b6015cd078c7234ecdc87391bd33b91a_w250_h150_cp_sc.JPG

14. mail leidis Tallinnas Energia avastuskeskuses aset esimene "Õpetaja vabalava", kus astus üles kaks õpetajat, kes etendasid pealtvaatajatele oma põnevaid ja kooliuuenduslikke klassitunde. Pelgulinna gümnaasiumi õpetaja Petri Asperk etendas arvutiõpetuse tundi ning Haabersti Vene Gümnaasiumi õpetaja Liina Norit kandis publikule ette keelekümblusklassi matemaatikatunni.

Eesti Haridusfoorum kutsub osa võtma konverents-etendusest "Õpetaja vabalava", mis toimub 14. mail, kell 14:30-18:00 Energia avastuskeskuses (Põhja pst 29 → vaata kaarti).

Vabalava on koht, kus kooliuuendusega kaasa läinud õpetajad etendavad publikule oma põnevaid klassitunde. Õpetaja vabalava idee autor Viive-Riina Ruus toonitab, et palju õpetajaid annab suurepäraseid tunde, kuid lapsevanemad ja teised õpetajad neid enamasti ei näe. Üks peamistest põhjustest vabalavaga alustamiseks ongi see, et iga loov ja innovaatiline õpetaja väärib tunnustust ning eelkõige võimalust otseselt näidata, mida ja kuidas ta oskab ning suudab koolis teha. 

Kavaga saate tutvuda SIIN.
Osavõtuks palume registreeruda 11. maini (k.a.) SIIN.

Eesti Haridusfoorum korraldab reedel, 14. novembril Tartu Ülikooli Narva Kolledžis suurfoorumi pealkirjaga "Haridusuuendajate kokkutulek", mis sel korral kutsub üles kaasamõtlema haridusuuenduslikel põhimõtetel tegutsevate organisatsioonide, liitude ja mõttekodade esindajaid.

Haridusuuendajate kokkutuleku eesmärgid on kirjeldatud allpool ning päevakavaga on võimalik tutvuda SIIN.(uuendatud 13.11)

Foorum on osavõtjatele tasuta. Osavõtuks palume registreeruda 7. novembrini SIIN: http://goo.gl/saIEaU

Foorumit aitab korraldada Tartu Ülikooli Narva Kolledž.


Tallinnast ja Tartust saab 14.novembril foorumile ja tagasi ühise bussiga. Andke palun aegsasti teada, kui olete transpordi saamisest huvitatud e-posti teel: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Kirjas palun täpsustada soovitud marsruuti:

  • 1) soovin kasutada ühist bussi Tartu - Narva foorum - Tartu
  • 2) soovin kasutada ühist bussi Tallinn - Narva foorum - Tallinn

"Haridusuuendajate kokkutuleku" taust ja eesmärgid


Eesti elukestva õppe strateegia viie põhieesmärgi seas on kaks olulist, omavahel seotud sihti. Esiteks, muutused õpikäsituses, mis kõige üldisemalt tähendab et iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut, kriitilist mõtlemist, loovust ja ettevõtlikkust arendavat õpikäsitust rakendatakse mistahes õppimiskeskkonnas erinevatel eluetappidel lasteaiast täiendkoolitusteni. Teiseks, pädevad ja motiveeritud õpetajad ja õppeasutuste juhid, kelle tööd hinnatakse tulemuste järgi ja tasustatakse vääriliselt. Hilisemad avalikud arutelud on näidanud, et nende eesmärkide tähendusväljad on laiad ja sisaldavad vägagi erinevaid arusaamu nende eesmärkide tähendusest, eriti aga võimalikest viisidest, kes ja mida selleks (uutmoodi) peaks tegema.
Foorum EHF´ 2014 tahab leida ideid ja pakkuda lahendusi, kuidas nende strateegiliste sihtide saavutamist oleks võimalik toetada kas siis riiklike programmide, koolide arengukavade, õpetajate jõustamise, horisontaalse koostöö jm kaudu.
EHF´2014 on interaktiivne, peamiseks meetodiks on rühmatöö, tulemuste kokkuvõtted ja tagasisidestamine. Foorumi töö sisendiks on haridus-ja teadusministri ettekanne strateegia teotusprogrammide kohta ning 2-3 teemat avavat ettekannet.

Algatuse Huvitav Kool mõttekonkursile esitatud esseede põhjal ning mõttekodade tulemusena on välja kujunenud loend tegevustest, mida on võimalik teha igas koolis ning millesse on võimalik kaasata lisaks õpilastele ja õpetajatele ka lapsevanemaid ja kooli toetajaid – haridussõpru. Tegevused ei eelda põhjalikke muutusi, pigem asjatundlikku läbimõtlemist, keskendumist olulisele, selgust ja avatust. Tegevused toetavad koolide omanäolisuse veelgi enamat esile toomist kolmes suunas – pingutus, valikud ja avatus.

Kui uus õpikäsitus jõuab ideest teostuseni, on kool koht, kus nii õpilasel kui ka õpetajal on hea olla, kirjutab Kristi Vinter värskes Sirbis.

Viimased aastad on toonud haridusse diskussioone tekitanud mõiste – (uus) muutnud õpikäsitus. Ehkki muutunud (uue) õpikäsituse kriitikud rõhutavad, et tegemist ei ole millegi uuega ning uue õpikäsituse sarnased vaated on aktuaalsed olnud juba aastakümneid, ei ole selle vilju seni märgata. Muu hulgas takerduvad üldhariduskoolid ühiskonnas levinud arvamuse taha, et koolis on kõik hästi ja kool ei saagi praegusest palju erineda. Kas peakski?

Tõepoolest, kui pöörata pilk PISA poole, siis tundub, et kõik ongi korras – Eesti õpilased on kindlalt maailma parimate seas! Samal ajal terendab uhke PISA pingerea taustal ohumärke: PIAACi uurimus viitab sellele, et PISA tulemuste harjal püsimine kestab vaid lühikest aega pärast kooli lõpetamist ning langus on teiste riikidega võrreldes kiireim. Eesti haridussüsteemi suured mured on seotud õpilaste vähese koolirõõmu ja õpetajakutse madala staatusega ühiskonnas. TALISe uuringu andmetel tajub vaid 14 protsenti õpetajatest, et ühiskond nende ametit väärtustab. Suur surve eliitkoolidele on selge märk usalduse puudumisest tavalise kooli vastu. Seega osundab PISA Eesti õpetaja oskusele hästi ära õpetada, kuid õpilaste õpioskused, loovus, ettevõtlikkus ja uudsetes olukordades kombineeritud oskuste kasutamine jäävad välja kujundamata.

Loe pikemalt: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=22928&Itemid=13

"Veebruaris 2014 võttis Vabariigi Valitsus vastu Elukestva õppe strateegia 2020 (EÕS), hetkel on Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ülesandeks selle strateegia programmide koostamine. Sisuliselt on need programmid, mille abil EÕS-s püstitatud eesmärgid ja ülesanded ellu viiakse. EÕS's on 5 peamist eesmärki: muutuv õpikäsitus, õpetajate ja koolijuhtide professionaalsus, suurem seotus töömaailmaga, valikute ja võimaluse tagamine ning digipööre. Need 5 märksõna hõlmavad järgmiste aastate tegevusi."

f0699636a2759725a74eff0925c59f09_w250_h150_cp_sc.jpg

Eesti Haridusfoorumi korraldatud seminar-ümarlaual "Sihiseadmisest tegudeni!", mis toimus augustikuu eelviimasel reedel Tallinna 21. Kooli auditooriumis, tulid ettekandmisele ja arutlusele peaasjalikult õpetaja kutse ja koolitamisega seotud teemad. 

a4b295da3c340e4dd216ff8ca3187c3f_w250_h150_cp_sc.jpg

2008. aastal algatas Eesti Haridusfoorum diskussiooni Eesti pikaajalise haridusstrateegia / elukestva õppe strateegia üle. EHF koostas selleks esialgse lähteülesande ning pidas läbirääkimisi Haridus- ja Teadusministeeriumi, Riigikogu kultuurikomisjoni, mitmete haridusarendusorganistasioonidega (ETKA Andras, SA Innove, Eesti Vabaharidusliit, Eesti Koostöö Kogu jt). 2008. aastal sõnastas EHF pikaajalise elukestva õppe strateegia lähteülesande, arutamaks seda erinevate institutsioonidega.

Eesti Haridusfoorumi ümarlaud 17.12.2013: EESTI – INNOVAATILISTE ÕPIKESKKONDADE KATSELABOR JA MUSTERRIIK

Arutelu taust

Ümarlaua arutelul lähtume Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eelnõust (EÕS 2020) ja eesmärgiks on toetada EÕS 2020 elluviimist eelkõige HTM poolt kavandatava temaatilise programmi „Uue õpikäsituse rakendamine“ raames. Ümarlaud taotleb anda omapoolse tõuke selle programmi
koostamiseks. Teiseks lähtekohaks on OECD kaasaegne käsitlus õpikeskkondadest, mis võimaldab näha ühise tervikuna õppimist, õppijat, õpetajat, õppesisu ja olemasolevaid ressursse ning selle kaudu mõtestatumalt analüüsida nii keerukat nähtust, nagu seda on „uus õpikäsitus“1.

17. detsembril 2013 toimus EHF ümarlaud teemal "Eesti innovaatiliste õpikeskkondade katselabor ja musterriik".

Siit näed vanemaid uudiseid.