 11-12.30
Arutelu koht on lava nimega „22. sajandi hariduse ala – täna loome homse“
Moderaatorid on  noored õppurid Katariina Päts, Hanna Britt Soots.
Paneeldiskussioonis osalevad Martin Saar (Tln Reaalkool), Sandra Schumann
(õpib õpetajaks), Mailis Reps (Riigikogu), Jüri Kurvits (TLÜ), Lorina Kukk
(Paide gümn), Silva Jürisoo (Paide gümn).
Arutelu toimub eesti keeles

Olete oodatud osa võtma!

 

Eesti Haridusfoorum korraldab 30. oktoobril algusega kell 10.30 Tartu Ülikooli aulas kokkusaamise nimega „Haridusfoorum – osalusdemokraatia vabalava", millega tähistame organisatsiooni 20. tegutsemisaastat. Just Tartu Ülikooli aulas toimus kakskümmend aastat tagasi EHF-i asutamine.

Tänavuse foorumi kava on üles ehitatud kaheosalisena. Esimeses osas teeme põgusa tagasivaate EHF-i esimesele kahekümnele tegevusaastale ja arutleme arengute üle eelkõige Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kontekstis. Teise osa põhisisuks on „Õpetaja vabalava“, kus Tartu gümnaasiumite õpetajad ja nende õpilased näitavad, kuidas klassis käsitleda Eesti ühiskonnas teravaid ja samas delikaatseid teemasid.
Foorumit aitab korraldada Tartu Ülikool.

I osa

10.30 – 11.00     Tervituskohv
11.00 – 11.10     Foorumi avamine. Reet Laja, Eesti Haridusfoorum
11.10 – 11.20     Muusikaline tervitus
11.20 – 11.50     Ene-Mall Vernik-Tuubeli ja Olav Aarna ettekanne „Ülevaade Eesti Haridusfoorumi tegevusest 1995 – 2015 ja vaade tulevikku“
                               Martin Saar EHF hariduslistist
                               Ettevõtja monoloog
11.50 – 13.00     „Milline on Eesti haridus 2015?“
1997 aastal ennustasid neli EHF liiget Eestile nelja arengustsenaariumit: a) õpiühiskond, b) korporatiivne ühiskond, c) rahvusühiskond ja d) turuliberaalne ühiskond. Milline neist on täide läinud? Arutlevad Viive-Riina Ruus, Ene-Silvia Sarv, Krista Loogma, Maria Erss, Ülle Luisk, Priit Kruus, Martin Saar jt.
Priit Kruusi monoloog Õpetaja Tammiku rehabiliteerimise teemal.
13.00 – 13.30     Haridusministrite arutelu Eesti haridussüsteemi käekäigust
Paneelis osalevad 20 aasta jooksul ametis olnud haridusministrid. Tõnis Lukas, Mait Klaassen jt.
*Igal panelistil palutakse teha kolm ettepanekut Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eesmärkide saavutamiseks.
13.30 –13.50      Haridus- ja teadusministeeriumi tervitus. Mart Laidmets
13.50 – 14.00     Tartu Ülikooli rektori tervitus. Volli Kalm
14.00 – 15.00     Lõunavaheaeg

II osa
15.00 – 16.10     Töötoad – Vaba lava
Arutlusdemokraatia klassiruumis – kolmes auditooriumis toimuvad samaaegselt uuenduslikud ja põnevad ühiskonnaõpetuse vabalavatunnid põhikooli- ja gümnaasiumi klassidele. Järgnevad õpetaja kommentaarid tunnile.
Töötubasid koos õpilastega viivad läbi:
Jüri Jekimov, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumist. Kas Eesti on kaks Eestit.
Veronika Kim ja Jana Jõgeva, Tartu Annelinna Gümnaasiumist. Ajalootund 1934. aasta riigipöördest.
Mihkel Laar, Raatuse KoolistMesopotaamia (Tänapäeva Süüria ja Iraaki alade asustamine, rahvaste rändamised. Piirkonna olulisus tollel hetkel ja tänapäeval)
Igas töötoas on kõrvalseisev vaatleja, kes hiljem suures saalis töötoa ideid reflekteerib ja edasi arendab.
16.10 – 16.50     Sõnavõtud TÖÖTUBADE kokkuvõtteks
·         Prof. Raivo Vetik, Ene-Mall Vernik
·         Prof. Emeritus Viive-Riina Ruus,  Ene-Silvia Sarv
·         Prof. Voldemar Kolga, Juta Hirv
16.50 – 17.10     Europarlamendi liige Marju Lauristin „Eesti haridusuuendustest Euroopa Parlamendist vaadatuna“ 
17.10  – 17.50    Päeva lõpetuseks. Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets ja õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver ettekanne Elukestva õppe strateegia (EÕS) rakendusprogrammide praeguse seisu ja arengute teemal
17.50                     Vastuvõtt foorumist osavõtjatele


REGISTREERIMINE KUNI 26. OKTOOBER 2015
Registreerimise e-vorm: http://goo.gl/forms/UYELDZ1Sbl

Osalustasu on 10€, üliõpilasele ja pensionärile 5€
Registreerumist kinnitab osalemistasu maksmine, makseinfo kinnituskirjas

Tallinnast viib 30. oktoobri hommikul Tartusse foorumile ja sealt tagasi buss. Kui olete transpordi saamisest huvitatud, palume aegsasti teatada e-maili aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Küsimuste korral võta ühendust EHF teabejuhiga: Liis Turu, e-postiaadress See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või telefon +372 53 417 726

b6015cd078c7234ecdc87391bd33b91a_w250_h150_cp_sc.JPG

14. mail leidis Tallinnas Energia avastuskeskuses aset esimene "Õpetaja vabalava", kus astus üles kaks õpetajat, kes etendasid pealtvaatajatele oma põnevaid ja kooliuuenduslikke klassitunde. Pelgulinna gümnaasiumi õpetaja Petri Asperk etendas arvutiõpetuse tundi ning Haabersti Vene Gümnaasiumi õpetaja Liina Norit kandis publikule ette keelekümblusklassi matemaatikatunni.

Eesti Haridusfoorum kutsub osa võtma konverents-etendusest "Õpetaja vabalava", mis toimub 14. mail, kell 14:30-18:00 Energia avastuskeskuses (Põhja pst 29 → vaata kaarti).

Vabalava on koht, kus kooliuuendusega kaasa läinud õpetajad etendavad publikule oma põnevaid klassitunde. Õpetaja vabalava idee autor Viive-Riina Ruus toonitab, et palju õpetajaid annab suurepäraseid tunde, kuid lapsevanemad ja teised õpetajad neid enamasti ei näe. Üks peamistest põhjustest vabalavaga alustamiseks ongi see, et iga loov ja innovaatiline õpetaja väärib tunnustust ning eelkõige võimalust otseselt näidata, mida ja kuidas ta oskab ning suudab koolis teha. 

Kavaga saate tutvuda SIIN.
Osavõtuks palume registreeruda 11. maini (k.a.) SIIN.